teisipäev, november 14, 2017

Pullerits: Kuidas treenivad Astana rattaprofid?

Ütlesin Tanel Kangertile otse, et mina ei saa aru, kui läbimõeldult ja teaduslikult profiratturid ikka treenivad. Rääkisin talle Mati Alaveri suusameestest, kelle tegemistega olin nende hiilgeajal hästi kursis. Rääkisin talle, kuidas suusatajail oli kõik põhjalikult ja individuaalselt läbi mõeldud, kes millise pulsisagedusega kui pika trenni tegi; rääkisin, kuidas trennides mõõdeti mitu korda laktaadi sisaldust veres, ja kuidas sageli käisid kõiksugused testimised. Ja tunnistasin, et jalgratturitest jääb küll mulje – ja seda muljet on toetanud oma silmaga nähtu, kõrvaga kuuldu ja jalgadega kogetu –, et ratturid lähevad maanteele ja sõidavad seal kolm, neli, viis tundi, kogudes valdavalt lihtsalt kilometraaži; ja liiati pole kuulda olnud, kes on ikkagi Kangerti treener ja kes on Rein Taaramäe treener – ja kes on üldse see, kes neile plaane koostab, ja kas neil üldse mingeid plaane olemas on.

Kangert kuulas mu küsimust rahulikult, sugugi mitte näoga ja kehakeelega, et mis rumal ja asjatundmatu jutt see siit nüüd tuleb. Ta möönis, et tõepoolest võib jääda mulje, et ratturite trenn selles seisnebki, et sõidavad lihtsalt kolm, neli, viis tundi ja trenn tehtud. Aga see ei ole nii, lausus ta.

Kangert rääkis, et treenerite roll on järjest suurenenud ja üha rohkem treenivad profid teadlikult. Iga laager algab ja lõpeb tema sõnul testiga, ning nonde testide tulemuste järgi koostatakse järgneva kuu treeninguplaan.

Mis aga puutub laktaadi mõõtmisse, siis sellega on asi keerulisem, nagu teada sain. Nimelt ei tohi jalgratturitel kodus laktaadi mõõtmise seadetki olla, ütles Kangert. Ta lisas, et see on dopingureeglitega keelatud.

Kuigi Kangert enda kinnitusel numbritest midagi ei tea – «Ära minu käest VO2 kohta küsi!» palus ta mult enne ametliku kokkusaamise algust –, tunnistas ta siiski, et ilma võimsusmõõtjata ta trenni enam väga teha ei oskagi. «Näiteks tõusul antakse kindel tsoon ette, kus püsima pead,» ütles ta. «Vatid on üliolulised.» Ja neid pidid treenerid trenni ajal hoolega jälgima, kirjeldas ta, mida võimaldab neil see, et nad saavad tänu tehnoloogiale näidud kümne sekundiga ratturi kompuutrilt kätte.

Seevastu pulssi Kangert enda sõnul väga ei jälgi. Pulsivöö, avaldas ta, paneb ta teinekord peale ainult sellepärast, et treenerid näeks, et tal on see olemas.

Päris individuaalseid treeninguid Astana laagrites siiski ei toimu, rääkis Kangert. Enamasti käib harjutamine gruppides. Näiteks need, kes lähevad Austraalia velotuurile, treenivad eraldi nondest, kes valmistuvad suviseks Tour de France’iks. Ka need, kes on sileda maa sõitjad, treenivad tavgaliselt eraldi nondest, kes on mägironijad.

Astana laagrites käib harjutamine tavaliselt režiimil kolm päeva kõva trenni ja siis üks puhkepäev. Kõva trenni päev, rääkis Kangert, tähendab 4-6 tundi rattasadulas, lisaks hommikupoolikul 30-40 minutit jõusaali, jooksu või staatikat. Kokku tuleb raskeil trennipäevadel treeninguaega 5,5-7 tundi.

Puhkepäeval ei ole vaja hommikul isegi jalutama minna, küll aga veedavad Astana mehed sel päeval umbes poolteist tundi ikkagi sadulas. Ja nood puhkepäevad on just sellised, mis külvavadki ratturite trennide kohta väärarusaamasid. Nimelt on nii mõnedki tabanud neid istumas kusagil kohvikus, rattad laudade kõrval, ning päikse käes saiakesi nosimas. Sealt ongi käibele läinud arvamused, et ratturid pugivad saia ja löövad trennides aega mõnusalt surnuks.

Kangert seletas, et puhkepäevadel ongi tavaline, kui meeskond sõidab baasist 25 kilomeetri kaugusele rannakohvikusse, teeb seal peatuse, igaüks võtab tassi kohvi ja mõned saiad, nauditakse üheskoos ilma ja vahitakse teisi inimesi – ning seejärel sõidetakse rahulikult baasi tagasi.

Päeva kirjas. Puhkepäev.
*
Nii palju sedapuhku Kangertist. Homme tuleb jälle uus lugu. Aga lisaks soovitan suurepärast lugu teadlaselt, mis näitab, miks ühtse Euroopa inimmassi poole püüdlemine on väär ja hukatuslik ning miks rahvuslikke eripärasid tuleb iga hinna eest säilitada ja kaitsta; ja milles president Kersti Kaljulaid eksib (et siin mõned ei arvaks, et ma olen ta kriitilise luubi alt vabaks lasknud). Selle viidatud kirjutise valmimisel ja trükki saamisel oli mul, muide, äärmiselt määrav roll.

Foto 1: Astana ratturid kruvimas tempot Milano-Torino sõidul. Foto autor: LaPresse/Scanpix
Foto 2: Astana ratturid tänavustel MM-võistlustel meeskonnasõidus. Foto autor: imago/Bildbyran/Scanpix
Foto 3: Astana meeskond tänavuse Lombardia velotuuri eel. Foto autor: LaPresse/Scanpix
Foto 4: Astana ratturid tänavusel Vueltal meeskonnasõidus. Foto autor: imago/Sirotti/Scanpix

22 Kommentaarid:

At 13:16, Anonymous Anonüümne said...

Nõrk väga nõrk. Mõni ime et Astana on punase laterna meeskonnaks langenud. Sellise pehme skeemi järgi treenides oleks Pikkuusi ja Ljadovi aegse Dünamo käest kotti saadud olgugi et tänapäeva rattad jooksevad libedamalt. Või nemad nosivad saia!

 
At 13:33, Anonymous Anonüümne said...

Mind huvitab, kas ka unenäos vaatlesite presidenti luubi abil.

 
At 14:12, Anonymous Anonüümne said...

No seda proffide pika lebotava treeningu juttu oled sa siin ise kirjutanud ja kinnitanud, et ainult sinu moodi, tund aega juust ninast, on õige panna.

 
At 14:38, Anonymous Anonüümne said...

Priit on nõrk unenägude rääkija. Ma räägin parem ise. President ju meil selline rahvainimene. Olin ka siis kuskil kohvikus. Vaatan, presidendi proua istub ja teeb aega parajaks. Otsin kohta, kuhu saan ja ainuke koht on teise seina ääres presidendi vastas. Tema vaatab mulle otsa ja kutsub, et tule parem istu siia minu kõrvale, räägime juttu. Lähen ja istun ning tema kohe pärima, kuda lihtrahvas elab. Ma ikka tahtsin midagi ta käest ka küsida aga ei, presidendilt tuli küsimus nagu oavarrest Priidu blogi ja kommentaaride kohta ning mis mees see Priit ikka on, et kas ta on ka normaalne? Nii kui väike mõttepaus tuli, siis oli aega ka teda ülevaadata ja no kui eest kleit ikka väga lahtine, siis oli ju vaadata küll ja küll ning enam polnud mahti midagi muud pärida. Sellised erksad muljed siis kohtumisest unenäos.

 
At 15:02, Blogger Priit Pullerits said...

Olgu, 13.33, teie pealekäimisel räägin selle Kaljulaidi asja ära, saab ühest teemast lõpuks lahti.

Niisiis, nägin unes, et pidin presidenti intervjueerima. Valmistasin ette, nagu alati, hästi põhjalikult, aga kui oma küsimusi esitasin, siis president rääkis ikkagi seda, mida tema tahtis, hoolimata sellest, mida ma küsisin. Imestasin, et vaata, kuidas eirab teist poolt. Ärkasin üles.

Aga olin saanud mõtteimpulsi. Ja siis meenus üks Ivan Makaroni kriitiline kirjutis Postimehes. Ja siis viisin igalt poolt saadud mõtteimpulsid kokku ning - et lõigata pikk ja ilmselt teile tüütu arutluskäik lühikeseks - leidsin, et president on nagu IRL, kuhu ta on kuulunud, aga kes on sideme rahvaga kaotanud. Ja miks? Sest enam ei saa aru, keda IRL kõnetab ja esindab. Ta on muutunud amorfseks, adressaadita erakonnaks - kelle huve ta küll kaitseb? Ja samamoodi näib minevat presidendiga - kelle huve tema kaitseb, keda kõnetab, kelle eest seisab? Mina sellest aru ei saa. Ja selles ehk ongi meie presidendi kui institutsiooni, mitte loodetavasti niivõrd isiku traagika: ta peab olema kõigi inimeste esindaja, aga see on sama, nagu loota, et üks ülikond sobib kõigile selga. Tegelikult ei sobi mitte kellelegi. Ja samamoodi, püüdes sobida kõigile, tekib presidendil see kurbloolisus, et tegelikult riskib ta võõrandumisega kõigist peale järelejäänud ükskikute paadunud jüngrite - mäletate, sellised üksikud jüngrid jäid alles ka THI-l, nagu Kaur Kender ja Helen Sildna, aga enamik pööras talle lõpuks selja (incl. Evelin).

See mõttekäik, nagu targemad aru saavad, on pikema perspektiiviga - ma, nagu ju teate, ei ole lühikese vaate mees, vaid tõusen argikaklustest kõrgemale. Praegu, pärast esimest aastat, on president veel mesinädalate faasis. Ja eks ajaloo kulg ole teda ka seni säästnud, sest lõhestavates küsimustes ei ole ta pidanud veel positsiooni võtma, nagu võttis eelkäija THI, kes väga arrogantselt, väljakutsuvalt viseeris kooseluseaduse, mis on küsitluste järgi vastukarva vähemalt kahele kolmandikule, ja nõudis rusikaga prõmmides erakondadelt kollektiivset hukkamõistu Vao küla seina põlengule, mille tekitaja on siiamaani tabamata. (Aga kes süütasid riigipäeva hoone, kas mäletate? Ja miks on perekonnas juhtunud kriminaalsetel surmajuhtudel alati esimesed kahtlusalused kõige lähemad, st vanemad?) Tolles olukorras võrdus see sellega, et presidendi nõudel pidid kõik erakonnad kuulutama, käsi põhiseadusel, et nemad ei sõdi migrantide Eestisse tuleku vastu, ei võta nende vastu kriitiliselt sõna ning lubavad neid armastada ning kaitsta vastiku, vaenuliku, väiklase, jõleda eesti rahva eest. THIga võrreldes on nüüdne president saanud hõljuda suht ohututel teemadel, aga nagu näitab minu organiseeritud vastuhaku teke tema liiga madalale lastud eestlase definitsioonile - mille jätkuks on tänase Postimehe arvamusküljel ilmunud populatsioonigeneetik Mart Viikmaa lugu, mis samuti jõudis lehte minu eestvedamisel ja vahendusel -, siis on ta siin juba suutnud tekitada oma arvamusavaldustele selget vastuseisu.

Mõned võivad nüüd imestada, et miks olen presidendi suhtes kriitiline. Aga ajakirjanik peabki olema kriitiline! (Kui paljud ajakirjanikud ei ole Trumpi suhtes kriitilised?) Imestage siis, kui märkate, et olen presidendi suhtes poolehoidev. Siis on teil põhjust mind liistule tõmmata, et kas olen ikka oma ametis oma ülesannete kõrgusel.

Kuid sellega siin pelgan, et nüüd vajub rattaproffide trenni teema sootuks unarusse ning läheb lahti üks poliitiline mahtra, millest on kahju, sest teemaks on Eesti parima ja stabiilseima ratturi käekäik, mis siin blogis ei ole aastaid teenimatult valgustamist leidnud ja mille järele on paljud väärt lugejad nõudlust üles näidanud.

 
At 15:17, Anonymous MargusM said...

kõlab uskumatult, Priit tunnistab oma möödalaskmist, kas midagi on juhtunud?:
".. teemaks on Eesti parima ja stabiilseima ratturi käekäik, mis siin blogis ei ole aastaid teenimatult valgustamist leidnud.."
See lause väärib aasta pihi nominatsiooni!

 
At 15:39, Anonymous Anonüümne said...

Padre on väga tubli ja väga kõva. Õpetab presidentidele rahvusliku uhkuse ja -iseolemise möödapääsmatust. See on väga vajalik. We appreciate very much, mr.Pullerits!

Olgugi et hr Kangertist palju ei kirjutatud aga meie, eestlaste südames ja hinges oli ta ikka. Me ju nägime oma silmaga kuidas meie Tannu oli itaallaste kullapoju Nibali esimene adjutant ja ohvitser. Tifooside silmis on see ülikõva positsioon.

 
At 17:48, Anonymous Anonüümne said...

Tifoosid on alla käinud. Isegi jalgpalli ei oska enam mängida. Jalgrattast rääkimata. Aeg on suhted pooleks teha.

 
At 21:59, Anonymous Anonüümne said...

Kriitika tegemise oskus on kunst, eriti nii kõrgele isikule kriitika tegemine. Hetkel tundub küll, et tädi käib ringi ja fantaseerib.

 
At 22:01, Anonymous Anonüümne said...

Ahjaa, Kangert oli teema. Pikkuus omal ajal võistles kindlasti kordades rohkem. Sõi kiluvõilebu.

 
At 23:11, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, et närvidele käib mõnedele president, kellel on riigis tseremoniaalne võim. Teisisõnu käib närvidele sõnavabaduse kasutamine. Halloo! Kas tõesti on siia blogisse saabunud võõrriigi trollid kes soovivad naeruvääristada kõne pidamist?

 
At 23:32, Anonymous I have a dream said...

Esimese asjana kui arvuti avan näen mõnda uut pilti mis suure tõenäosusega on piisavalt pilkupüüdev. Aegajalt saan ka hääletada, et kas olen selle kuva fänn. Nii suudab miski algoritm minu päeva arvuti taga teha huvitavamaks. Aga päev ei alga ju arvutiga. Tavaliselt on esmane kontakt hoopis kaugkuulmise ehk raadio abil. Näiteks sellise funktsiooniga äratuskella abil. Piisavalt tihti kuulen sealt sellist mis maast lahti lööb ja paneb momentaalselt kätekõverdusi ja kükke tegema ning jääsupis ennast karastama ning seejärel sunnib otsima vahendeid millega muuta maailma. Kahjuks mitte iga päev. Seetõttu on vaja abikätt mis toimiks nagu ehraani avakuva meeldivuse küsitlus. Kahjuks raadio on ühesuunalise liiklusega kanalisatsioon. Seega on abiks vaja äppi mis telefonis toimetades registreeriks käel oleva kella andurite abil registreeriks selle, et kas programm paneb hommikul vehkima või hoopis uimama. Selle alusel suunatakse järgmisel hommikul mu raadioga äratuskella hoopis sellist programmi mis tõenäolisemalt paneb mind kasvõi Kanksu kombel pukki sõitma. Kaua peab sellist lahendust ootama?

 
At 07:54, Anonymous Anonüümne said...

23.11
Ära hakka!

 
At 08:25, Anonymous Anonüümne said...

Sa oled see, mida sa sööd, ütleb Rammstein oma laulusalmis.

 
At 09:13, Anonymous Anonüümne said...

Jälle rebiti kate hästihoitud saladuselt - profiratturid ei tiirutagi niisama ringi vaid treenivad süsteemipäraselt ja mõtestatult.
Keep going, PP!

 
At 15:44, Anonymous Anonüümne said...

to 23.11
Loomulikult käib mulle närvidele President, kes ei arva-mõtle tervisespordist, pagulastest, neegritest, naistest, EKRE'st, nii nagu Mina!

 
At 03:49, Blogger adidas nmd said...

chargers jerseys
ray ban sunglasses
true religion outlet
fitflops shoes
cheap jordan shoes
christian louboutin outlet
washington redskins jerseys
nike blazer
coach outlet
coach outlet

 
At 02:46, Blogger Unknown said...

mt1118
polo ralph lauren outlet online
adidas nmd r1
canada goose jackets
michael kors outlet store
cheap nike shoes
pandora charms sale
ugg
moncler sale
cheap ugg boots
pandora charms outlet
mt1118

 
At 05:20, Blogger Unknown said...

jordan shoes
jordan shoes
yeezy boost 350
adidas superstar
vans store
van cleef arpels
adidas yeezy
adidas outlet online
adidas nmd
air jordans

 
At 05:28, Blogger Unknown said...

yeezy boost 350 v2
polo ralph lauren
instyler max 2
kansas city chiefs jerseys
jordan shoes
nike air huarache
fitflops sale clearance
pandora outlet
miami heat
mbt shoes outlet

 
At 04:11, Blogger jeje said...

nike sneakers for women
yeezy
ysl handbags
yeezy boost 350 v2
nike zoom
adidas superstar shoes
kyrie irving shoes
adidas outlet online
fenty puma

 
At 06:02, Blogger raybanoutlet001 said...

coach outlet online
nike trainers
coach outlet
michael kors handbags
oakley glasses
houston texans jerseys
pandora jewelry
nike air max 95
fitflops
nike air huarache
zzzzz2018.5.19

 

Postita kommentaar

<< Esileht