pühapäev, aprill 23, 2017

Pullerits: Kuidas ma Ülenurme rattarallil sündmusi dikteerisin?

Kolm meest olid selgelt liiast. Ütleme otse: nagu ballast, mida lihtsalt kaasa vead. Vaagisime noore suusalootuse Robin Mölliga laupäevasel Ülenurme-Haaslava rattarallil omakeskis, mida nendega ette võtta. Pool maad 41 kilomeetrist oli veel sõita. Tuul puhus Unikülast vasakule Roiu peale keerates otse vastu. Ja puhus kõvasti. Tegime Mölliga kolmele kaaslasele ettepaneku, et paneme karusselli käima. Aga ei olnud noist karussellitajaid. Passisid ainult tuules. Sedasi polnud neist absoluutselt mingit kasu. Ei vähimatki. Noored mehed tahtsid lihtsalt saada poolpriid pääset finišisse. Andsin hoiatuse, et kui nad peaks midagi säärast üritamagi, et hakkavad lõpus kiirendama, on nende äramärkimine minu blogis kindel.

Olukord, kuhu Mölliga sattusime, kujunes selliseks juba peagi pärast starti. Kõigepealt läksid Ülenurmelt teele pikka maad (98 km) sõitvad ässad, nagu Gert Jõeäär (fotol ülal paremal) ja Mihkel Räim (all vasakpoolsel fotol vasakul), noist 10 minutit hiljem 41 km sõidule kuni 16-aastased noored ning noist omakorda minut hiljem samale maale noori taga ajama kõik ülejäänud.

Eks see kõhedust tekitas pärast suvist rangluu ja viie roide murdu jälle rattavõistlusel osaleda. Seetõttu alustasin ettevaatlikult, ent paratamatult juhtus nii, et kui otsustasîn avakilomeetri järel küljelt puhuvas vastutuules Tea Langi sabast välja söösta, olid eesmised saanud juba paarikümnemeetrise edumaa. Vahetult minu ees polnud kedagi. Vajutasin üksi tempot kruvides pedaalidele ning hakkasin esimesi püüdma. Siis sööstiski viimaks mu selja tagant välja Möll, hüüdis, et Priit, lähme nüüd - ja läksimegi.

Vedasime teineteise alla, teistest sikutajaid polnud. Kiirus, nagu korraks silmata jõudsin, kerkis 55 km/h alla. Tasapisi, ajapikku, hakkas vahe eesmistega kahanema. Tekkis tõsine lootus, et me pingutus kannab vilja. Teadsin, et liidrid tuleb kätte saada enne, kui tee paremale Lange ja Tõõraste peale keerab – seal on avatud väljad ja ootab küljetuul.

Paarsada meetrit enne parempööret jõudsimegi grupi sappa. Tunnistan, et olin meeleheitlikust kihutamisest üsna küps. Möll (fotol vasakul) ka ilmselt. Ja niipea, kui grupp paremale keeras, järgnes eesmistelt uus kiirendus. Olin selleks teoreetiliselt valmis. Kuid praktikas mitte. Jalad olid nii tuimad ja hing nii paelaga kaelas, et ei jaksanud küljetuule käes järele spurtida.

Selge, järeldasin, edasi tuleb keskenduda millelegi muule. Eespoolt pudenes selg ees vastu noori. Läksin omas tempos, vedasin suurema osa maast Tõõrasteni. Möll, näis, et oli end üksjagu kõrvetanud, igatahes need häälitsused, mis ta Langel suurest tõusust üles raiudes ja hingates kuuldavale tõi, rääkisid viimsel piiril pedaalimisest. Aga noore suusamehena taastus ta ilmselt kiirelt ära ning tagant puhuva küljetuule käes vedas ta enamiku maast Tõõrastest Unikülani, kiirus püsis 40 km/h ligi. Kuid mina?

Selgus, et algus oli kopse kohutavalt kõrvetanud. Sülg tekitas vahet pidamata okserefleksi. Olin siiski pudeliga veidi mahla kaasa võtnud. Rüüpasin seda peale. Aitas. (Möll tunnistas, et tema panigi ühes kohas «paki» maha.) Kui Unikülas vastutuuleotsale keerasime ja sabas kolme noort nägime, olin taas võitlusvalmis.

Niisiis, kuna karussellist seal asja ei saanud, vedasime Mölliga ees vaheldumisi. Pakkusime mõnel korral ka noortele sõnaõigust, kuid nad ei võtnud seda vastu. Päkste ja Roiu vahel, kui tuul ulus eriti vihaselt vastu, nii et tegu oli isegi 25 km/h kiiruse hoidmisega, püüdsin paaril korral ees spurtides noori maha raputada, aga nad olid visad – iga kord tulid kaasa. Pärast Roiut (vt foto ülal paremal), kui hakkas lörtsi tuiskama ning tee läks märjaks ja tekkisid isegi lombid, tõmbasin tempo veel kord pikemalt üles – taas tulutult. Ei, seekord siiski aitas! Kaks noort pudenesid sabast. Kolmas püsis veel kannul.

Kokelt Kurepalu peale keerates olid ümberringi taas tuultele avatud väljad. Nii pole ime, et kui olime Mölliga kahekesi ees rüganud, jõudsid tagant paar meest mitme peale ühistööd tehes meile sappa. Nii kui nad järele said, ajasin tagumiku sadulast püsti ja hüüdsin: «Atrõõv, mehed!» Tahtsin näha, mis mehed on. Kas tulevad kaasa. Ei tulnud. Selge, pole eriti aktiivsed sõitjad, ilmselt on ka rohkem free ride’i peal väljas, järeldasin.

Kurepalus (fotol vasakul), kus oli põhisõidu väike künkafiniš, katsetasin kaaslasi uuesti. Vajutasin künka tippu kõvema käiguga, et näha, kas nad on valmis tempoga kaasa tulema. Eriti polnud. Kuid ega ma kavatsenudki hakata üksinda vastutuult ees murdma. Lasin teistel ka vedamistööd teha. Ega nad, peab tunnistama, kuigi ennastsalgavalt seda teinud, rohkem niisama «tiksusid». Vahepeal käisin siis ees tempot jälle pisut üles kruvimas, et niisama ei uimerdataks.

Pidasin Mölliga aru, mis teha, et äkki üritame koos eest minema panna. Ta ütles, vabandas, et tal on jalad tuimad, temast pole tulijat. Aga ta oli seni olnud väga hea ja suurepärane koostööpartner – kiitus talle! Niisiis tuli üksi nuputada, mida ette võtta, sest niisama tuimalt ja tujutult üheskoos finišisse sõita mind ka ei inspireerinud. Võistlusel peab ikka põnev ka olema, ja kui muidu põnevust ei saa, siis eks tule seda ise tekitada.

Paar kilomeetrit enne lõppu proovisin korra ees poolotsustavalt tõmmata, et vähemalt näha, kuidas reageeritakse. Et kas mehed üldse jõuavad. Ja samuti oli plaan neid kiirendustega kurnata. Tulid kõik vapralt kaasa. Aga see oli neilt ka kõik, ei enamat. Ei olnud kedagi, kes vahetuse üle võtnuks, et lähme nüüd.

Enne Ülenurmele (fotol paremal) viivat pikka tõusu hakkas taevast jälle rahet ja lund tuiskama. Otse näkku. Olin grupis neljandal kohal, mingit erilist koostööd ei toimunud, laveerisin sealt ilusasti läbi ja spurtisin tuult murdes mäkke. Seekord läksin hooga. Ja kohe rebenes vahe sisse. Kümme meetrit. Viisteistki ehk. Kuid tõus on pikk, oma pool kilomeetrit küll, lisaks vastutuul, ja seejärel tuleb sõita kilomeeter küljetuules ning edasi on poolekilomeetrine finišisirge viadukti alt läbi jälle vastu mäge. Selge see, et kui otsustan nii varases faasis üksinda viie vastu eest minna, siis reljeefi ja tuult arvestades saadakse mind suure tõenäosusega kätte. Mõistsin, et vastutuult minnes vaid tapan end. Jätsin ürituse katki.

Aga niipea, kui grupp minu sabas Ülenurmele jõudis ja ringteelt vasakule keeras, kiirendasin taas. Ei teagi juba, kui mitmendat korda. Nüüd igatahes otsustasin, et lähen, saagu mis saab. Sai seda, et üks mees tuli kaasa ja võttis koguni juhtimise üle. Hästi, vähemalt keegi aitab. Sättisin end talle tuulde. Aga kiire silmanurgast heidetud pilk üle õla kinnitas, et ega ülejäänud maha pole jäänud, ehk vaid meetrit kolm-neli.

Finišisirgele keerasin teisena. Aga see, nagu kohe aru sain, oli halb positsioon. Vedanud mees oli end ilmselt kurnanud ning arvestades vastutuult, langes ta tempo tuntavalt. Ei jäänud midagi muud üle, kui minna mööda. Nii ründasin lõputõusu esimesena. Ja nagu karta võis, siis ega see heaga lõppenud. Lõppes sellega, et kolm meest said minu kannul palju kergema vaevaga üles ning jõusid enne mind ka üle lõpujoone.

Aga tühja sest! Peamine oli see, et midagi halba ei juhtunud ja tervena üle lõpujoone sõitsin. 83 lõpetanu seas 41. koht, kui händikäpiga noored arvestusest välja jätta, siis 15. Aeg 1:15.09 näitab, kui rasketes oludes Ülenurme rattaralli toimus. Aga sõit oli muidu tore, sest sai ise sündmuste käiku dikteerida. Ja kuigi ühisfiniš läks kogemuste nappuse ja valearvestuse tõttu aia taha, pole see asi, mida taga nutta – ega ma nagunii esikohale pretendeerinud. Sain taas kinnitust vanale heale õppetunnile: tegelikult on huvitavam olla väiksemas grupis sündmuste dikteerija kui suures grupis saba peal jõlkuja. Kas pole nii?

Foto 1: Gert Jõeäär võitmas Tartu rattarallit. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Mihkel Räim (vasakul) võitmas mullu Eesti meistritiitlit grupisõidus. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix
Foto 3: Robin Möll 11 aastat tagasi noore poisina. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Teeviit näitab maad Ülenurmelt Roiule. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 5: Ülenurme-Kurepalu maantee. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 6: Vaade Ülenurmele õhust 2013. aastal. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 7: Mihkel Räim (vasakul) kihutamas mullu Kiilis grupisõidus Eesti meistritiitli poole. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

139 Kommentaarid:

At 22:16, Anonymous Martin, tudeng, TLÜ said...

Kuidas need jobud teile järgi said võtta, kui te kogu jõust uhasite?
Mis on free ride? Majandusteadus tunneb free-rider probleemi aga 'free ride'-st rattasõifus ei ole nagu kuulnud.

 
At 22:38, Anonymous Anonüümne said...

Pealegi on ratas puhas mugavusala...

 
At 23:07, Anonymous Anonüümne said...

Kas riigikaitse jaoks kõlbmatud sandid tegid eila Võhandu maratoni läbi?

 
At 01:16, Anonymous Anonüümne said...

Hea lugu mister Pullerits, täname soojalt.

 
At 09:21, Anonymous Anonüümne said...

Scarponi olevat punasega üle ristmiku pannud.

 
At 09:21, Anonymous Anonüümne said...

No mis KMI? Ikka rasvaprotsenti tuleks vaadata. Lihtsuse huvides olgugi maks täpselt rasvaprotsent - nt Priidult saaks riik kohe 20% tuludest või kuludest ära napsata (mida maksu objektina üldse mõeldi?). Übermenchi maksuprotsent oleks 0. Elagu ideaalsed inimesed!

 
At 09:23, Anonymous Anonüümne said...

Sellistele huligaanide tõttu väheneb ka teiste ratturite usaldatavus. Varsti vaadatakse juba viltu, kui üldse MAANTEEL MAANTEERATTAGA sõidad!

 
At 09:33, Anonymous Anonüümne said...

Meile jäävadki siis vaid maanteesõiduks lõunamaa laagrid. Piirkonnad, kus rattaturisti pealt teenitakse. Täiesti kadestamisväärne liikluskultuur ratturite suhtes.
Eestist läheb vast veel kolm põlvkonda, enne kui delfi kommentaator ka aru saab et rattur pole tõbras kes ei jaksa endale autot osta.
Võib olla läheb aga asi hullemaks. Andke andeks aga vahel tundub et me eesti rahvas pigem nagu idoodistuks.

 
At 09:48, Anonymous Anonüümne said...

Miks ei kirjutata, mis lühikesel maal TPs süüa ja juua sai? Kuda maitses?

Ühegi neiuga tuttavaks ei saanud? Mina isiklikult eelistan valida mugavusalasid selle järgi, et saadav meelehea ja tutvused oleksid ikkagi ja enne kõike mitmekülgsed.

 
At 09:56, Anonymous Anonüümne said...

Samal ajal Alutaguse maratonirajal:
Ansip-Kukk ja Kelgu-Indrek järjest finišijoonel, omades masinaklassides vastavalt 6. ja 23. koht. Neile poleks PP ilmselt haisulegi saanud. Aga Tea Lang naistest 15. ja ajaga 02:41:41.2 veel 250 sisse - siin oleks Priidul konkureerimist küll olnud.

 
At 10:03, Anonymous Anonüümne said...

3 aastat pole ma oma rattale jookse alla pannud.
Ei julge maanteele sõitma minna. Kui juba proffide Janek Ermeli ja Lauri Ausi treeningud maanteel lõppesid traagiliselt, millele siis mina veel loota võiksin? Ja tegelikult lõpevad kõik jalgrattateed auto pagasnikus või Pacificas...

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kas kett üle ei raksand? Sellise romu rattaga lähed veel lahingusse...

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Esimene kord kui kett üle suure hammaka raksab, ehmatab kõvasti. Võib täitsa kõhu lahti tõmmata. Soovitav on panna pampers püksi sedasi sõites. Trennis pole viga aga võistlustel võib kaasneva haisu tõttu mõni ehmatusest tagant sisse põrutada ja siis saab olema korralik külakuhi nii, et lendab paska ja verd.

 
At 12:02, Blogger Priit Pullerits said...

Mis rattal viga? Mr Nanitsal kõlbas sellega omal ajal kõval tasemel sõita ja nüüd minusugusele amatöörile see ei kõlba või? Liiga pepsiks ka ei maksa minna.
Miks oleks pidanud kett raksama?

 
At 12:08, Anonymous Anonüümne said...

Noh, näiteks kujutad ette, et grupp pistab mäkke minemisel ees järsku punuma ja sa ei taha luuserite kampa jääda. Vajutad peadaali - all in ja siis see juhtubki. Põhjus on kulunud esihammakas ja veninud ketis. Hea kui püsti jääd (esimene kord) teine kord tekib lihasmälu aga grupp on eest läinud. Hea kui luuseritega punti jääd.

 
At 12:14, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits? Mis amatöör? Te olete spetsialist ja konnosjöör. Meie kapten ja Padre. Venelased nimetavad teiesarnast meest päris tabavalt - Krestjanõi Otets Svjatoi.

 
At 12:38, Anonymous Anonüümne said...

lugemismaterjal sisaldas ebametoodilist rapsimist, piinlemist kinnisideede käes, kontekstiväliseid karjatusi, oma võimete ülehindamist ja puudulikku maantesõiduoskust, lisaks piinlikult tagasihoidlikke võimeid keskendumaks enda ja teiste motiveerimisele eesmärgipõhisele koostööle.
Pealkirjas väljakäidud dikteerimise osa mina ei leidnud. Ilmselt nõuab see keskmisest oluliselt tummisemat fantaasiat. Aga võib-olla tuleb järg?

 
At 13:03, Anonymous Anonüümne said...

Mis rattal viga?

Kui koonerada hoolduste pealt, siis pikka pidu pole. Mehaanilised osad on siiski kuluvad liikumisel ning mida vähem oma ratta eest hoolt kannate, seda kiiremini nad ka läbi kuluvad. Nt see "keti üle raksatamise" vihje - antud olukorras pole palju vaja, et maanduda oma vigasel küljel asfaldil, siit edasi, küllap mõistate ise.

 
At 14:15, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 12:38, aitäh kriitilise tagasiside eest! Lubage, et viin teid asjaga rohkem kurssi.
Ma ei ole klubisõitja. Olen individuaalsõitja. Mul ei ole mingit eesmärki ega mõtet, olles gruppettos üks aktiivsemaid, teiste eest hoolt kanda. Pigem pakub mulle huvi ja põnevust, kui saab teiste seas segadust külvata, olgu siis pikkade kiirendustega, hetkeliste valespurtidega, millega iganes (peaasi, et kõik oleks ohutu!). Sest kõige igavam on rattavõistlus, kus lihtsalt veeretakse - ja seda too gruppetto, mida Ülenurme rallil kirjeldan, ilma minu ja Möllita tegi. See pole küll see, mille pärast võistlustele minna. Veereda saab trennis ka.

 
At 14:29, Anonymous Anonüümne said...

Paneme nüüd asja natuke teise valgusesse. Kui Aivar Rehemaa tuleks väitma, et ta dikteeris sündmuste käiku sõites võistlusel 40 koha kandis, nii nagu ta ikka sõidab, siis vist oleks piinlik küll sedasorti juttu kuulata.

Kui pooled võistlejad on sinust eespool, siis paraku pole võimalik mitte midagi mitte kellegile dikteerida. Ma ausaltöeldes olen Teie tulemuses selgelt pettunud. Alla 16 neidudest võiks ikka parem olla. isegi kui neil on minutine edumaa.
Hooaja esimene start tuleb Teil siiski lugeda läbikukkumiseks. Siin ei aita vabandused ka, et tahtsite vaid niisama lõbutseda ja segadust külvata. Trenni on vaja teha. Mis muud.

 
At 14:32, Anonymous Anonüümne said...

PP 14:15 väga hea. Nii tuleb talitada jah. Mugavustsoonis ketramine on viimane mida hooaja hakul harrastada.

 
At 14:40, Anonymous Rein, kuldmärgi kavaler said...

Teatavasti on hr Kelgu korraldatud spordiüritused ja teiste korraldatud võistlused.
Seda kinnitab ka äsjane sissekanne. Hr Pullerits, milline on teie auaste Klubi Tartu Maraton hierarhias? Millised pagunid on kindral Kelk teile määranud:

Kõikidest üritustest osa võtnud nimelise ja erikujundusega stardinumbri omanik.
Maratoni suursaadik – vähemalt 30 osaluskorda.
Maratoni saadik – 20 osaluskorda.
Kuldmärk – 10 osaluskorda.
Hõbemärk - 5 osaluskorda.

Või on juhtunud see, mis taolistes struktuurides ikka aeg-ajalt ette tuleb - teie auasted on tühistatud ja pagunid maha võetud deserteerumise või mõne muu süüteo, korrarikkumise tõttu?
https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/nelikyritus/kuldh6be/

 
At 15:03, Blogger Priit Pullerits said...

Ma ei vaja mingeid paguneid ega aumärke, 14:40. Mina olen mina. Minu nimi, erinevalt enamikust teistest, ei vaja mingit tutvustamist ega teiste poolt upitamist, isegi kui ma sõidan Ülenurme rattarallil alles neljanda kümne piiril. Mingid märgid ja nimelised numbrid on neile, keda muidu keegi ei tea ega tunne.

 
At 15:20, Anonymous Anonüümne said...

Mis su nimi on, Priit?

 
At 15:26, Anonymous Anonüümne said...

My name is "suck my dick"

 
At 15:29, Anonymous Anonüümne said...

12:02
Üks rattapoe mees oli rääkinud, et hammakad on kulunud. Kelle ratta kohta ta seda rääkis?

 
At 15:30, Anonymous Vana spordimees said...

09:21, palun asjakohane viide ka juurde lisada.
Vastasel korral saab - eriti tõejärgses ühiskonnas - teie praegust lahmimist võtta ainult pahatahtliku trollimisena.

Kui peagi kinnitavat sissekannet ei järgne, siis blogipidaja käituks väärikalt ja hukkunu mälestust austavalt, kui ta teie kommentaari kustutaks.

 
At 15:48, Anonymous Anonüümne said...

Jah, võite 09:21 kustutada, vale järeldus.

 
At 16:08, Blogger Priit Pullerits said...

Sain täna Klubilt Tartu Maraton sellise kirja - mis teha?

Tere tulemast legendaarsete jooksusõprade sekka, Pullerits Priit!
Meil on hea meel, et oleme kohtunud Tartu Jooksumaratoni stardis juba üheksal korral!
Ootame Sind selgi aastal rajale ning lisaks medalile ootab Sind finišis eriline Tartu Jooksumaratoni kuldmärk. Märgi saad kätte Tartumaa Tervisespordikeskusest, kus toimub ka diplomite väljastamine.

 
At 16:14, Anonymous Õilme Õigus said...

Ei tiä, kas tõejärgsetele on mõtet jagada, aga pildid sellised: http://trendzhub.org/images/22.04.2017/ON.0F9DC8918F1C01C96AD4322DEC9D78E7.jpg
ja
https://youtu.be/BZ15poIGzBc?t=1m40s

 
At 16:38, Anonymous Vana spordimees said...

16:14, jah, ma pole muidugi itaalia keele spetsialist, aga punast tuld ma kuskil ei tuvastanud, isegi foori leidmine käis ülejõu...
Tõejärgsetel on teisi andmeid? Aauuu, 09:21??

 
At 16:44, Anonymous Anonüümne said...

Tõde antud hetkel on selline, et rattaseltskond nimetab autojuhti tapjaks, mida ta kindlasti ei olnud. Autojuhil põles suur kollane, päike hommikul kell 8. Mõni kaitseb surnute au, mõni kaitseb elavaid, selles on vist vahe.

 
At 16:49, Anonymous Anonüümne said...

Ei noh kui Priit jooksukast osa võtab, siis peaks vast isegi kõhu sisse tõmbama ja suurt mõõtu võtma hakkama. Selge see, et ilma Priiduta pole tol üritusel mingit pointi.

PS Priit, oled mõelnud, et kui hammakas on kulunud ja siin blogis, mis on tuntud oma ettenägelikusega, väga tagasihoidlikke tervist mitterikkuvaid ennustusi tehakse, et siis pole nigu mõtet pead ahju pista ja suurematel kiirustel kui 32,5 km/h toimuvatel rallidel osaleda nagu näiteks TRR?

 
At 18:25, Anonymous Rein, kuldmärk said...

Palun väga, siis järelikult te, hr Pullerits, olete sama kõva mees kui mina. Kuldmärk on kuldmärk.
Paar põhjust miks jooksma minna:
1. Kui hr Kelk teid nõnda kenasti kutsub, siis oleks kena ta sõbrakäsi vastu võtta. Ja kujutage ette, mitu vahvat lugu te lehte ja blogisse saaksite kirjutada - suur leppimine sai teoks.
2. Jass on öelnud otse ja ilustamata, et teil on jooksja jalad, mitte ratturi omad. Seda teate kasvõi viimase sõidu järgi kinnitada. Pole toda kuulsat lõpukiirendust. Nagad kavaldavad teid üle, Mandri kool. Ükskõik kuidas te neid tööle ka ei utsita, sõidavad nad ikkagi tuules ja lõpuheitluses panevad teile särgi püksi. Ses mõttes ideaalne sparringupartner noortekoonduse meestele. Aga palju te olete jooksus teisi lõpuga kotti pannud? Oi palju!
Muidugi, enne tuleb teie tuttava ortopeediga nõu pidada, kas saate dobroo või mitte. Siis on vaja vaid distants valida. Pagan, miks mitte 5 km panema minna, ah?

Kas siin on mõni Maratoni suursaadik kah olemas? Huvitav, palju neid nimelise numbriga tegelasi on?

 
At 18:35, Blogger Priit Pullerits said...

Lp kuldmärgiga Rein!

Aitäh julgustavate sõnade eest. Siiski on mul tunne - ja tunne, mis vaevalt et petab -, et too kiri KTMist oli lihtsalt masspostitus, sest saatja oli KTM ja kiri algas nii: Kui sa ei näe uudiskirja korrektselt, siis kliki SIIA... Ilmselt said sama kirja veel paljud. Personaalne oli aga tõesti see, et minu kirjal oli personaalselt minu nimi, teiste kirjadel oli nonde nimi. See käib arvutiajastul lihtsalt.

Teiseks, ega ma nüüd nii kõva lõpuga jooksumees ka olnud. Näiteks Eesti juunioride meistrivõistlustel 1983, kui olin juba seitse kuud elus jooksutrennis käinud, läks 800 meetris mees nimega Mati Päike, kui õigesti mäletan, lõpuspurdiga minust kümnendiku jagu mööda ja jäin oma jooksus teiseks, kokkuvõttes kuuendaks. Aga oli ka üks huvitav võistlus Raplas, kus mitmele kõvale mehele lõpuga ära tegin. Õigemini, jooksin kohe stardist eest ära ja nad ei saanud mind ka lõpusirgel kätte - ahahaa! Jooksus maksab ikka enda võimekus, seal šlangid, kes selja tagant välja hüppavad, nii ei võida nagu rattas. Ses mõttes on jooks ausam ala.

 
At 19:02, Blogger Priit Pullerits said...

Postimees teatab, et Rein Taaramäe saab täna 30. Kas tõesti juba nii palju?!! Palju õnne meie mehele siit blogist! Ühinete heade soovidega ikka, eks?

 
At 19:27, Blogger Siin said...

Ülenurmes vaadati et mida see Pullerits siin tõmbleb üksi vastu tuult. Esimest korda sõidab võidu?
Las rapsib, köhib verd. Lõpus tõmbame vastumäge, tuult finishis koti pähe.
Ja nii läkski. Kas Priit õppis midagi?
Vaevalt.
Kui minna tahad, siis mine. Ära tõmble kui jalga pole.

 
At 21:16, Anonymous Anonüümne said...

Miks need rattamehed nii aeglased on? Mõlameestel samal päeval tulemused tabelis.
Rattameestel siiani veel arvepidamine käib.

 
At 21:44, Anonymous Martin, tudeng, TLÜ said...

"Ma ei ole klubisõitja. Olen individuaalsõitja. Mul ei ole mingit eesmärki ega mõtet, olles gruppettos üks aktiivsemaid, teiste eest hoolt kanda. Pigem pakub mulle huvi ja põnevust, kui saab teiste seas segadust külvata, olgu siis pikkade kiirendustega, hetkeliste valespurtidega, millega iganes"

Rapsija olete, hr Pullerits. 19:27 kirjutab hästi: "Ära tõmble kui jalga pole."
World Pro tuuridel esimese otsa sõitjad sellist tõmblemist ei harrasta. Lõpus pannakse küll ühe kõrgenevas tempos, rünnakutega ja muuga. Neil on see aga eesmärgipärane. Lihtsalt põnevuse pärast vaevalt et ükski proff hakkab tõmblema. Nad ei saa seda lihtsalt endale lubada.

Rapsijatüüpi on ka Taaramäe. Tema tulemused oleksid tõenäoliselt tükk maad kõrgemad, kuid ta plaanipärasemalt valmistuks ja sõidaks.

 
At 22:06, Anonymous Kärna Ärni said...

Vader 30.
Palju õnne!

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/originals/bc/2c/fd/bc2cfd23b4873ac9e9b5f236685664f3.jpg

 
At 22:30, Blogger Priit Pullerits said...

Lp Martin ja Soon. Mina sõidan nii, nagu mina tahan. Mina ei ole proff, kellega Martin mind võrdleb. Mul on oma eesmärgid ja need pakuvad mulle pinget. Muu mind ei koti ega huvita, ammugi mitte teie arvamus sel teemal ega teiste arvamus ka.

 
At 22:41, Anonymous Martin said...

Hr Pulleritsu viimastest mõtteavaldustest näen, et "hobiratturite" litsentseerimine ei olnud hea mõte.

 
At 22:52, Anonymous Martin said...

Hobiratturite litsentsi sisseviimise eesmärk oli rattureid koondada. Kriteeriumid lasti võimalikult madalale, praktiliselt nulli. Tulemusena on EJL-is ratturid, kes osalevad EJL võistlustel mitte võistlemise pärast, vaid mingeid oma eesmärke (põnevus? pullitegemine?) ajades. Minu arust profisõitjal ja madalama klassi sõitjal on ühesugused eesmärgid. Tase on, jah, erinev.

 
At 23:08, Blogger Priit Pullerits said...

Kommentaariks veel nii palju, et võistlemisel ei ole mõtet, kui see põnevust ja pinget ei paku. Mulle pakub see, mida teen. Siin suruvad mõned peale mõtet, et peaks kuidagi teiste tahtmise ja ettekujutuse järgi talitama. Tere talv! Mida veel?!?

 
At 23:35, Anonymous Anonüümne said...

Võib-olla proovib Priit põnevust saada hoopis mootoriga ratta seljas? Filmistaar Rider näitas nädalavahetusel klassi, kuidas saada pinget ja põnevust. Proovis vilkuriga poiste närve. Politseil olid küll närvid korras aga pidamine nõrk ja ABS hakkas vigurdama ja masin ei kippunud hoogu soovitult kärmelt maha võtma ning nii tuligi väga põnevale tagaajamisele õnnetult õnnelik lõpp. Kui mootoriga ratast ei jõua soetada (lubasid pole vaja - nii ongi põnevam) siis vast tunneb ka Priit, et vaja on grupettos midagi sarnast korraldada. Enne kurvi ette tuisata ja siis äkkpidurdus või kurvist väljudes kiirendamisel esihammaka raksakaga hoo kinnikiilumine ja kui õnneks läheb siis saab nii mõnegi külakuhja korraldada. Tegelikult huvitab, et kas Priit põhimõtteliselt keeldub kulunud hammakaid vahetamast ja soovib meelega ohustada kaasgrupetoliste tervist? Jurist Ivo vast aitab selgitada, et kui inimest on piisavalt instrueeritud, siis hoiatuste eiramine on tahtlik kehavigastuste ja marrastuste tekitamine kaasvõistlejatele. Me ei räägi sellest õnnelikust juhtumist kui viga saab ainult koonerdav süüdlane ise, võib-olla isegi ainult marrastustega kui keegi hooga otsa ei kuku.

 
At 00:03, Anonymous MargusM said...

..no aga Priit, miks ähvardad teistsuguste plaanidega noorrattureid oma blogis hurjutada?
Ka nemad teevad mis teevad ja tsiteerides sind ennast:
"suruvad mõned peale mõtet, et peaks kuidagi teiste tahtmise ja ettekujutuse järgi talitama. Tere talv! Mida veel?!?"

Ikka ja jälle tuleb korrata vana tõde- Rattasõit on meeskondlik ala, soleerimisega kaua ei kesta.

 
At 00:08, Anonymous Martin said...

Hea 23:35, tuleksime veel korra eelmise postituse kommentaarides 21:53 osundatud foto juurde:
EJL Nr 1711007 (sisekurvis). Kas on liialdus öelda, et 1711007 on üpris hullunud pilguga! Minu meelest see ei ole hobiratturlus.

 
At 00:37, Anonymous 23:35 said...

00:08. Ärme nüüd räägiks rattahullust. Vaatame Endomondot. 007 tegi pärast soendavat võsitlussõitu veel järgmisel päeval pealesõiduks 48 km ja saavutas keskmist 30 km/h. Seega 10% aeglasemalt kui grupetos suu pärani soolotades. Seega pealik ei olnud oma sooritusega Haaslavas rahul ja pigistas järgmine päev endast maksimumi välja. Seega jah, see ei olnud Haaslavas hullunud pilk vaid hirmunud inimese 110% pingutus, et grupi peas püsida. Tegelikult ju pole paha. Mõnusalt kinnise suuga kulgenud seltskond tegi hea grupitrenni. PP tegi nende kõrval hirmsa näoga intervalltreeningut. Iseenesest mulle isegi meeldib, selline enese mugavustsoonist välja minemine. Vanemad mehed vajavadki keha ergutamist. Kuigi koht on nadi, suutis Priit enda taset ca 1% tõsta kõva treeninguga. Kui nädala sees pole aega mahtu teha, siis kindlasti on see abiks rohkem kui ühtlane liikumine. Ainult jah, need hammakad võivad sedasi punnitades ühel hetkel vingerpussi mängida. Pakun välja, et hiljemalt septembriks on Priit hammakate pärast kraavis maoli kui ta omale rattasponsorit ei leia, kes kas ratta korda teeb või hea uue ratta annetab. Omalt poolt pakun 5-kat Priidu rattafondi, muidu jääb mul süda piinama kui mees rahapuuduse tõttu maoka paneb.

 
At 01:25, Anonymous Anonüümne said...

0.37 ei ole Priidul otsest rahapuudust, ta kogub vbl Moabi reisiks raha.
Seega teadlikud valikud, nagu moto Riderilgi.

 
At 05:15, Anonymous Anonüümne said...

Olin üks nendest, kes enne Kurepalut teie pundile järgi sõtkus. kuni Roiuni oli meie grupp 6 inimest, Roiult edasi pudenes 2. Neljamehelisest pundist jõudis järgi 3. mina kolmandana ja siis oli see "Atrõõv" ... kuradi kahju, et järgipressimisest taastuda ei jõudnud ja teiega sammu pidada, aga eks 30 km sai veetud ka ühe teise mehega üksteise alla. olen ka sedameelt, et niisama tuules tiksudes see rada läbi sõita on igav.

 
At 08:27, Anonymous Anonüümne said...

See ju ahistab rattarajal teisi sõitjaid, kuna olete nii kuulus mees. Kuidas peaks teiega suhtlemine käima? Igal juhul pole see mitte aus.

 
At 08:30, Blogger Priit Pullerits said...

Nägite nüüd, parketi-, ei, vakstu-tsiklistid, targutate siin mõttetult, aga mees, kes ise rajal oli, mõtleb samamoodi, nagu päris-tsiklistid. Saite nüüd, paras teile! Ja pidage edaspidi suu.
Lp 05:15, see on ju teada, et kui järele jõutakse, tuleb kontrasse minna. Seda katsetasingi, kuigi pikema plaanita ja tõsise kavatsuseta, rohkem ärritamiseks. Küllap mõistsite. Aga miks te Ülenurme tõusu eel esimese tempo tõstmisega ja seejärel juba tõusul endal tõsisema spurdiga, kus vahe sisse tõmbasin, kaasa ei tulnud? Selleks ajaks pidite ilmselt olema taastunud, sest Kurepalust Ülenurmeni oli tempo ikka lausa vantsimine.

 
At 08:46, Anonymous Anonüümne said...

Räägite rasvaprotsendist, aga kas RB on õige asi?

 
At 09:00, Anonymous Anonüümne said...

08:30
Kas RB on õige asi?

 
At 09:07, Anonymous Anonüümne said...

RB on õigeim valik kehvade ja väga kehvade valikute seas.

 
At 09:15, Anonymous Anonüümne said...

Pärnu kaudu 100 km lühem tee. Suur pluss.

 
At 09:16, Blogger Priit Pullerits said...

RB ei puutu siia. Lõpetage ära. Selleks on teised foorumid. Siin rääkige spordist ja meeste sportlikust suutlikkusest ning tahteomadustest, mida arendab sport ja mis väljenduvad spordis. Muu üle kaagutamiseks kolige Delfisse.

 
At 09:29, Anonymous Anonüümne said...

Kõlab nagu Road Bike, siis ikka kuulub siia.

 
At 09:35, Anonymous Anonüümne said...

Ise sa selle RB tondi siin valla päästsid. Kuidas su mälu nii lühike on?

 
At 10:03, Anonymous Anonüümne said...

Planeeritava kiirraudtee edu sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me otsustame Pärnu suunal jonni lõpetada ja paigutada ta olemasolevasse Tallinna-Tapa-Tartu-Valga transpordi­koridori, kirjutab majandus­geograaf Hardo Aasmäe.

 
At 10:12, Anonymous Anonüümne said...

Niisiis ootaks, et kui Suur Isa tahab olla oma nime vääriline, käärib ta käised üles ja asub otsustavamalt tegutsema selle nimel, mille on oma südamemureks kuulutanud.

 
At 10:43, Anonymous Anonüümne said...

Kas Postimehe sporditoimetus on kõvem kui Delfi oma?

 
At 11:09, Anonymous Anonüümne said...

RB Eesti osa läks jälle kallimaks. Reklaamitud 1,3 miljardi asemel juba lausa 1,8 miljardit (15% - 268 miljonit = 1787 miljonit€). Kas selle lisaeelarve sisse on paigutatud suusameeste lemmik, lumekahuritega palistatud iga aasta toimiv lumeraudtee Otepää ja Elva vahel, et ka Tartu-Valga inimesed saaksid osa suurprojektist mis tegelikult liigub Tallinnast Pärnu kaudu Riiga. Kõik teavad, et ilma vingerpussidele alluv looduslik naturaalne variant on demotiveeriv ja suusapoodide käivet ruineeriv. Keegi aga ei julge teha otsust sellise püsikindla lahenduse valmistamiseks. Selline taristu pole tulus. Seda ei saa maksustada. Bandiidid ja piraadid vallutavad selle ära ja jätavad raha maksmata. Samas need piraadid annavad käivet määrijatele, suusamüüjatele dopinguärikatele bensuärikatele, majutuse pakkujatele, toitlustajatele, turistide meelitajatele. Tegelik õnnelik sülem selle meepoti ümber on hoopis suurem kui algselt paistab. Kas tõesti on suusasõprade probleemi jaoks leitud raha RB-st ja nii ei pea Kelk enam otsima oma sponsorite võimalusi selle trassi ehitamiseks?

 
At 11:26, Anonymous Anonüümne said...

Loen ja imestan. See foorum sisaldab küll juba kõike alates teemat puudutavast kui RB-ni välja. Puudu on veel pannkoogiretsept.

 
At 11:45, Anonymous Anonüümne said...

3 muna, 2 supilusikat suhkrut, näpuotsaga soola. Vispelda kahvliga ühtlaseks seguks, lisa ~300 mL piima, vispelda uuesti. Lisa jahu ja sega kuna tainas on ühtse, veniva konsistentsiga. Seejärel lisa 2 supilusikat õli ning tunde järgi piima, kuniks tainas saavutanud ühtlase vedela konsistentsi. Edasi pole muud, kui asu küpsetama, suurepärased ülepannikoogid on samahästi kui valmis.

 
At 11:55, Anonymous Anonüümne said...

Mulle meeldib keefiri ja osaliselt odrajahuga, kaerahelbeid ka lisaks. Vaid mune panen mõõdetavas koguses, tavaliselt 3-4. Muud kõike tunde järgi. Eriti mõnus on kui vahel ka näpuotsatäis kardemoni taignasse pista.

 
At 12:16, Blogger Priit Pullerits said...

Mõned mehed, eriti need, kes räägivad RBst ja pannkookidest, on siin tüütumad kui kärbsed.

Tuletame siis meelde, et siin on teema, kuidas gruppettos ballastist lahti saada ning kuidas sabal istujaist vabaneda. Püsige teemas!

 
At 12:27, Anonymous Lihtsaküla Laur said...

11:09 ERR Foorumis on korduvalt läbi käinud ekspertarvamusi, et tänaseid numbreid tuleb kahega korrutada ja tuluprognoose eksponentsiaalselt juurida. Siis oleme realistid.

Aga mugavusala ei ole realismi harrastamine, mugavusala pakub ootamatusi ja need ootamatused on erinevalt poliitilise despotismi ja suutmatse ilmingutest erinevalt nauditavad!

 
At 12:45, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd on teemaks juba pannkoogid ja RB.
Ilma ballastita pole ka gruppettot. Selline uitmõte ka, et kas sa palusid viisakalt teistel ratturitel sinuga vahe sisse võtta?

 
At 12:51, Blogger Priit Pullerits said...

Ei palunud. Neil on õigus minu kannul sõita. See on minu ülesanne nendest lahti saada.

Tegelikult olen asja üle juurelnud. Oleksin pidanud paar kilomeetrit enne lõppu spurtima ja eest ära sõitma. Okei, seal olnuks oht, et äkki hüppavad tagumised kaasa. Aga kui oleks vahe sisse saanud, siis oleks omas tempos jätkanud, sest minu vedamised olid palju kiiremad kui ülejäänute vedamised, ja seda tempot, millega vedasin, oleksin igal juhul lõpuni hoidnud. Kuid kalkuleerisin, et saadakse vist nagunii viimastel kilomeetritel kätte ega hakanud end ohverdama. Tagantjärele tarkusena oleks pidanud ikka proovima. Kui tagumised oleks mul minna lasknud, siis oleksingi minema saanud, arvata võib.

 
At 13:00, Anonymous Jaa said...

Mina ei saa koonerdamisest aru. Näed Priit siin koonerdab ja riskib bikeri moodi. Võib vedada, et tõesti jääd kukkudes täiesti terveks. Isiklik otsus, mis mõjutab ja häirib kaasteelisi. Samas RB puhul selline odav lahendusega tõmblemine annab vähestele eestlastele tööd ja leiba. Tehkem hästi, mitte Priidu moodi koonerdades. Paneme RB kenasti 33% ulatuses kas postidele või viime selle tranšeetunnelitesse. Võtame arvesse vastaste argumente ja lööme need rahaga laiaks. Teeme hästi, et selline oluline objekt enamusele pinnuks silma ei jääks. Kui 1,3 või 1,8 miljardit jääb väheks, teeme siis selle 2,6 miljardiseks eeskujulikuks objektiks. See õnnelik sülem, keda see projekt rõõmustab saab olema suur ja lai ning vast saab sealt tekkivatest pudemetest lõpuks ka Kelgutee Otepäält Elvasse valmis.

 
At 13:23, Blogger Priit Pullerits said...

Homme saab "Pealtnägijas" näha, kas kajastus minister Jevgeni Ossinovski osalusest Võhandu paadirallil tuleb kõigekülgne ja sisaldab ka kriitilisi noote. Loodetavasti ei jäänud PN ajakirjanikul kuulmata need sagedased verbaalsed rünnakud, millega teised osalejad Ossinovski viljeldavat poliitikat kostitasid, sh hüüded, et see valitsus, kes tõstab õllehinda, ei püsi kaua, millele Ossinovski ka reageeris, samuti sagedased torked Läti ja Eesti õllehinna erinevuse ning kavandatava suhkrumaksu kohta. Nagu ütles mulle ühe kaheksase meeskonna liige: "See oli tõsine rahva hääl, mis seal kostis." Loodame, et saame seda kuulda ka "Pealtnägijas" - sest mis muu mõte võis olla ministriga ühte paati ronida kui see, et ühtlasi tuvastada, mida rahvas ministrist arvab. Ja seda oli Võhandul kogu aeg kuulda. Kas kuuleme seda ka "Pealtnägijas"?

 
At 13:31, Anonymous Martin, üliõpilane, Tallinn said...

Pullerits ei dikteeri siin, mis on arutamise teemaks, mis mitte. EV kodanikel on õigus Eesti Vabariigi asju arutada kus ja millal tahavad.

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Ikka ikka, Pullerits dikteerib kõige väega. Ilma hr Pulleritsu teadmata ei kõverdu siin bloogis ükski karv.

 
At 14:01, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits lihtsalt hüppab, kuid ei paku mingit teavet. Te peate hakkama endast teavet jagama. Mittekuulsad kannatavad teie ikke all.

 
At 15:04, Anonymous Anonüümne said...

Oss läheb homnepäev Jüri juurde jutuga vajadusest kehtestada kummipaadi maks. Mis see nüüd olgu- rahvas rikub oma tervist mingil jõel külmetades!

 
At 15:21, Anonymous Anonüümne said...

Kas madalama rahvakihiga spordi vahendusel flirtiv Pullerits tunneb kaasa RB aluse maa kokkuostjaile?

 
At 16:52, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits saab endale uue kolleegi.
Võhmamehed, kas kiidame heaks?

http://elu24.postimees.ee/4091491/kertu-jukkum-asub-juhtima-portaale-limon-ja-elu24?_ga=1.233408988.316727790.1487086663

 
At 17:11, Anonymous Anonüümne said...

Miks käivad F-35-st lugu tegemas PMi tidrikid, mitte kogemustega mehed. Kas PP-l on NATO objektidele lähenemise keeld? Miks Prantsuse presidendi valimiste 1. vooru otsekajastusel PMi veebis ei toiminud sinna lisatud Russia Today (Ruptly) otsepildi link? Kes vastutav isik on?

 
At 17:29, Anonymous Anonüümne said...

Putin on 1/6 planeedi kunn, Rockefeller on ameerika kunn, Ansip on euroopa digikunn, Vinogradov on Astana kunn. Pullerits on Eesti tsiklismi ja esimese spordiblogi kunn. Nii et mehed, katsuge lõpuks aru saada et Pullerits kiirendab spurdib pidurdab passib läheb atrõõvi ja triumfeerib täpselt siis kui ISE tahab. Meie ega keegi teine ei saa sinna mitte midagi teha ega parata. See on seadus.

 
At 17:47, Anonymous Anonüümne said...

Astana kunn on siiski Vinokurov (Aleksandr).
Vinogradov (Nikolai) oli Raadi kaupluse äpu.

 
At 17:58, Anonymous Anonüümne said...

Jah, seda küll 17.47, aga see absull ei muuda seda, et Pullerits on Eesti tsiklismi kunn.

 
At 18:01, Anonymous Anonüümne said...

Üha rohkem ja rohkem hakkab härra Pullerits sündmusi dikteerima. Uue noore elu24 toimetajatidriku saab Pullerits oma isaliku tiiva alla võtta. Vanemast generatsioonist on kohal veel A Ideon, kuid temasugustest ei ole hr Pulleritsule vastast.

 
At 18:41, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas ma peldikus s...des sündmusi dikteerisin. Diktaator selline.

 
At 19:14, Anonymous Anonüümne said...

Ei tea ei tunne.
Samas tean et Kertu Juhkum iga kui viimase pildi peale pepsodendi naeratusega

 
At 19:33, Anonymous Anonüümne said...

Ilm on nii s*tt, et rattasõidust ei tule midagi välja. Lähen parem jooksma, põlve ja sääre tõsted, akrobaatika, tri, tsetõre nogi võše.

 
At 20:20, Blogger Lauri Peil said...

Lgp. Priit, kuidas siis jääb, kas homse Transtari temposarja esimeseks etapiks vaim valmis? Praegune novembri ilm peaks ka paremuse poole pöörduma, hea võimalus ju tulla ja näidata, kes kõva mees ja kes lödipüks.

 
At 22:15, Anonymous Martin said...

Fabio Felline (Trek Segafredo) 175 cm 65 kg Tour de Romandie avaetapil TT sõidu võitja.

Mihkel Räim 176 cm 69 kg. Räim on välimuse poolest meie poistest veel kõige "kilum". Kas Eesti noored rattalootused ei peaks veganit katsetama või ühe näljakuuri läbi tegema? Pekist priiks ja ehk tulemused teeksid hüppe?

 
At 22:43, Anonymous Anonüümne said...

TRR rada paigas.
Aga mis nipiga PP ennast nimekirja möllib?))

https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattaralli/36/maraton/skeemid/

 
At 23:17, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits paneb partisani.

 
At 23:40, Blogger Priit Pullerits said...

Lp Lauri Peil! No nägite, et mul ei jagunud jaksu ega söakust Ülenurmes isegi harrastajate (kuigi nende ninamees oli kõva eraldiväntaja Meelis Leidt) tuules minema saada. Tundub, et ettevalmistuses ei ole miski täkkesse läinud. Ei tea, mis see võiks olla? Vaadake, kui tuleksin nüüd saiavormi pealt välja ja sõidaks alla oma võimete, mis te arvate, kuidas see võiks mõjuda mu motile veel mõni väljakutse vastu võtta? Seepärast vaadakem ikka pikka perspektiivis ning korrigeerigem vormi. Ja muide, kas aknast välja ilma olete vaadanud? Praegugi veel kallab. Mul vaja lõpetada suur intervjuu endise Euroopa ja maailmameistriga ning seejärel laskuda otsustavalt liha- ja taimesööjate sõtta. Mul, nagu näete, on korraga ikka mitu võitlust käsil. Mu elu pole lihtne, kuid ega ma kaastunnet luni. Mõistmist aga paluks küll. Eraldistart ei ole sessinatses maailmas a ja o.

 
At 23:46, Anonymous Vello said...

Millist spordiklubi külastab tuntud spordiblogija, energiaettevõtja ja Eesti rulluisutajate toetaja Andres Keba?
1. MyFitness
2. Arigato
3. Golgen Club
4. Tulbi tn spordiklubi
5. Keba ei käi spordiklubis.

 
At 07:08, Anonymous Anonüümne said...

Küll aga on a ja o ühisstardist võistlustel rahmeldada, nimetada seda dikteerimiseks, kuigi tegelikult on eespool veel 40 sportlast.

 
At 07:32, Anonymous Anonüümne said...

Kas on mõtet lugejate meeli nüristada liha- ja taimetoidu, st. boršiintervjuuga, kui inimesi huvitab praegu peamiselt RB!?

 
At 07:48, Anonymous Isafiguur Roobert said...

Härra Pullerits teeb mis ta tahab, nimetab seda kuidas vaid tahab, sõidab seal, kus tema tahab, võitleb võitlusi, mis vaid temale kättesaadavad ja mis ikka ka on võitlused(!), liigub ringkonnis, kus vaid tema tahab
JA
mitte ükski sitakott, karvajalg ega põhulõug (nimekiri on lõpmatuseni jätkatav) ei tule ütlema, mida senjöör Pullerits võib või ei või!

Loodetavasti sai see asi selgeks nüüd ka 07:08 ja teistele temasugustele.

 
At 08:33, Anonymous Anonüümne said...

Aga Rein Taaramäe julgeb mõnikord eelviimaseks jääda, suur sportlane.

 
At 09:38, Anonymous Anonüümne said...

Loodame, et isafiguuril pole siin eelistust, et on nagu Priidu lemmikute seas.

 
At 09:50, Anonymous Anonüümne said...

Isafiguur Roobert sõlmib otsad kokku väga jõuliselt ja stiilselt.

 
At 09:53, Anonymous Anonüümne said...

Jah sellise mehega läheks koos kalale ja luurele.

 
At 09:59, Anonymous Anonüümne said...

Elavad Priit ja Roobert ühel sellisel roosal pilvelaeval, mis meenutab ühte toiduainet.

 
At 10:30, Anonymous Anonüümne said...

Algaja lingvistina palun Priidult alandlikult seletust, et miks on pealkirjas küsimärk. Minu tagasihoidlikku arusaamist mööda on artikli sisu esitatud mitte küsimuse, vaid kirjeldusena.

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

Loodan, et isafiguur võtab nüüd vähe vaiksemalt, enne kui üht hüsteerikut haipima hakkab. Metsadega nipsu mängimine on muidugi tänapäeva euroopa praktika, kuid see ei peaks olema hea tava. Las Pullerits jääb kuskil võistlustel ausalt viimaseks, siis hakkan teda uskuma alles.

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

10:30 - Siin blogis on küsimärgi teema juba ammu ära lahendatud - tegu on eitava vastuse saava väitega.

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas saavad siin bloogis eksisteerida tegelased, kes absull konteksti ei taipa? Härra Pulleritsul on õigus tuhat korda samuti senjöör Isafiguuril.

 
At 11:42, Anonymous Anonüümne said...

Sellest Tartu temposarjast kõrvale hoidmise püksivedel on nii vänge, et võib olla nakkuslik? Olla juba reite sisekülgedel tunda andnud. Stamm-variisikutel selgelt jutid riietel. Moeteema kogu rattahooajaks 2017?

 
At 12:45, Blogger Priit Pullerits said...

Oeh... see oli järjekordne maanteesõidu õudus, mida just Ülenurme-Haaslava rattaralli kohta kuulsin. A man down... down and broken... broken and hospitalized... waiting for surgery...

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Mister Pullerits, tear down this wall! We want to live a free and happy life!
And kick all the wacky schmuggers out of your list

 
At 13:47, Anonymous Anonüümne said...

No kui sellise praktiliselt olematu osalejate arvuga võistlus on juba õudus, siis pole ju mingit lootust olukorra parandamiseks. Võistlemine on vabatahtlik, sundust ei ole.

 
At 14:01, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pullerits, te ohkate südamest nagu tõeline emafiguur.

 
At 14:10, Anonymous Anonüümne said...

Priit,
sinust kümmekond aastat vanemad mehed tulevad eraldistarti sõitma ja ei karda noortele kaotada. Sina oled selles mängus kahjuks pehmo ...

 
At 14:28, Blogger Priit Pullerits said...

12:45 kirjutatule jätkuks: damage: a collarbone and two ribs, all broken. Lucky biking!

 
At 14:43, Anonymous Anonüümne said...

Lycke till! Keegi pole öelnud, et mugavusaladega ei kaasne väikseid iluvigu või raskeid remonttöid.

Aga temposõit pole mugavusala, kus pundiga kägarvõimlemist harjutada!

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Jajaa, talvel esimese lumerajaga tegin suusatee lõpus 180 kraadise pöörde, keegi koperdas ees, kepi asend läks väheke viltu ja plaks lihasrebend. Terve lumehooaeg pekkis. Iga standadsituatsioonist erinev juhtum toob kaasa kõvema valu. Ei pääse ka suusatamises jamast. Sama on ka eraldistardis. Ala kus loeb väga optimaalne kehaasend isegi siis kui erivarustust ei kasutata võib väheste kogemuste ja ekstreemsete ilmastikuolude ning ebastandardsete olukordade puhul lõppeda samuti maokaga ja isegi opiga. Eraldistarti pole ju mõtet teha ilma aeropositsioonita, nii saad endast nõrgemate käest ka siis peksa kui muud abivahendid keelatud on. Tavaklassis peaks olema ka keelatud aerodünaamiline kehahoiak ning lenksu hoidmine keskelt või lenksul lamamine. Lubatud peaks olema ainult pea lenksu all positsioonis sõitmine. Siis oleks sellel klassil reaalne mõte. Sellist kontrolli aga ei suudeta muud moodi tagada kui sellega, et igal rattal peab olema peal otseülekannet tegev kaamera, kus ratturi tegevus selgelt kohtunikele näha.

 
At 15:19, Anonymous Anonüümne said...

Eraldistardis ei saa keegi peksa, eraldistardi finišiprotokoll näitab täiesti vägivallavaba tõde. 15:11 saab lunastatud läbi temposari.ee juhendi:

"3.5.1. Vabaklassi arvestuses ei ole lubatud eraldistardivarustuse kasutamine - eraldistardi kiiver (tilgakujuline, pika sabaga kiiver), ketas- ja varbpöiad (nn. trispoke jooksud jms), eraldistardi juhtrauad jms. Lubatud on kuni 60 mm kõrgete pöidade kasutamine."

Aerodünaamilise kehahoiaku osas peate küll veel ühe kommentaari kirjutama, sellest ei mõistnud meie kollektiivis keegi mitte midagi.

Loodetavasti saate oma viltu läinud kepi tagajärgetest puhaste kätega juba kevadiste tegude kallale asuda, igal juhul soovib jõudu!

 
At 16:12, Anonymous Anonüümne said...

Mulle see eraldistardi mõte ei meeldi, eriti täna, sellise ilmaga. Külm, vihm, tuul. Midagi võiks rattasõidu juures nauditavat ka olla. Veel negatiivset - distants ei tapa, tempo tapab. Ja maksta veel selle eest, et saaks pongestada vermaitse suus, koht kusagil harjukeskmike seas. Midagi positiivset võiks seal ka olla - tünnisegasaun finišis ja toidupunktides, suured puhtad pehmed froteerätikud, massaažitelgid.

 
At 16:25, Anonymous Viksi Velts said...

Eraldistardis on keskmise osaleja võimsus natuke üle 2x100W pirni. Aga kuna just üli Karjalaskepäev, siis päeva nutiküsimus on selline: mitu hobujõudu on lehm-loomal?

Ohhoota-varjundiga illustratsioon kah juure, heh-heh http://g2.nh.ee/images/pix/676x442/6lcpSkNGw-g/eesti-elu-ajaloomuuseum-ametid-transport-77872360.jpg

 
At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

Noh alustame kasvõi aerodünaamika jutus jalgade raseerimisest. Tunnis võidad pedejalgadega minuti. Juhul kui häbened mitteratturite seltskonnaga saunas oma karvatuid jalgu, siis bääd lakk. Eraldistart nõuab ohvreid ja teistele saunasõpradele kannatlikku selgitamist, et sind ei huvita mitte mehed vaid nende tulemused enda omaga võrreldes. Jälle üks mure juures.

 
At 16:34, Anonymous Puust ja punaseks aerodünaamikast said...

Kõige lihtsam selgitus aerodünaamiliste asendite erinevusest tuleb välja selles videos.

 
At 16:46, Anonymous Puust ja punaseks aerodünaamikast said...

Natuke spetsiifilisem selgitus vabaklassis sõitjatele on selles videos. Iga pooliku aruga rattur saab sellest videost ka ise aru, et kõige aerodünaamilisem asend on ühtlasi ka kõige ohtlikum sõiduviis ootamatuste puhul. Sisuliselt sõidetakse ju käed lahti.

 
At 19:27, Anonymous Anonüümne said...

Mulle ei meeldi vabal ajal mingite 16:12-tüüpi kluttide jutu lugemine, eriti täna. Midagi võiks positiivset kah ikka olla. Millegagi võiks elus hakkama kah saada, pidepunkte võiks olla.

Rattaga võiks osata sõita.

Priit, kas paneksite kommentaariumi kinni ja laseks kommenteerida ainult neil, kes oskavad rattaga sõita ja püsivad vähemalt tund aega sadulas? Või tund aega suuskadel jne Saaks kohe positiivsuselaine tagasi.

 
At 19:31, Anonymous Anonüümne said...

Üle-eelmisele - minge rääkige seda juttu juuniorite koondises või kusagil amatööride tiimis, kus inimesed rattasõidust midagi kuulnud ei ole. 35-42km/h väntaja ei saa selliseid sekundeid, tuhat korda läbi räägitud. Ei ole nii, et päntajalg paneb käed lenksult oinasarvedesse ja mitutid maha lõigatud. Ei ole nii, et raseerid jalad ära ja minut läinud. Ei ole nii, et paned küünarnukid lenksule ja kolm minutit läinud. Unustage ära. On nii, et teed kolm aastat trenni ja poolteist minutit läinud!

 
At 20:18, Anonymous Anonüümne said...

Ma pole mõnda aega sündmusi jälginud ning ajalugu on liiga mahukas, et seda detailselt uurida, kuid kas keegi oskab öelda, missuguse MTB peremees siis lõpuks ostis?

 
At 20:18, Anonymous Anonüümne said...

Ossi mitte unustada, esimesel kanalil.

 
At 20:56, Anonymous Härra Munkel said...

Võhmamehed, mis hinde Ossi sööritusele anname, nõrga või koguni hädise?

 
At 21:16, Anonymous Martin, tudeng, TLÜ said...

Lugupeetud hr 19:31, ärge laske end nõrkade rattateadmistega kommentaatoritel vihastada. Jah, nad on tüütud ja rumalad. Aga kust nad peaksidki teadma? Algajad ongi sellised. Hr Pulleritsu blogi on üks väheseid kohti, kus vahel - ei, üsna tihtigi - asjalikku rattajuttu kuuleb. Aitüma teile asjade seletamise eest!
See näitab ka, et hr Lauri Peil ja Aerobike-i mehed Tallinnas, kes rattaharrastajaid eraldistardivõistlustele meelitavad - need on väga kiiduväärsed initsiatiivid - peaksid hoolt kandma ka selle eest, et algajaid harida ja aerodünaamilise sõidu teadmisi-oskusi harrastajate massidesse levitada.

 
At 21:32, Blogger Priit Pullerits said...

20:18, ostuprotsess veel pooleli, kuid on lõpuks hakanud võtma konkreetsemaid kontuure.

 
At 21:45, Anonymous Martin said...

Transtar temposarja tänasel I etapil Rahinges on hr Lauri Peil täispikal distantsil välja sõitnud päeva 2. tulemuse. 39.0km/h, 338W.

Tour de Romandie külmas ja vihmas täna sõidetud 2. etapil on Tanel Kangert grupifinišis saavutanud 18. koha.

Giro d'Italia alguseni jääb ainult 9 päeva.

 
At 21:51, Anonymous Martin said...

Paul Lõiv Apr 26, 2017 28.0km/h 138bpm 185W - 51:33

Kas hr Paul Lõivu tulemuse ülesõitmine oleks hr Pulleritsule olnud jõukohane? Aerovarustuse ja tilkkiivriga?

 
At 22:48, Anonymous Anonüümne said...

Noorhärrad olid tublid, et õnneliku lõpuni jõudsid.

http://menu.err.ee/592253/pealtnagija-pihl-ja-ossinovski-soudsid-maratonil-onneliku-finisini

 
At 22:55, Anonymous Anonüümne said...

Meie mees legendi kõrval.

https://www.instagram.com/p/BTCQk3UBNQT/?taken-by=t_kngrt

Kilba.
Mitmekordne Giro võitja on pildil olev legend?

 
At 23:22, Anonymous Martin said...

Kas teadsite, et Giro on võitnud läbi aegade ainult kolm prantslast? Ehk teate, kes need on?
(Aga TdF-i pole prantslane võitnud juba nii kaua, et keegi ei mäleta, millal viimani oma maa mees võitis).

 
At 09:20, Anonymous Anonüümne said...

Selle sama "eriti eriliste inimeste rattabrändi (sest kõik rikkad kliendid on erilised, no absoluutselt kõik)" video all naerdi väidete üle päris kõva häälega. Kõige sisukam naer oli minust arust selline:
Research conducted by Nathan Barry Monash University Australia demostrated the most optimum position for a road cyclist is in the hoods with elbows straight. Greater efficiencies could be achieved by using the crouch position but positioning hands more central within a rider's shilloette. See aerodynamic performance and riding posture in road cycling and triathlon 2014

 
At 09:22, Anonymous Rahvystugitoolisport17 said...

Martyn, kas märkasite, et Pryyt Pyllertz sai finišipõksusprindis kaotuse justnimelt Crüsten-Evary käest?

 
At 09:23, Anonymous Puust ja punaseks aerodünaamikast said...

Näha kohe, et Martin on pedakas ja ei tea sekunditest midagi. 19:31 nimetab blogi peremeest epiteediga päntjalg - palju õnne! Loomulikult ainult asendi muutmine ei too minuteid, sest Eestis pole nii pikka laskumist, kus vahe on minutites mõõdetav. Tavalistel teedel peab ikka väntama kah, ilma väntamata ei teki tõesti mingit vahet. Siiski soovitan ka kiirusel 30 km/h vahetada asendit ja vaadata spido näidu muutust. Nt 0,5 km/h muutus annab 30 km/h kiirusel tunnis juba minuti kiirema sõidu ja 40 km distantsi läbimisel suisa minuti ja 20 sekundilise võidu. Ja ei olegi vaja 3 aastat trenni teha selle sõidupositsiooniga tehtava võidu saamiseks. See on sust tore, et sa saad aru, et erinevatel kiirustel on tõesti võit erinev ja 40 km/h kiirusel on võidu suurus väiksem kui 50 km/h kiiruse puhul (nagu videos). Seega jah, iga päntajalg näeb oma tegelikku kiiruse muutumist oma enda spidokalt kui kasutab samasugustes oludes (nt metsavahel ilma küljekata sama tuuletugevuse juures) erinevaid asendeid lenksul. Nii lihtne see ongi. Ei mingit tuuletunnelit. Ja ei mingit 3 aastast treeningut.

 
At 09:32, Blogger Hekman Pro said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 10:22, Anonymous Seda, et said...

9:20 - viidatud kommentaari autor eyropro teeb marketingi oma veidrale süsiniklenksule. Uuring millele viidatakse on siin. Selle uuringu eripära on, et kõik tulemused on teoreetilised ja põhinevad ainult matemaatikal juhul kui tuult ei ole kuid ei võta arvesse õhuvoolude suuna muutusest tulenevaid eripärasid. Videos on kasutatud suuremaid kiiruseid kui selles teoreetilises uuringus. Kuid ka see uuring ütleb, et kui sõita 45 km/h siis on ajavahe minut.

 
At 11:04, Anonymous Murekiri (JAP) said...

Blogiautor on kivikuningas. Pannkoogiretsept on kivi all peidus.

 
At 11:32, Anonymous Anonüümne said...

Pildil nr 1 olev töötu proff lammutab sel hooajal meie rahvasõitudel.

Spetsialistid, kas igal nädalal kaks võitu kotti pannes on võimalik end ära elatada?

 
At 11:39, Anonymous Anonüümne said...

Tere,
Veidi mõistetest, atrõõv= eest äraminek, atrõõvist kui neil õnnestub lõpuni tulla selgitatakse VÕITJA. Millisest atrõõvist te siin räägite, võistluse seisukohalt olite kõik mahajääjad.
Ilmeselt võistlesite kõik erinevatel võistlustel (igalühel oma), sellisel juhul on ka finisheerimine kohtadele 50+ mõistetav. :D
Terv.Tom

 

Postita kommentaar

<< Esileht