kolmapäev, märts 22, 2017

Pullerits: Kuidas Rockefellerid mulle jalad alla aitasid ehk miks jooksusuutlikkus on eluliselt tähtis?

Esimene tunne oli, nagu oleks astunud leiliruumi. Lämmatav kuumus lõi näkku, kui Kennedy lennujaama uksed avanesid. Mu pilk rändas augustilõpu varase õhtupooliku ähvardavaist vihmapilvedest tumeda taeva all kohe silmapiirile. Kas äkki hakkab silma mõni New Yorgi kuulus sümbol või pilvelõhkuja? (Fotol paremal Vabadussammas.) Ühes noist peaks asuma vendade Rockefellerite kontor. Nende heldusest sõltus järgmisel neljal kuul mu toimetulek ja ellujäämine.

Olin saabunud New Yorki nagu mingi immigrant: hall ülikond seljas, käe kõrval üks suur kohver kogu hädapärase varaga. Ja ei ühtki dollarit taskus. Kust olekski ma need pidanud 1990. aasta suvel, kõigest kaks kuud pärast Tartu Ülikooli lõpetamist, saama?

Nüüd, vahetult pärast suurpankuri ja filantroobi David Rockefelleri surma 101 aasta vanuselt, on põhjust Rockefellerid teemaks võtta. Ja avaldada enam-vähem kogu tõde, mis moodi nad mul jalad alla aitasid, mis ühtlasi aitab seletada, miks on oluline, et ka endal kiired ja vastupidavad jalad oleksid.

Selleks ajaks olin jooksjakarjääri lõpetanud. Sain aru, et olin 800 meetris saavutanud kahe aastaga oma lae – 1.55,9. Kolmandal treeninguaastal tulemus enam ei paranenud. Parimaks jäi 1.56,0. Seetõttu on arusaadav ja loogiline, et ma ei läinud Ameerikasse edasi õppima sportlasstipendiumiga. Mind lähetas sinna mu õppejõud Marju Lauristin, kes nägi, et võiksin hakata uueneval ajastul arendama Tartu Ülikoolis praktilise ajakirjanduse suunda. Olin ju lõpetanud TÜ läbi ja lõhki viitega, ainsagi neljata, cum laude ehk kiitusega. Ja inglise keel oli juba keskkoolist suus. Oma sidemeid kasutades võitles Lauristin mulle välja koha Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis. See, nagu järele uurisin, on Ameerika parim. Asub New Yorgis Broadway ja 116. tänava ristumiskohas (fotol ülal vasakul).

Aga New York – see neelab ju raha! Mul polnud aimugi, kuidas lennujaamast Manhattanile pääseda. Üks väliseestlane tuli õnneks vastu. Taksoga. Seletas, et tal ei ole autot, sest tal pole vaba 400 dollarit, mida iga kuu New Yorgis parkimiskoha eest maksta.

Takso peatus Manhattani keskosa läänepoolsel küljel 71. tänaval, 200 meetrit Broadwayst. Seal elas (ja elab tänini) New Yorgi tüüpilises kitsas townhouse’is (fotol paremal) Eesti-sõbralik Ameerika jurist, kes mind esimesteks päevadeks kostiliseks võttis. Andis mulle tänavapoolse aknaga toa maja neljandal korrusel. Tema abikaasa, samuti jurist, viis mind esimesel õhtul välja sööma, aga enne peatus ühel tänavanurgal. Askeldas mingi aparaadi kallal ning ulatas mulle siis sajadollarilise, minu esimese, lausudes lõbusalt: «Näe, meil on Ameerikas lahe elu, raha saab seina seest!»

Sada dollarit oli siis metsik raha. Mu noorteadlase vms algaja palk Tartu Ülikoolis oli, kui õigesti mäletan, umbes kolmsada rubla. See, kui mälu usaldada, oli mustal turul väärt vaid pisut rohkem kui kümme dollarit.

Paar päeva hiljem, kui alustasin New Yorgis iseseisvat elu, olin valmis vinnama oma kohvri käe otsas 71. tänavalt mööda Broadwayd (fotol vasakul) 123. tänava kanti, mille vahe on umbes viis kilomeetrit. Olin ju treenitud ja piisavalt vastupidav. Aga võõrustaja abikaasa võttis mulle takso. Ja andis ka taksoraha – kümme dollarit. Mu terve kuu palga...

«To International House, please,» ütlesin tagaistmelt taksojuhile.

«Is this near the church?» küsis ta vastu.

Kirikust ei teadnud ma midagi. Küll aga teadsin, et International House on suur ja uhke ühiselamu, kus pidin saama toa. Ja et selle eest peavad maksma vennad Rockefellerid. Aga kus nad on ning kust ja kuidas ma oma elamisraha kätte saan, sellest polnud mul endiselt aimugi.

Ühiselamus juhatati mind kuuendale korrusele. Seal, otse liftide vastas, ootaski mind mu tuba: vasakul valamu ja kapp, paremal tool ja laud, seinal mõned riiulid, akna all voodi. Ja aknast paistis üle väikse pargi tõepoolest kirik, gooti stiilis Riverside Church (fotol vasakul). Väljas oli soe ja ilus päikseline ilm.

Raha, õigemini selle vähesus, polnud algul probleem. Tulin ju nõukogude ühiskonnast, kus rikkus oli häbiasi, ning olin nagunii arvestanud, et hakkama tuleb saada kokkuhoidlikult. Samas andis lootust, et ega ma jänni jää, tõsiasi, et mind pidid rahaga toetama ikkagi vennad Rockefellerid. Nende kuulsus ulatus isegi Nõukogude Liitu. Ja neil, kui labaselt öelda, on raha nagu muda või nagu ratsahobusel sitta. Isegi mu elupaik, International House (fotol paremal), on Rockefellerite rajatud. «Siin linnas paistab, nagu oleks iga teine maja Rockefellerite ehitatud,» nentis kord üks kaastudeng.

Tagasihoidliku nõukogudeaegse kasvatusega ei hakanud ma rahaasjus kohe kellelegi peale pressima. Sain aru, et vendade Rockefellerite fond kannab elamiskulu otse ühiselamu arvele. See, kui õigesti mäletan, oli umbes 600 dollarit kuus. Mingi summa pidi laekuma ka mu argisteks kuludeks. Aga kust ja kuhu, ega ma sellest pikka aega aimu omanud. Kuni ühel päeval imestas Eli Spiegel, vanem proua, kes oli mulle (ja kümnetele teistele) n-ö mentoriks: «Sa oled tõesti väga vähesest elanud!»

Õige see oli. Näiteks oli ajakirjanduskoolis (see oli magistriprogramm) ühel nädalal kavas reporteritöö kohtutes. Kohtud asuvad aga Manhattani lõunatipus (fotol vasakul). Mäletan, et üks protsess, mida tuli kajastada, oli kurikuulus Central Parki sörkjooksja juhtum, kus süüpingis istusid neegernoorukid, keda süüdistati valge naise vägistamises ja tapmises. Istungid algasid hommikul. Ülikoolis oli reegel, et 700-sõnaline uudislugu tuleb esitada pärastlõunal kell veerand viis. See nõudis kiiret tegutsemist. Aga metroosõit maksis toona dollari ja kümme senti ehk edasi-tagasi viiendiku minu kuupalgast.

Jalad on? On! Hommikul vara üles, üle kümne kilomeetri korralikult ülikonnas kand-ja-varvas kohtuhoonesse ning sealt pärastlõunal teist samapalju ülikooli tagasi, et jõuaks loo ikka tähtajaks valmis. Alati jõudsin. Kunagi ei hilinenud. Ja kunagi ei kasutanud ka metrood. Sellega võrreldes oli palju lihtsam too nädal, kui tuli kajastada ÜRO peaassamblee istungjärku. Mäletan, et käisin kirjutamas Saksa välisministri Hans-Dietrich Genscheri ja NSV Liidu välisministri Eduard Ševardnadze kõnest. ÜROsse (parempoolsel pildil keskkohast paremal) oli ikkagi poole vähem maad kui kohtuhoonetesse. Treenitus jooksjana võimaldas need pikad teekonnad alati probleemitult läbida, ja ikka viisakalt ülikonnas. Ameerikas ei ole seda stiili, et käid närakana teksades ja t-särgis ringi – keegi ei võtaks sind tõsiselt; sind ei lastaks ukselt edasigi. (Viis aastat hiljem pealinnas Washingtonis Newsweeki ajakirjas töötades olid hele särk, viigipüksid, lips ja tiptopp kingad loomulik dress-code.)

Ühel päeval sain kutse vendade Rockefellerite fondi. See paiknes kesklinnas 6. avenüül (mida kutsutakse ka Avenue of the Americas) ühes pilvelõhkujas (parempoolsel pildil Rockefeller Center). Rockefellerite esindaja William S. Moody viis mind lõunale. Siirdusime tema kontorist MoMa-sse ehk moodsa kunsti muuseumi. Pärast jäin õhtupoolikul sinna, et muuseumis ringi vaadata. Saalid olid kümnete kaupa täis Pablo Picasso, Vincent van Goghi, Henri Matisse’i jpt töid. Need olid nimed, kellest oma nooruses olin vaid kuulnud. Aga kui nende töid on nii hirmus palju, siis lõpuks leiad, et... vahet pole, pilt on pilt. Tähtsam oli see, et kõht oli täis.

Kui proua Spiegel nentis, et olen vähesest elanud, siis käis see just kõhupoolise kohta. Suur pidupäev oli see, kui lubasin endale mõnes pitsabaaris viilu pitsat. (Vasakpoolsel fotol vasakul pitsabaari silt, keskel Madison Square Garden.) Pitsalõik maksis dollari ja 30 senti. Tegelikult ju terve varanduse. Vähemalt võis juustu piiramatus koguses peale raputada. Loomulikult ei saanud seda luksust lubada endale iga päev. Võib-olla kord, parimal juhul kaks korda nädalas. Enamasti tuli läbi ajada palju vähemaga. Nelja kuu jooksul, pidasin arvet, kulus mul toidule 27 dollarit. Ei, mitte nädalas. Ei, mitte kuus. Ikka nelja kuu peale kokku. Ja ma ei käinud supiköögis ega prügikastides ega vargil. Aga kui sa suudad ära kannatada kaks staadioniringi hapnikuvõlas jooksmist, nii et pärast võid oksendada, suudad ära kannatada ka selle, et kõht ei ole just alati punnis.

Tõsi, eks sai leidlikkuse abil ka tasuta abi. Näiteks kaks korda semestri jooksul toimus Int’l House’is (fotol paremal) suur pidulik õhtusöök, mis vähemalt mulle oli tasuta (või hinna sees?). Ühel kitsamas ringkonnas peetud õhtusöögiga üritusel Int'l House'is sattusin ühte lauda istuma James Wolfensohniga, kellest sai viis aastat hiljem Maailmapanga president. Igal teisel laupäevahommikul toimus mingi poolametlik grupiarutelu, millest ma peaaegu tuhkagi ei mäleta – aga peaasi, et süüa anti. Õppetööpäevadel toimusid lõuna ajal Harrimani sovetoloogide instituudis kohtumised huvitavate inimestega (ühest, kes oli kuulunud Kremli tippešeloni, kirjutasin pika loo isegi Noorte Häälele) ning sinna juurde serveeriti küpsiseid ja kohvi. Ajapikku tekkisid ka tuttavad, kes kutsusid külla. Need külaskäigud olid alati õhtusöögiga. Niiviisi sai kõhu ikka täis. Ja niiviisi kogunes raha pangaarvele.

Pank, kus mu raha seisis, asus aga Harlemis. See oli tollal kurikuulus neegrite linnaosa, mis algas 125. tänavalt põhja poole, ja kuhu kõik hoiatasid valgel inimesel minemast. Üks kaastudeng, Kevin oli ta nimi, isegi rääkis, et sõitis kord Manhattani lõunatipust metrooga kogemata 125. tänava peatusse (fotol vasakul), aga loobus seal jaamast väljumast – liiga ohtlik! – ning sõitis 116. tänava peatusse tagasi.

Igatahes võtsin ühel päeval Rockefellerite fondist oma elamisraha lõpuks välja – et ameeriklastel ei jääks ekslikku muljet, nagu ei lähegi mul raha vaja, sest kes teab, äkki võtavad siis mu elamisraha vähemakski, võisin oma naiivsuses mõelda – ning viisin selle 125. tänava panka hoiule. Tänaval, oletan, et vaatasin hoolega, kes mu ümber parajasti liiguvad.

Columbia ülikooli õpingute lõpus, enne tagasilendu Moskvasse, võtsin pangast sularaha välja. (Fotol paremal ajakirjanduskooli ees.) Olin suutnud kokku hoida umbes kaks tuhat dollarit. Tähendab, olin püstirikas. Tollest summast nõudis küll PanAmi esindaja 106 dollarit lennukompaniile, sest mu pagasil oli räige ülekaal. Olin saanud oma õppejõult, Ernest Hemingwayd meenutavalt Donald Shanorilt terve hulga raamatuid, mida mul ülikoolis vaja võiks minna, ja samuti ostnud neid terve hulga ise. Ühtlasi sain ajakirjanduskoolist kaasa kaks rasket karbitäit paljundatud materjale. Need tegid kaks kohvrit hiidraskeks, nii et PanAmiga ei jäänud vähimatki kauplemisruumi.

Eestis ostsin nelja kuuga säästetud raha eest tollase luks-Žiguli, nn Ikaruse-istmetega 2107. Maksin selle eest 1350 dollarit. Seega jäi raha muukski, näiteks Jaapani videomaki soetamiseks. Kui paar aastat hiljem Žiguli maha müüsin, teenisin korraliku vaheltkasu. Sellele pani Venemaalt tulnud ostja 2000 dollari eest silma ja käe peale juba enne, kui jõudsin Tartu autoturul väravast sisse sõita. Arvan, et isegi vennad Rockefellerid (fotol vasakul kuldne Prometheuse kuju Rockefeller Centeri ees) poleks suutnud käibevaralt nii suurt kasumit välja pigistada, isegi mitte nii kiiret müüki korraldada. Võib-olla õppisin nende raha eest vale ala?

Aga muidugi oleks võinud kogu Rockefellerite raha ka maha süüa ja sõita ja juua. Mida vist enamik olekski minu asemel teinud. Sest neil pole sitkust ega tugevat iseloomu. Sest enamik on, ütleme otse, nõrgad, tahtejõuetud.

Kõik fotod tehtud suvel 2013, kõigi fotode autor Priit Pullerits.

138 Kommentaarid:

At 15:52, Anonymous Anonüümne said...

Suurepärane flashback tollasesse imedemaailma! Suurepärane! Sportlik ja rahvuslik ida-euroopa noormees seismas uue elu lävel. Kuumal augustikuisel õhtupoolikul. Varustuseks kaasas vastupidavad jalad ja kompromissitu tahtejõud.

 
At 15:54, Anonymous Anonüümne said...

And the rest is history. Kui kirjeldada peatüki lõppu suure ameerika kirjaniku John Archibald Steinbecki sõnadega.

 
At 16:34, Anonymous Martin said...

Paar küsimust:
1) Kas olite Ameerikas ka sissekukkumisele lähedalt?
2) Olite enne lõpetanud ühe teise luurekooli. Kas ideoloogiliselt diametraalsed õppeprogrammid pead sassi ei ajanud?

 
At 17:03, Anonymous Anonüümne said...

Täna Delfis artikkel B Wigginsi dopingukahtluste asjas. Olemata ise tsiklistide elitaarse klanni liige olid mul siiski alati kahtlused Wigginsi ja Froome'i osas. Liiga kindel on olnud nende ülekaal. Tänapäevases väga konkurentsitihedas spordis on permanentne prevaleerimine erandlik. Need mehed võtsid kindla võidu kui selleks vajadus oli.

 
At 17:07, Anonymous Anonüümne said...

Väga võimalik et Wiggins tegi armstrongi, kuid peenemalt. Nii et kohe vahele ei jäänud.

 
At 17:30, Anonymous Anonüümne said...

Tsiklistid panid alati doppi. Ega siis konkurentidele tohtind edumaad anda. Need kes rivi lõpus tolknesid pooletunnise kaotusega, need olid puhtad poisid.

 
At 18:25, Anonymous Anonüümne said...

Kiidame heaks. Väga võimas retrospection. Selle TLÜ Martini peaks New Yorki õppima saatma. Kasvaks ehk temastki rahvuslik konservatiiv kes ei karda tõde avalikkuse ette tuua. Ning ei mingeid Chomskit ja Focault'i ega isegi mitte Adornot.

 
At 19:14, Anonymous Anonüümne said...

Avaldan sügavat kaastunnet, et te ei teadnud, kust raha välja võtta.

 
At 20:03, Anonymous Meelis said...

Miks saadeti nõukogude ikkest vabanemise kõrghetkil, enne putši Lauristini soovitusel TRÜ poolt Ameerikamaale keeli mõistev ja väljamaal käituda oskav PP?
Ja miks kõneleb tänases Tartu Postimehes Vene Föderatsiooni suusaveoki eestlasest juht sama juttu sõbralikest ja lahketest naabritest kui PP?

http://tartu.postimees.ee/4053989/eesti-suusatipud-voistlesid-koolilastega

Mida selle härra, kes Vene sümboolikast tiine rekkaga mööda Eestit ringi ajab, ja Välbe taoliste kollaborantide afišeerimiseks järgmisena ette võetakse? Reibas jutt Anton Vainost?

 
At 20:27, Anonymous Anonüümne said...

Sümpaatne lugu tegelikult. Isegi koos selle bussiga.

 
At 20:55, Anonymous Anonüümne said...

Just nimelt, sümpaatne. Anna aga tollele juhile T-14 "Armata" kätte ja ta tuleb vaimustunult Tallinna peale.

 
At 22:15, Anonymous Martin said...

"Nõrkade ja tahtejõuetute" hulka kuulub ilmselt ka Rein Taaramäe, kes Volta Ciclista de Catalynia tänasel 3. etapil sai 167. koha. Pakki kogunes ligi 25 minutit. Ometi oli mägise lõpuga etapp, kus oleks pidanud "põrutama".

Uurime Joshiga Horkheimerit ja Guy Debordi.

 
At 23:34, Anonymous Anonüümne said...

Kas PP selle aasta esimene verepulm?
Esialgu küll nelja osalejaga))

https://www.sportos.eu/ee/et/jogeva-rattaralli/registreerunud/

Järgmine päev on Filter Maanteekarikasari - 2. etapp, Elva 32. Rattapäev

http://www.aerobike.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1228&Itemid=1221&lang=et

 
At 23:38, Anonymous Anonüümne said...


Priit. Tänud, nii tuttav tunne. Kohe hinges läks soojaks, veelkord tänud, 99% tuttav tunne kui isegi 90 nendatel TÜ sai mindud "ime" kombel Inglismaale, kõik nagu copy paste...oli ikka aeg. 30 aastat hiljem ja sadades kui mitte suurema sissetuleku juures, ikka võtad ette mitme km jalgsikäigu, mitte ei telli taksot, seda ei mõista meie noored. Oi kui raskelt see raha ikka siis tuli...
P

 
At 23:42, Anonymous Anonüümne said...

PP teeb Jõgeval taas eraldistardi.
Elvas on osalejaid mõneti rohkem.

http://aerobike.ee/index.php?option=com_mt_registreerimine&view=p&e=232&lang=et&Itemid=717

 
At 07:41, Anonymous Anonüümne said...

hea lugu. Lisaks omalt poolt ka,et vene ajal 8h 15 min kestnud Tartu-Kuressaare bussis tuli pühade ajal kümneid kordi terve tee püsti seista ja seda öösel-buss väljus tartust 00.45! ainuke vöimalus istuda oli praami peldikus...
kah Priit

 
At 07:49, Anonymous Anonüümne said...

23:38 - meie noored mõistavad seda. Mulle tundub, et kolmandikuga ühiskonnast elame samas vaesuspiiris. Saan aru, et teie noored on harjunud sadades kordades jevrikuid pihku saama ja ei mõtlegi üle saja sammu päevas astuda? Vast saate ikka vähemalt kolmesaja sammu peale venitada?

Kirjutage ikka veel Londoonist. Kas Teie ajal kah Wästmynster Äbbü juures kebabi sai?

 
At 08:25, Anonymous Anonüümne said...

Kui te olite sportlik noormees ja pidite jala käima, ja teile meeldis jala käia, siis miks te kõhu arvelt Ziguli ja jaapani videomaki ostsite? Kättemaksust? Nõrkusest?

 
At 08:37, Anonymous Anonüümne said...

23:38
Te võite nõuda oma palga vähendamist, sest suurt raha vastu võttes te ise stimuleerite sellist süsteemi, kus ka noored ei tee enam ilma rahata midagi. Palju teile pangaarvele kogunenud on?

 
At 09:12, Anonymous Martin said...

Harlemis sai 1980-tel linna parimat suuseksi. Ja odavalt. Pullerits, kas kasutasite võimalust?
Harkivis on pommilaos suur tulekahju. Har-har. Kas teie, hr Pullerits, teate, mis on Harkiv? Peaksite teadma. Siis teate kindlasti ka, mida tollal nimetati "internatsionalismi kooliks". Läbisite ka tolle kooli.
See on teisse sügavama jälje jätnud kui Columbia.

 
At 11:24, Anonymous Anonüümne said...

Nojaa Harkovi pommiladu. Kas on tegemust diversiooniga? Tänapäevase tehnika ja treeninguga varustatud diversioonigrupil ei ole vist kuigi keeruline unised tunnimehed maha võtta ja ladu süüdata? Või mida arvab meie endistest vene- ja eestiaegsetest ajateenijatest koosnev ekspert komisjon?

 
At 11:42, Anonymous Anonüümne said...

Martin, kuidas seda vanainimeste asja suuga teete? Kas nii, nagu mõni siin teeb suuga suure lossi?

 
At 11:50, Anonymous Anonüümne said...

On vägagi loogiline, et kümnekilomeetriseid jalgsimatku ajendas tegelikult tagant tavaline sugukihu. On ju välismaal suurlinnas agulipoisile kõik uus ning palju värvilist liha liikvel, niisamuti Londonis, endaunustamine täiesti tavaline asi.

 
At 11:53, Anonymous Anonüümne said...

Pilt nr 1 - monument.
Emajõe äärde tuleb ka MTÜ säästudest ning Taaralinna ja annetajate lahkusest monument.

PP, kas olete oma panuse andnud?

https://www.tartumaraton.ee/et/uudised/2017/03/06/

 
At 12:40, Anonymous Anonüümne said...

Mehed, ärge kommige sellist paska! Te valmistate PP -le pettumuse. Võtke ennast kokku ja kirjutage asiselt, nagu kodanikele kohane.

 
At 12:55, Anonymous Anonüümne said...

Noormees, siin te küll eksite, pettumus on tahtejõuetutele ja nõrkadele.

 
At 13:02, Anonymous Martin, tudeng, Linnar Priimägi Centre of Advanced Semiotics Studies, TLÜ said...

Hr Pullerits, oma väga huvitavas ja faktirikkas memuaaris te ei ole käsitlenud seksielu suurlinnas. Viibisite "Suures Õunas" pikki kuid. Tsölibaati pidavaid oli ühikas palju. Kas külastasite ka The Times Square-i?

 
At 13:53, Anonymous Kärna Ärni said...

Võhmamehed, suur kevad saabus, asugem ratastele.

https://www.youtube.com/watch?v=nYey3PI3gqM

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

Värsketele kummentaatoritele, kelle mälu ei ulatu 2014 aastasse - toona kirjutati Nju Jorgi elu kohta nii: "Tavaliselt jõin hommikuks klaasi vett, lõunaks hankisin kusagilt õuna või porgandi, õhtul lutsutasin kodust kaasa ostetud iirisekomme." ja Tänapäeva inimesed "...ei suudaks ka parima tahtmise korral, kas või karmi kihlveo peale isegi nädalat pidada vastu tollele pikkade kiirete käikudega ning vähese söögiga režiimile, mille järgi elasin ligi nelja kuu vältel 24 aastat tagasi. Aga selles režiimis elamine, pole kahtlust, karastas: tugevdas vaimu, enesepiitsutamise võimet, kannatamise suutlikkust, distsipliini ja oskust end mobiliseerida igasuguses, ka keerulisimas olukorras."

Niisiis - žigulniku jaoks kopika kõrvale panemine - karm teema!

 
At 15:41, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pullerits on uue MTB endale ära ostnud?
Või mõne teise mehe pruugitu?

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

Elu Nju Jorgis. Ka elu Tartus on üksainus enesepiitsutamine ja mobiliseerimine.

 
At 16:02, Blogger Priit Pullerits said...

n=26.

 
At 16:26, Anonymous Anonüümne said...

Süütuse kaotasite 26 aastaselt naisterahvale?

 
At 16:32, Anonymous Anonüümne said...

Kas see pole mitte liiga karm niisugust sõnademängu pidada? ...liiga karm isegi Rockefelleri õpilase jaoks. Mis selle mõte on?

 
At 16:54, Anonymous Anonüümne said...

Elu TLÜ semiootika departamentis - hea Martin companero, kui te seal Joshiga õhtuti Arend'it ja Sontagi tudeerite, siis kes on all ja kes peal? Kes keda piitsutab või käib see kordamööda? Nagu kamraadidele kohane.

 
At 16:58, Anonymous Anonüümne said...

Hei, lollid, kas te teksti ka ikka lugesite, et n-i tähendusele pihta ei saa??

 
At 17:12, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits peaks kommentaariumi seltskonda rohkem kasvatama ehk piitsutama. Muidu on tase madal nagu briti jalkafännidel kes laulavad sakslastele "10 lennukit"
Ausa võitluse korral oleks briti "kotkastest" munapudru tehtud.

 
At 17:14, Anonymous vana kuld said...

See on kindlasti Eesti rekord, aga ilmselt ka Euroopa rekord ja võib-olla koguni maailma rekord, aga ligi nelja kuuga kulutasin ma New Yorgis toidule 27 dollarit.

 
At 17:25, Anonymous Anonüümne said...

Sa pole mitte vana kuld, vaid vale vorst.

 
At 18:28, Anonymous Anonüümne said...

17:25 tabab biiti. 17:14 teksti autor ajab muinasjuttu. Ütleme otse - näiteks 70kg kaaluva mehe põhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ). Üks tark raamat ütleb, et 100g iiriseid on 387 kcal ehk 0,5 kg päevas ehk 4 kuuga üle poole tonni komme. Eks oleme ka meie tol ajal käinud väljamaal. Norras ja Rootsis sai 1990 - 1991 tõesti nädalakese elatud oma moonakoti peal. Samas oli ka mitmeid muidu nõukaaja mõistes korralike kamraade, kes seal jäätist nähes käisid poodides lihtsalt vargil - seda ju nädalaks kaasa ei vea. Just vargil! Paneme nüüd loogiliselt 1 + 1 kokku ja saamegi aru, et kuidas on võimalik 27$-ga 4 kuud läbi ajada. Aus inimene ei kelgiks sellega. Kuid siit saame omakorda aru, et mida seal RBF rahade eest tegelikult õpetati.

 
At 18:54, Blogger soul said...

Diislilumi on selle kõrval kökimöki)))

Viimsi mäepargi operaator veab Otepääl kasutult seisnud lume Viimsisse

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viimsi-maepargi-operaator-veab-otepaal-kasutult-seisnud-lume-viimsisse?id=77649096

 
At 19:20, Anonymous Anonüümne said...

Eesti elu oma fakin' narruses. M Helme kritiseerib äraostetud kohtunikke kes seadusevastaselt tegutsevad ja meie euroopa-ametnikust sotz president kargab turja. Eestlasi veetakse pühkmekottidena mööda maad veel hullemini kui orja-ajal. Minu põlgus nii konkreetse presidendi kui presidendiinstitutsiooni kui sellise vastu (mida mikroriik Eestil üldse vaja ei ole).

 
At 19:29, Blogger Priit Pullerits said...

27 doltsi 4 kuuga on õige. Ei mingit vargust, puhas ökonoomitamine ja kombinatoorika - lugege lugu, seal on trikid kirjas. Aga MR on see ilmselt küll.

 
At 20:28, Anonymous Martin said...

Katusha-Alpecin värvides pedaaliv Rein Taaramäe (Est) siis täna Volta Ciclista da Catalynia 4. etapil viimases gruppettos. 175. koht, 8 minutit pakki.

Harkivis lendas õhku fašistide suur laskemoonaladu.

Hr Pullerits, te pidite NYC päevil tegelema vargustega, nagu kommenteerijad veenvalt tõestavad. Toitu varastasite? Kirjeldage palun!

 
At 20:36, Anonymous Anonüümne said...

17.12 kommentaaril õigus ruudus.
Kahju et härra Pullerits nii vaoshoitud natuur on. Nii mõnelgi koerapojal tuleks kõrvad pihku võtta ja korralik saun anda. Lõppeks see kommentaariumi risustamine.

 
At 21:24, Anonymous Anonüümne said...

Postimees kustutas Helme/Kaljulaid artikli alt kommentaarid, sest need olid valdavalt peavoolu valelikkust paljastavad. Mida arvab sellisest ebademokraatlikust teguviisist noorte ajakirjanikuhakatiste õpetaja ja isafiguur Priit "Õiglane" Pullerits?

 
At 21:54, Blogger Priit Pullerits said...

Ma arvan, et hr Helme juhtis tähelepanu väga õigele asjale. Kohtud ei tohi seaduste tegemist enda kätte võtta. Proua president peaks hurjutama kohtunikke, mitte nonde teguviisi õigustatult kritiseerinud Helmet. Siin lõhnab põhiseadusliku kriisi järele.

 
At 22:16, Anonymous Anonüümne said...

21.54 väga 10-sse kommentaar. Põhiseaduslik kriis. Rahvusriigi katastroof. Vaat selline on tõsine bloog. Kõigi kintsukaapijate ja järelejooksikute hirm. Neomarksismuse kirstukaas.

 
At 22:30, Anonymous Martin said...

Kohtud ei tee seadusi, hr Pullerits! Kohtud tõlgendavad ja rakendavad seadusi. Ühesõnaga - teevad õiguspraktikat.
Teie aga ei ole selliseid sõnu vist kuulnudki.
Kuigi kohtus loodav õigus, pretsedendiõigus on just Teie ülistatud anglo-ameerika kohtusüsteemi eripära.
(Kas blogi ikka on oma õigusalase ebapädevuse näitamiseks sobiv koht? Teil on populaarne blogi. Seda loevad paljud.)
Ainult õigusküsimustes võhikud võivad mõelda, et õigus ≠ seadus.
22:16 ja kahjuks ka Teie näitate, kui nõrk on meie rahva võime õigust mõista, õigusest aru saada.
Linnar Priimägi on seda loengutes mitmeid kordi rõhutanud,
märkides, et eestlaste krampliku õigusemõistmise (õigusest arusaamise) põhjus võib olla kauases võõrvõimude alla olemises, sellest sissejuurdunud võltsid mõtlemismallid ja orjalikkus.

@20:36, Josh ütleb, et sõnavabaduse piiramisele õhutajatele tuleb show middle finger.

 
At 23:01, Anonymous Anonüümne said...

Jalgade depilatsioon, ehk karvadest vabaks

https://www.youtube.com/watch?v=qKDdc-_Hr1A&feature=youtu.be

 
At 23:01, Anonymous Anonüümne said...

Tulles siiski aktuaalselt teemalt tagasi RBF tegevuse juurde 1990, siis tookord tegutseti koos kohmaka USAID-ga. Viimane on aga oma toonased rahapaigutused Ida-Euroopa (sh Eesti) demokratiseerimisel läbikukkunuks tunnistanud. Ebademokraatlik ühiskond on vaatamata kommunistide mahavõtmisele jäänud oma sisult endiseks valelikuks, varastavaks, abi nuiavaks koosluseks. Nendest väljaõppele suundunud kodanikest polnud USAID nägemuses mingit kasu. Samas RBF on erinevalt USAID-st kirjeldanud oma filosoofiat kui platvormi ettevalmistavat tegevust kaugemas tulevikus raha teenimiseks. Vene luuresüsteem vaatab analoogselt ette 1-2 inimpõlve oma tegevuse eesmärkides. Selline filosoofiline sarnasus tuleviku vaatlemisel võimaldas Reagani meeskonnal, keda toetas aktiivselt RBF, leida ühist keelt kommunistidega. Pakuti igakülgset tuge, kaose vältimiseks reformatsioonide käigus. Oluline oli näidata vaba ilma trikke massidega manipuleerimisel kirjasõna abil. Nt ühiskonna suunamine üksteise vastu riigi sees kisklema, et oleks hea neid purevaid koeri isalikult lahutada. Selleks on vaja tekitada ühiskonnas piisavalt vastuolukoldeid demokratiseerimise sildi all. Importida pagulasi ja seejärel aktiveerida agresiivsed vaesed noored värvilised ja geiaktivistid ning panna kogu ühiskonna tegelema pseudoprobleemidega. PP käis õppimas, kuidas käsitleda neegrite üle kohtupidamist ajakirjanduses. Vajalik praktiline kogemus demokraatliku vahu tekitamisel. Seda annab ülekanda edukalt vikerkaarlastele. Väga odavalt on RBF komistanud PP laadsele talendile. Kogu investeering ca 6-7k$. PP tegeleb just selle vahuga, milleks teda tipptasemel on koolitatud. Strateegia näeb ette, et kui pesuvesi on vahtu aetud ja see sogaseks muudetud, siis surutakse läbi oma räpased rahateenimise aktsioonid. Täna jääb vaid küsida, et millistes harudes võivad RBF sponsorid teenida?

Lava on ettevalmistatud. Geid möllavad. President hurjutab rahvuslasi. Rahvuslased lammutavad kohtusüsteemi. Lõhnab 100 aastat tagasi toimunud kaose aegsele situatsioonile. Kas Eestil on mingit võimalust ise oma saatust määrata või sõltub see kõik RBF-i dirigeeritud kokkulepetest suurte vahel? Naiivne on uskuda Eesti sõltumatust triljoneid taalu juhtivatest rahajumalatest. Aga, mida nad tahavad? Eestis on Euroopa suurimad uraani varud, mille kaevandamine on sama kulukas nagu seda on põlevkivi töötlemine. Kas soovitakse kätt panna peale sellele? RBF on teatanud 2015, et nad astuvad välja kõigist nafta tootmise ja kasutamisega seotud investeeringutest kuna see pole roheline. Tuumaenergeetika teatavasti on "roheline". Järjepidevalt üritab peavool seda meile huvigruppide abil selgitada. Kui saaks eestlastele ühe tuumajaama teha, siis ei tekiks probleemi ka tuumakütuse kaevandamisega. Tuumaenergeetika vajaks aga RBF laadsele hiiglasele huvitavalt palju rahalisi vahendeid, mille laenutamise ja omandustega saaks atraktiivselt palju raha teenida. Selleks oleks vaja aga esmalt rahva ajusid loputada. Rahvas oleks vaja tülli mingi tobeda vikerkaare ja imporditavate pagulaste teemaga ajada ning segaduses oleks vaja suunata oma protezeesid võimule nii, et nad tänuvõlga ei unustaks. Praeguse blogikirjutise abil deklareerib blogiautor, et ta on tänuvõlglane. See on risk. Võib-olla on just see fakt takistanudki Priitu edutamast. Samas nagu eelnevatest kommentaaridest saime aru, siis ETV süsteemis võib seoses uue juhi määramisega nüüd ta teelt tõke langeda. Seega kodanikud - kinnitage turvavööd, mõne kuu pärast hakkab Eesti meediamaastikul tõsine ralli. Nagu teada, siis rallis on igasugused arengud võimalikud. Kohe saabub hapukurgihooaeg, kus on hea adrad paika panna ja sügisel käib kõvem laks ära. Seniks aga lähme lõõgastume. Enne kriisi peab olema puhanud, et sündmuste arengut teraselt jälgida suudaks.

 
At 00:13, Anonymous Martin said...

23:01 pakub nii kvaliteetset süvaanalüüsi, mida isegi peavoolumeedia juhtivatelt kolumnistidel harva võib kohata. Sügisel kõva laksu oodata on praegu vist sama, mis Rein Taaramäelt Volta Ciclista da Catalynia etapivõitu oodata. Sellegipoolest võib laks ära käia - ja ootamatult.

 
At 08:16, Anonymous Martin said...

Pulleritsu osas on 6 peamist versiooni:
1) lugu on fake, PP pole kunagi Columbia Ülikoolis õppinud, pildid on võetud Vikipeediast, sündmused on väljamõeldud
2) Vene luure agent PP saadeti legaalse õppimise varjust USA-sse missioonile. Saatmist aitas korraldada agent Lauristin
3) PP läks üle oma uute, USA peremeeste teenistusse, varjas GRU/KGB minevikku
4) PP legend ajateenistusest Kandalakšas on cover õppimisele GRU luurekoolis. Omandas ettevalmistuse tööks agendina kapitalistlikes riikides
5) seost ühe ega teise luurega pole, teenis-õppis nagu kirjeldab
6) saadeti USA-sse missioonile, ei võtnud enam Keskusega ühendust, siis aga NSVL lagunes

 
At 08:29, Anonymous Anonüümne said...

Vaatlen ainult iseloomu. Pullerits tundub olevat tõesti pedantse iseloomuga. Midagi teda kammitseb, seisukohti avaldab "külmalt", ei ela hingest Eetile tegelikult kaasa. Tema suurimateks fännideks on pooljõrmid spordimehed, kes Tartu Maratonil juba eelmise sajandi lõpus oma mentaliteeti näitasid üle suusaninade lastes.. siis oli olukord veel fifty-50

 
At 09:00, Blogger Priit Pullerits said...

Tänase päeva hitt-tekst, mis räägib Eesti suusatamise päästjast ja mida isegi Õhtulehe peatoimetaja, kellega kunagi ammu sai seda blogi alustatud, juba varahommikul jagas ja kiitis, on siin:
http://pluss.postimees.ee/4056739/priit-pullerits-meie-suusatamise-paeaestja-leitud?utm_source

 
At 09:20, Anonymous Anonüümne said...

Rõõm on näha, et lõpuks ometi hakkab Pulleritsu KGB minevik avalikuks saama. Kaua sai seda oodatud... Ükskord võidame me niikuinii!

 
At 09:37, Anonymous Anonüümne said...

Martini 6 versioon ei vasta kindlasti tõele. Teame hästi, mida tehakse ülejooksikutega. Nad pannakse listi ja mõne aasta jooksul juhtub nendega mingi fataalne õnnetus. Tervisest pakatav blogipidaja on õnnetusse sattunud alles eelmisel aastal. Seega ei ole mingit seost NSVL-ga punkt 6-s toodud tähenduses. Võib olla on juhtunud see, et üksiku hundina tegutsemine on tema vaimset palet murdnud ja peremehed pidid talle hoiatuse tegema. Kuna intsidendis osales venelane, kes teadlikult teda kõnetas siis antud kontekstis võiski olla meeldetuletusega idast. Teatavasti oli tähesõdade tehnoloogia USA võimu aluseks. Pole välistatud, et kaose vältimise koostöös jagati tähesõdade programmi kosmosest maapealse elu millimeeterlainetega manipuleerimise programmi. Antud programmi eesmärgiks on sihtmärkidel tekitada erinevaid emotsionaalseid seisundeid ja vajadusel suurendada adrenaliini hulka kehas piirini, mis toob kaasa tunnelnägemise ja riskialdi käitumise. PP on pikalt eiranud fooritulesid. Sellega avalik ülbitsemine näitab, et tal on probleem. Kas probleem on indutseeritud tähesõjaprogrammi abil või on venelastel endal palju tõhusam süsteem, vot selles on küsimus!

 
At 09:44, Anonymous Anonüümne said...

No see on KAPOs isegi koristajatele teada, et Pullerits on nn "magav agent" kes ootab oma äratamisaega

 
At 10:10, Anonymous Anonüümne said...

Oodake te ninatargad! Sügisel kui pauk käib olete kõik käpuli mudas. Pullerits aga saab uue kabineti, sest RBF omasid ei jäta. RBF vennad on kõva seljatagune. Vaenlased leitakse jõe põhjast kalade sööduna. Alles ülejärgmisel sügisel.

 
At 11:22, Anonymous Anonüümne said...

10:10 on õigel teel, kuid venelased suudava oma süsteemiga suunata ohvrid vabal tahtel jõele, tõsi kalade püüdmise asemel nende söötmine näib kõigile Darwini auhinna laadse õnnetusena.

 
At 11:54, Anonymous Anonüümne said...

Mida selle 27 USD eest siis sai?

 
At 11:55, Anonymous Anonüümne said...

Hr. Pullerits, kas õige vastus on juba kõlanud? Punktid 1-6.

 
At 12:27, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits on paanikas...eesriie on langenud

 
At 12:42, Anonymous Anonüümne said...

Mis jamaga te siin tegelete?

 
At 13:02, Anonymous Anonüümne said...

Rail Baltic Factory on kommentaariumisse jõudnud... niipaljuks siis suusateemadest.

 
At 13:06, Anonymous Anonüümne said...

Mina küsisin, mida 27 dollari eest osta sai tol ajal toidu poolepealt, ma ei usu, et see on jama küsimus. Võibolla see ludri ei taha öelda, et ema saatis Eestist pakiga toitu.

 
At 13:12, Anonymous Anonüümne said...

TÜ -s toimuvad määrustikuvastased suhted, aga kellegi asi pole peale kollase bulvarimeedia. Dekaan salgab, rektor laiutab käsi ja populaarne bloog vaikib üldse maha nagu poleks midagi olnudki. Kas nii "jookseme" me Eesti Vabariiki. Salatsedes?

 
At 13:36, Blogger Priit Pullerits said...

11:55, õige vastus punktidele 1-6 on viies.

11:54 ja 13:06, mäletan, et ühe esimese asjana ostsin esimese nädala lõpus mingi mahla ja see maksis ligi poolteist dollarit. Siis polnud ma veel kaubanduses vilunud, et nii palju välja käisin. Igatahes sai selle 27 eest porgandeid ja nagu kirjutasin, siis nädalas korra ka pitsaviilu, dollar ja 30 senti. Muud suurt ei mäleta. See polnud ka peamine, panna kirja, mida söön. Peamine oli õppida ja saada ajakirjanduskogemusi.

Õige küsimus teilt teistele, lp 12:42.

13:02 - palun osake selle teema taga näha sportlikku aspekti, millele viitan juba sissekande pealkirjaski! Ja mis suusatamine? Lumi ju läinud, nüüd tuleb pedaalida.

 
At 13:42, Anonymous Anonüümne said...

http://novaator.err.ee
on anonüümsed kommentaarid kustutanud.
Aga ka anonüümsed kommentaatorid on maksumaksjad. Küllap see nähtus nimega www ükskord ka langeb.

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Just, just - porgandid ja väike mahl.

 
At 14:13, Anonymous Anonüümne said...

Mitte ainult TÜ-s, ka TLÜ-s esineb määrustevastaseid suhteid, millest meid ja avalikkust informeerib bakalaureus Martin, ometigi pole näha proteste ja rahutusi märkimisväärses skaalas. Seega kõik on kontrolli all.

 
At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

Suhe oli vabatahtlik. Nõnda järeldas konsiilium. Või otsustas. Seda parem. Sest TÜ on tõsine õppeasutus, mitte mõni ...

 
At 14:25, Anonymous Anonüümne said...

Igasugu munne on olemas jah ilma peal. Ega Tartu pole süüdi, et sinna on inimesed mujalt munnimaalt tulnud õppima, samuti TLÜ. Aga mis see TLÜ nüüd puutub siia, kui jutt oli TÜst?

 
At 14:27, Anonymous Anonüümne said...

Jätke intrigeerimine, aeg on pedaalima minna. Kuningas Taaramäele tuleb järeltulija kasvatada. Põhjamaa kliima on selleks soodne igati. Peaasi et mehed õige asjaga tegeleks.

 
At 14:32, Anonymous Anonüümne said...

13:36 - tubli, õige vastus! Kõik kes vähegi spioonikaid on jälginud teavad, et jutupaunikutel pole pikka pidu. Ega Valga juhtum pole ainuke. Mäletame ju seda kurikuulsat verepulma loo juhtumit, kus juhtum ise sai eelnevalt detailselt ärakirjeldatud siinses blogis ja mõistliku aja möödudes toimus selle stsenaariumi järgi ka tõeline etendus. Küsimuseks jääb, et miks toimus etendus blogiperemehe osalusel, kas see on viide sidemetele eriüksustega?

 
At 14:36, Anonymous M. said...

09:37,
Pulleritsu peal katsetati ilmselt psühhotroopset vm, meile veel tundmatutel füüsikalistel printsiipidel töötavat relva. See võis olla näiteks inimmasside kaugmanipuleerimise jaam "Raduga-2". Pole saladus, et KGB/GRU/FSB instituutides on aastaid selliste teemadega tegeldud. Neid riistu on juba Ukrainas kasutatud. Tõmmatakse nähtamatu kate rajoonile peale.
Djatlovi mäekuru (vn Pereval Djatlova) on kõige tuntum juht, kus psüühikaga manipuleeriva relvade katsetused on laiema avalikkuse vaatevälja jõudnud. Teatavasti haaras Põhja-Uurali mäekurul laagris asunud harrastussportlasi (sic!) öösel telgis seletamatu tund välja pakase kätte tormata, üksteist tappa ja lõpuks kõik ise surnuks külmuda. Õudne lugu, mida tänapäevani KGB arhiivide ja tunnistajate ütlusi analüüsides uuritakse.
Sööst Tartust Valka. Ilmselt läks eksperimendiga midagi VÄGA nihu. Doseeriti üle või keeras operaator magneetlainete saatja nuppu liiga palju. Ilmselt anti eksperimendi Operatiivkeskusest korraldus Pullerits enne Riiat (Valmierat?) maha võtta. Aktiveeriti Valkas olev vana agent, kes siis PP 4-5 roide hinnaga maha võttis.
Miks neid eksperimente just eestlaste peal tehakse? Võrus asub Kuperjanovi pataljon, sisuliselt ainus arvestatav tõke teel Tallinna. Mis juhtuks, kui kuperjanovlased Pulleritsu moel Lätti sööstaksid? Lätist aga oleks vastu tulemas USA ratsahusaaride Battle Group humveedel ja Stryker-itel? Tagajärgi oleks õudne mõelda.

 
At 14:38, Anonymous Anonüümne said...

Pole mõtet tühja pedaalida. Kui, siis pedaalida üks palverännak ja oma patud andeks küsida.
http://m.postimees.ee/section/2827/4056035

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei saa sellest aru, kuidas juudid nii lollid olid, et nii targa mehe risti lõid? Teisi rahvaid seal vahele segamas ju polnud. Nüüd teevad rahaks.

 
At 16:14, Anonymous Anonüümne said...

Eetiline oleks võõras blogis vähem lõugu lõksutada ja rohkem väärikust üles näidata. Aga kus sa sellega! Kõik on kohalikud tšempionid alpinismis ja tsiklismis ja paroolide loopimises. Ameerikas poleks teist keegi hakkama saanud nannipunnid! Jänespüksid! Djatlovi kuru sportlased kägistas Killer Yeti. Tõendid on kuid loomulikult valitsus varjab. Rahvamassidele parem kägu ajada kui pärast vastutada.

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

16:14
Kuule, ega sa ei ahista mind praegu seksuaalselt?

 
At 17:12, Anonymous Anonüümne said...

Hei, üleeelmine, mitte et siin enamik nannipunne poleks Ameerikas hakkama saanud. Küsimus on palju fundamentaalsem. Enamik mehi poleks Ameerikasse pääsenudki. Neid poleks keegi sinna saatnud, keegi poleks neid seal vastu võtnud, keegi poleks neid seal koolitanud ja keegi poleks nende huvitavat elu seal kinni plekkinud. Aga siin on kõik need tüübid kõvad kargama ja targutama, isegi Martin. Juhitagu ta tähelepanu, et Josh tuli jänkimaalt tema juurde, aga tema pole siitmaalt pääsenud Joshi juurde, ammugi mitte ameeriklaste enda raha eest. Tehke peremeest järele, tühikargajad!

 
At 17:50, Anonymous Anonüümne said...

Tõsi ta on. 99% siinsetest meestest poleks üldse ameerikasse pääsenudki.

 
At 19:04, Anonymous Martin said...

Ameerika on hoopis laiem kui Manhattanil üht ja sama Broadwayd pidi 71. ja 123. tänava vahel edasi-tagasi marssides nägite. Te ei sattunud Texase naftaväljadele, Tennessee viljapõldudele, Detroiti autotehastesse, ei käinud ära Bronxis, Brooklynis, Harlemit kartsite nagu tuld.
Teil ei olnud raha isegi kunstimuuseumi külastada.
Te ei näinud töötavat ja võitlevat Ameerikat. Elasite oma boksis, ideoloogilist ajupesu saite kordades rohkem kui Nõukogude Armee poliittundides. Elasite poolnäljas, hoidsite kokku iga senti. Teie olukord oli kehvem kui Nõukogude Armees, kus suutsite 11 kg kaalus juurde võtta.

 
At 20:49, Anonymous Anonüümne said...

Kerkib paratamatult küsimus et kas toanaaber Josh on ikka mustanahaline noormees New Jersey osariigist USA-st, või on tegelikult hoopis kodukass, Lagedi leiukodust hallikirju ja kastreeritud?

 
At 20:53, Anonymous Anonüümne said...

Jah Priit, millal käisite viimane kord Martini poolt osundatud Bronxis või Brooklynis? Kas äkki oleks tulnud ikkagi investeerida 2k$ kohapealses eluga tutvumisele selle LADA köksi asemel? Oleksite käristanud kaasõppuritele kõrtsus välja ja sõelunud välja oma mõttekaaslase, kes oleks jäänud teile usatavaks pidepunktiks Ameerikas. Elu oleks hoopis teine kui täna. Ilmselt oli teid KGB instrueerinud, et välismaalastega kontaktide loomise puhul lähevad näpud sahtli vahele ja edasistel käimistel on kriips peal. Sellepärast siis leppisite nende mõttetute söömingutega erinevates seltskondades, kust ühtegi head tugiisikut ei saanud. Kõik suhted jäid keep smiling tasemele. Minu arvates on Broadway - vana indiaanlaste austrite transporditee - nagu maantee, mis ei ole nii huvitav kui avenüüd. Avenüüdel vaheldub sagimine vaikeluga ja samas saab liikuda ühest Manhattani otsast teise. Brooklynis kolistades sai ikka satutud sellisesse kohta, kuhu turist kunagi ei satu. Seal oli tõeline paari korruseliste magala tüüpi majadega ameerika, mitte selline Rockefelleri kujundatud Manhattan. Bronxis rongijaamast väljudes sai ikka hoitud näpud ristis, et sihtpunkti jõuaks. Neegrid sõitsid oma autodega muudkui mööda ja pakkusid küüti... Sellisest New Yorgist ei räägi ei Pullerits ega koomik Normann. Mõlemad on orienteerunud klantspildile. Ilmselgelt on tunda säärases esitluses rahastajate mõjutusi, et ikka järgmine kord jälle kutsutaks ja lennupiletid välja tehtaks...

 
At 21:02, Anonymous Anonüümne said...

Õnge panema läinud sinivaala fänni päästsid nõmmekad kalasöödaks langemise eest. Vot see on kui innustutakse panemise promost. Kas PP tunneb kaassüüd panemise propaganda eest?

 
At 23:30, Anonymous Martin, spordipolitoloogia tudeng said...

"Saint-John Perse, prantsuse kirjanik ja diplomaat, luulekogud Poème à l'étrangère, Poésie, Chanté par celle qui fut là jpt, arendas välja "lennuka ja assotsiatsioone ärgitava kujundikeele", millega võitis 1960. a Nobeli kirjanduspreemia 1960. Mina aga võin teid, kui tahan, siinsamas mittediplomaatiliselt perse saata, mul ei ole selleks vaja luua kujundirikast poeetilist keelt, mulle piisab tavaliselt eesti keelest.."
ütles Linnar Priimägi täna loengus.

Hr Pullerits! Elasite New Yorgis nelja kuu jooksul väga kokkuhoidlikult, vaid 27 dollariga. Aga võrrelgem. 1985-87 veetsite kaks aastat - 6 korda pikem aeg - Nõuk. Armee väeteenistuses. Sõite kolm korda päevas, dietoloogide koostatud menüüd kohast tasakaalustatud, toitainete- ja vitamiiniderikast sooja toitu. Eestisse tagasi saabudes olite kaalus kõvasti juurde võtnud. Toitlustamine 3 X päevas oli tasuta. Elasite meeldivates puumajakestes, kaaslaste meeldivas ja mitmekesises seltskonnas. Hiljem olete puumajakestes ööbida saanud ainult aastaid hiljem Utahis. Elamine oli tasuta. Kommunaalkulud (küte, elekter, vesi) - tasuta. Koristamine - tasuta. Tegelesite palju spordiga, füüsilise liikumisega looduslikult väga kaunis kohas, puhta õhuga piirkonnas. Karastusite, arendasite külma talumise võimet. Sporditegevus, jalgpalliplats, turnimislinnas jm - olid tasuta. Sinna ja tagasi sõit rongiga - tasuta. Piletite pealt hoidsite palju raha kokku. Juuksuriteenus - tasuta. Saun (2 nädala tagant) - tasuta. Vormiriietus (suvine ja talvine), kvaliteetsed jalatsid - tasuta. Kandsite isegi valge kraega elegantse lõikega kuube. Kuulasite loenguid rahvusvahelisest olukorrast. Muuhulgas räägiti teile neegrite olukorrast Harlemis, New Yorgi porduelust jm - sisuliselt olite USA oludest sama hästi informeeritud kui kohapeal. Loengud olid teile tasuta. Kord nädalas külastasite koos hulga semudega kino. Kinopilet oli tasuta. Enne filmi näidati veel ringvaadet või peeti täiendav vestlus rahvusvahelisest olukorrast. Ameerikas te ei saanud endale kino lubada. Saite sinasõbraks tehnikaga, omandasite sõjaväelise kutse (mis võib veel Eesti kaitseks marjaks ära kuluda). Teoreetiline väljaõppe, samuti praktika olid tasuta.
Niiviisi hoidsite kahe aasta jooksul kokku hunniku raha. Ameerikas oleksite selle raha eest olnud miljonär.

 
At 00:23, Anonymous Anonüümne said...

Hea.

"Eesti naiste maratonijooksu rekordi hoidja, üle viieteistkümne aasta Hispaanias elanud Jane Salumäe aitaks hea meelega siinseid sportlasi, kui neil vaid huvi oleks."

http://epl.delfi.ee/news/lp/jane-salumae-20-aastat-parast-seni-loomata-rekordit?id=77609544

 
At 07:02, Anonymous Anonüümne said...

Priit, jah, suurepäraselt kirjutatud lugu! Lõpus teravmeelse puändiga ka veel, nauditav tekst.

Võhmamehed teavad hästi, mida siin sellistel puhkudel on kombek(a)s öelda: õppige, sitakotid!

 
At 07:10, Anonymous Anonüümne said...

"Küsimus on palju fundamentaalsem. Enamik mehi poleks Ameerikasse pääsenudki. Neid poleks keegi sinna saatnud, keegi poleks neid seal vastu võtnud, keegi poleks neid seal koolitanud ja keegi poleks nende huvitavat elu seal kinni plekkinud."

Küsimus on veelgi fundamentaalsem. Tol ajal ei sõltunud minek sellest kas keegi sind saadab või vastu võtab või kulud kinni plekib - selle kes ja kas üle riigipiiri pääseb otsustas üksnes KGB. Rääkimata väeliigist milles PP teenis, mis automaatselt pidanuks sulgema piirid tema jaoks aastateks.

 
At 10:10, Blogger Priit Pullerits said...

Täitsa õige, 07.10. Kui ma vene armeest 1986. aasta mai keskel tulema sain, siis tuli anda allkiri mingile paberile, kus oli mingi viieaastane piirang. Kas see sai ikkagi olla välismaale mineku kohta, sest ega siis niikuinii ju välismaale eriti saanud? Ei mäleta, aga ka ei välista. Kuid mis sest paberist kasu oli... 1988 sain TÜst Soome Tamperesse Euroopa ajakirjandustudengite foorumile, järgmisel aastal samale üritusele Prantsusmaale, aga selleks tuli ikka kandideerida, esitada teatud ajakirjandustööd. Ei olnud mingeid probleeme. Toda armees antud allkirja ma ei mäletanudki sel ajal enam. Keegi ei mäletanud. Ja 1990 olid nagunii piirid nii lahti, et enam ei küsinud keegi midagi. Küll on aga tõsi, et vene armees kutsus KGB tegelane mu korra vestlema ja tegi naeratades ettepaneku, kas ma jälgiksin, kas keegi kuulab Radio Luxembourgi jms. Ütlesin talle, et see ei ole ilus teiste järele niiviisi nuhkida ja mina seda teha ei soovi. Rohkem sel teemal juttu polnud. Sest muidugi kuulasid mehed Luksemburgi raadiot, ehkki ma ei tea, kuidas ja mille abil nad selle kinni püüdsid. Küll aga mäletan ühte õppust 1986. aasta talve algul, kui ööbisime lumises metsas masinates ja siis mehed kruttisid välja mingi lääne jaama (äkki Soomest?), kust tuli ikka sigalahedat rokkmuusikat. Pärast mehed kurtsid, et ei saanud öösel magada, sest olid väga lahedad lood - loomulikult, kui oled ligi kaks aastat ainult punaseid laule kuulnud. Isegi ohvitserid, kes samuti sealsamas masinates ööbisid, ei teinud probleemi, et mingi lääne rokk mängis. Mis, kas ma oleks KGB mehe arust pidanud ka noist ette kandma? Jeerum, siis oleks ju terve väeosa sellise ideoloogilise sigaduse peale laiali saadetud!

 
At 10:24, Anonymous Anonüümne said...

Mida siis J Salumäe pakub? Et koostab trenniplaani? Koostöö Fostiga jäi pooleli? Mis edasi? See rekord võib vabalt kesta veel 20 aastat. Ja pole midagi katki.

 
At 10:30, Anonymous Anonüümne said...

Mister Pullerits oleks Eestile ideaalne kaitseminister, nah, isegi peaminister. Vapper julge tark vastupidav informeeritud teadlik patriootlik otsustav.

 
At 10:59, Anonymous Martin said...

Võtame asja kokku.
Väeteenistuses Nõukogude Armees sai teist mees. Ameerikas reetsite (sotsialistliku) kodumaa.

 
At 11:16, Anonymous Anonüümne said...

Meist kõigist said mehed Nõuk Armees. Kuna Pullerits käis Ameerikas siis temast sai kapten. Homme on ta president.

 
At 11:26, Anonymous Martin said...

Ja hiljem sai Pulleritsust veel tsiklist. Kodumaa reetmine enam ei lugenud, sest tagasi tulles oli NSVL lõplikult lagunenud.
Teistest "mehisuse koolist" s.t Nõukogude Armeest läbikäinud meestest said aga tavalised dolbojoobid. Mõnest üksikust sai küll juhatuse liige, aga mis seal vahet.

 
At 11:26, Anonymous Anonüümne said...

"... kust tuli ikka sigalahedat rokkmuusikat."
" Ameerikas reetsite (sotsialistliku) kodumaa."
-----
Täpselt nii Priiduga läkski nagu klassikud olid ennustanud:
"Täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa".

 
At 11:38, Anonymous Anonüümne said...

Kas Ameerika maanteerattaga sõitmine on reetmine?

 
At 11:41, Anonymous Martin said...

Väga õiged tähelepanekud, 11:26.
Litsid mehed need Vargamäe omad, nagu märkis eesti kirjandusklassik.
Ringi kokkutõmbamiseks veel üks väike lüli. Lauristin - tema roll selles? Lauristin pidi olema juba varem Kodumaa reetnud? Ei pidanud, sest Rockefellerid finantseerisid juba bolševike tegevust sada aastat tagasi. (David oli siis alles mähkmetes.) Lenin, Trotsky jt aastaid Läänes "tudeerinud" seltskond saadeti Saksa kindralstaabi erivagunis läbi Soome tsaari-Venemaale "revolutsiooni" tegema.

 
At 11:52, Anonymous Anonüümne said...

11:38
Muidugi on!
Normaalne ratas oleks Start Šosse, Sport, Sputnik, Turist.
Tööle sõitmiseks sobiks Minski kokkupandav Aist.

 
At 13:01, Anonymous Anonüümne said...

Mängu ilu ja Lauristini roll?
Baltikum ja ida-euroopa läks sujuvalt üle ida sionistidelt lääne sionistide omandisse. Ühe perekonna sisse jäi.

 
At 13:15, Anonymous Anonüümne said...

13.01 seda asja küsi imagoloog Martääni käest kelle käpa all me parasjagu oleme. Tema on lugenud moraalifilosoofia dinosauruseid.

 
At 15:42, Anonymous Anonüümne said...

Leidus väga piinlik lugu, mis ei ole muidugi uudis. Kes meil siin ikka põhjskorealikku mentaliteeti harrastab? Eelkõige meedia. Seega häbi Postimees, häbi!

http://objektiiv.ee/naide-sellest-kuidas-postimees-levitab-libauudiseid/

 
At 16:19, Anonymous Martin said...

Hea 15:42, no arvamustoimetaja Neeme Korv ei saa ju lubada, et teine meediaväljaanne - mis siis, et kommentaariumis - asjaajamise üle võtab. Hr Varro Vooglaiu kommentaarid Postimehes kuuluvad kustutamisele, nüüd ja tulevikus. Aga pöörakem tähelepanu, mida "Objektiiv" oma lehel väidab: "Järvi sõnul on seminaril kõlanud seisukohtades võimalik tunda ära nomenklatuuri seas juba laialt levinud ja kinnistunud paradoksaalne hoiak, mille kohaselt on Eesti iseseisvus kõige paremini tagatud siis, kui see maksimaalselt globaalsetele võimustruktuuridele loovutatakse.
“Mulle tundub, et suur osa Eesti poliitilisest ja kultuurilisest pseudoeliidist on tegelikult juba loobunud sellest arusaamisest, et meil võiks üldse olla iseseisev Eesti riik. Nad ei julge seda otse välja öelda, et iseseisvat Eesti riiki ei ole ega tule, aga nende käitumise alusmuster peegeldab seda hoiakut,” võttis Vooglaid nn eliidi seisukoha kokku."

Kas Lauristinile olid need arengud selged juba noort ja paljulubavat žurnalistika eriala cum laude lõpetajat Pulleritsu USA-sse õppima saates? Usun, et see pidi Lauristinile, endise ja praeguse nomenklatuuri liikmele selge olema. Saab ainult kiita Lauristini ettenägemisvõimet.

 
At 16:37, Anonymous Anonüümne said...

Ühel TLÜ imagoloogil ei maksaks ikka lambist TÜ inimesi ettenägelikkuses üles kiita. No nii tarku päid pole Tartus kunagi olnud (ei ole ja ei tule ka), kes ühe lihtsa eesti mehe, praegu tubli rahvasportlasena tuntud rahvavalgustaja saatuse aastakümneteks ette määras, oma seatud teed mööda käima pani.

 
At 16:37, Anonymous Anonüümne said...

Senjöör Martin, väga asjalik kommentaar ja peeneteraline analüüs teie poolt. Avaldan tänu ja austust. Teie läbinägelikkus ja asjatundlikkus on peagi võrreldavad blogiomaniku enda omaga.

Oleks minu võimuses saadaks Teid täienduskoolitusele Stanfordi Ülikooli (Strateegilise Planeerimise Osakonda) läänerannikul. Olge mureta, see on Columbia Ülikoolist kaugel nii geograafilises kui mentaalses plaanis.

 
At 16:57, Anonymous Sara Siim said...

Sorokin kirjutab ise Sorokinile. Palju õnne.

 
At 17:06, Anonymous Anonüümne said...

Jaa, Magister Martin on tasemel. Alma Mater Revalia on tal veel pooleli, kuid noormees evib kahtlemata laia spektrit teaduste ja kunstide vallas alustades spordistatistika ja -meditsiiniga ja lõpetades viimaste hoovustega religioonifilosoofia vallas. Dekonstruktsionalismi-voolu keerukaid knihve tunneb noorsand nagu oma taskut. Või vähemalt meile, sitakottidele tundub nii. Väga muljetavaldav igal juhul. Koos Doktor Pulleritsuga kõrguvad nad kaugel ülalpool kommentaariumi mediaantaset. Sellest ka veidi kahju aga mida teed? Vanas eas ei hakka ju ometi Derridat ja Fukood lugema. Piisab kohalike gibernautide nagu Remsujevi ja Sutropovi poetatud tarkuseteradest küll.

 
At 17:27, Anonymous M said...

Aitäh, 16:37 ja 17:30!
Loodan õpingutega, finally! - suht peagi lõpule jõuda.
Eks Tallinnasse jõuab uuem teadusmõte kiiremini kohale kui Tartusse. Huvitav, kas Postimehe eelkäijas, Tartus ilmunud "Edasis" ilmus tollal Kodumaa reetnud Pulleritsu kohta ka mingi kirjutis? Emigrantide näguripäevadest kirjutasid tollal vist praegu Delfis vene- ja Trumpi-vastaseid välispoliitilisi kolumne regulaarselt kirjutav Toomas Alatalu, Iljaševits(?), Kadastik(?).

 
At 17:32, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav on see et Kadastikust pole ammust midagi kuulda. Emigreerunud?

 
At 17:32, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits Võrus

http://reis.postimees.ee/4047553/linnapuhkus-vorus-11-koige-agedamat-kohta?_ga=1.234171166.1662084124.1490454710

 
At 17:53, Anonymous Volts said...

Doktor Pullerits peaks kommentaariumi kinni panema. Huvitav on lugeda küll aga distsipliin läheb lonkama. Muidu ka paha olla.

 
At 18:15, Anonymous Anonüümne said...

Stud. Martin! Mis Joshist saab kui te TLÜ lõpetate? Ega ometi tänavale?

 
At 19:03, Anonymous Anonüümne said...

"Ameerika oli õudne aeg. Ma vihkasin iga päeva, mil ma seal olin. " PP 2005

 
At 19:30, Anonymous Martin said...

Hea 18:15!
Josh loodab saada mõnda Eesti ministeeriumisse praktikale. Soovitavalt Välisministeeriumi.
Ta on 1/4 eestlane. Tema vanaisal oli Rakveres koloniaalkauplus, mis läks pankrotti. Rändas Eestist välja, elas New Jerseys, NY. Sama koht New York City külje all, kus elanud Allen Ginsberg ja Toomas Hendrik Ilves.

 
At 19:56, Anonymous Anonüümne said...

Ooooooooo
Kui sammuda THI jälgedes, siis ootab Joshi suur tulevik. Hoiame koos noormehele pöialt.

 
At 20:04, Anonymous Anonüümne said...

THI on Leoniast, Allen aga Newarkist. Josh kas valetab või on Martini looming. Igatahes kumbki neist ei tea maateadusest muffigi.

 
At 20:38, Anonymous Martin said...

Peace, man!. Josh ütleb, et New Jersey on osariik New Yorgi külje all. Väike sub-urban osariik, kus, jah, on nii Leonia kui ka Newarki linnakesed. Palun tehke endale kaart selgeks, enne kui lahmima hakkate!!!

 
At 20:53, Anonymous Anonüümne said...

Josh on huiaja. NJ ei ole NY osariigis nagu Martinil kirjas. VM-i selle ludri tööle saamisel lastakse Eesti vee alla. Väike sub urban on pool Eestit. Samaväärne on öelda, et Tallinn ja Tartu on sama koht. Olen eluaeg teadnud, et pedakad on täitsa soodad.

 
At 21:05, Anonymous Anonüümne said...

Mis kuradi jama te siin juba pikemat aega produtseerite?
Pole midagi targemat oma ajaga teha?

 
At 21:28, Anonymous Anonüümne said...

Martinil on aeg ülestunnistada, et ta Josh on tema isiku kahestumisel kasutatav pseudonüüm. Eks ta ole, nii saab sünnitada täiesti uusi vaimseid kehasid ja nende abil gastrolle teha. Paistab, et see Josh on kuskil vaimses getos kasvanud, kes pole arvuteid veel oma elu jooksul kohanud ja ei oska oma "nime" all ise kirjutada. Uus aeg, igasugused rahajõmmid saavad pedast raha eest nüüd pabereid osta.

 
At 21:33, Anonymous Anonüümne said...

21.28 kurb lugeda nii asjatundmatut kommentaari. Kehvasti kirjutatud ka. Spordimees te vist ei ole, ega? Eespool mainiti ära, et blogisse on palju sitakotte tekkinud. Noh jah.

 
At 21:40, Anonymous Anonüümne said...

Doktor Pullerits peaks kommentaariumi veidi rehitsema, nii et alles jäävad sportlased, tsiklistid, spetsialistid ja edukamad tudengid. Nihilistid ja sitakotid aga välja filtreerida.

 
At 22:03, Anonymous Anonüümne said...

Üleüldse, Martin oma Joshiga ei taba hoovuseid. Kui Joshi upitada, siis kasulik oleks selleks kasutada hoopis Steve Forbesi nime kes kasvanud Morristownis, New Jerseys, USAs. Mees kellel on auväärne Šoti päritolu perenimi ja käesolevale blogile omaselt tegeleb tippajakirjandusega, mida tsiteerivad paljud Eesti lugupeetud väljaanded. Ta on Vaba Euroopat juhtinud Reagani mees (nagu ka kongressis Ilvese paika pannud Dana Rohrabacher). Kahjuks alahindab oluliselt tema peetav miljardäride edetabel Rockefellerite varanduse suurust.

 
At 22:23, Anonymous Vello, Hardi Tiiduse mälumänguklubi said...

Tere laupäeva õhtast, mehed!
Riigi viinaladu ei tohi tühjaks jääda, ütleb laulusalm. Ega ka kilvaküsimuste salv.
Tänane küsimus: Ajakirjanduse ala üks prestiižsemaid ja tuntuimaid tunnustusi on USAs Columbia University (mille alumnus on ka eesti tuntud ajakirjanik ja harrastussportlane Priit Pullerits) poolt väljaantav Pulitzeri auhind?
Kelle poolt aga antakse välja Pulleritsu preemiat?

Kõigile õigesti vastanutele foto koos Priit Pulleritsuga "Postimehe" toimetuses (pange ainult end korralikult riidesse).

 
At 22:26, Anonymous Anonüümne said...

Vello - seda auhinda annab välja Statistikaamet. See juba siit blogist ammu läbikäinud teema.

 
At 22:52, Anonymous Vello said...

Õnnitlen, 22:26!
Vastus tuli kolme minutiga. Tume ülikond, lips, valge särk - ja signeeritud foto koos Priit Pulleritsuga "Postimehe" toimetuses on teie! Ärge unustage 25 € raamimise tasu.

 
At 23:04, Anonymous Anonüümne said...

Ei noh, kui Priiduga kätt suruda saab, siis poetan talle ka 5-ka ratta ostuks. Mis Ivost on saanud, kas võeti rajalt maha?

 
At 23:51, Anonymous Anonüümne said...

Ivol oli õigus, me ei saanud midagi teada ratta kohta.

 
At 23:54, Anonymous Anonüümne said...

Aprilli lõpus stardivad maastikurattasarjad. Võhmamehed kerivad lõunalaagrites, et kuu pärast Eestimaa metsades paugutada. Pullerits ostab uue MTB, mis eesmärgil?

 
At 11:21, Anonymous Anonüümne said...

Enne veel kui mätas kuiv :
Kas leidub mõni terav mees/naine kes kirjutaks hõlmava sissevaate tsiklismuse kui õilsa spordi antropoloogiasse ja metafüüsikasse? See oleks nagu motivaatoriks hooaja alguses. Juba ette tänades. Hea kui oleks kõrgelt haritud. Võib ka olla undergraduate.

 
At 13:06, Anonymous Martin. tudeng, TLÜ said...

Väga austatud hr 11:21! Teie ettepanek ei saa tulla paremal ajal ja kohas!

Priit Pullerits - meie tsiklismi suurkuju

Pulleritsu tee tsiklismi juurde väärib kahtlemata eraldi uurimist. Meie suurkuju see eluperiood on veel põhjalikult läbi uurimata ja teoreetiliselt lahti mõtestamata.
Siinkohal tuleb märkida, et selliste uuringutega (spordisemioloogiaga) tegeldakse - innovaatiliselt - ainult TLÜs, kus asub ka spordiimagoloogia ja -kulturoloogia ainus teaduse rahvusvaheliselt akrediteeritud tippkeskus Eestis, tegeldakse nii spordiimagoloogia õpetamisega kui ka teadustööga kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Ligi 10 spordiimagoloogiale spetsialiseerunud postgradute-i, research professor-it, graduate student-i ja tudengit. Research staff is extremely qualified! Kollektiivi mentaalne mentor ja innustaja on väljapaistev kulturoloog ja semiootik Linnar Priimägi.

Tulevasi uurimusi visandades võime Pulleritsu kujunemises, tema arenemises Eesti mõttes žurnalismi ja tsiklismi suurmehehs, väga laias laastus eristada kolme eluperioodi.
1) Ajateenistus Nõuk. Armees põhjapolaarjoone taga - 1980ndate keskpaik;
2) õppimine Columbia ülikoolis Rockefelleri Fondi stipendiumiga - 1980/90ndate vahetus;
3) kujunemine tsiklismiks, orginaalse ja omanäoliselt harrastusspordi kontseptsiooni ja filosoofia väljaarendamine 1996.. -> 2016. a.

Kergelt see ei tulnud. Esmakordne hoomamine, et naise Maximast ostetud odavratta Optima selga istumine ei käi kokku tõelise mehe eneseväärikusega. Esimesed kontaktid veloharrastajate üle Eesti hajutatud rühmadega. Eriti väärib märkimist Tartu Veloklubi harrastajate panus Eesti tsiklismi rajaja Pulleritsu kujunemisse. Rattaringkonnis hästituntud maître Pauli rattatrennides õpipoisina kogemuste omandamine. Seejärel juba tõsisem süvenemine rattaspordi saladustesse Eesti rattavõistlustel. Esmakord Tartu rattaralli kogemus. Seal nähtu, ka kukkumised, veri, higi ja pisarad. Kõige selle vormumine unikaalseks, meie kliimasse ja meie rahvusliku mentaliteediga kõige paremini sobivaks terviklikuks kestvusharrastusspordi filooofiaks võttis aastaid!

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

Ilus lugu hr studioosus aga viimastes absatz`ides on nii palju faktivigu et rahuldava peale ei vea kuidagi välja.
Järgmise semestri lõpus vaatame uuesti.

 
At 13:32, Anonymous Anonüümne said...

Ohoh 13.06 !
Pole paha pole paha täitsa terav analysis presented.
Head tööd teete seal tlü-s.
Või et spordi imagoloogia osakond? Ja prof Priimägi isiklikult juhatab rahvusvahelist tiimi.
Äkki oskate veel projitseerida kohaliku futbolismi imaagot? Kuigi kerge see ei ole. Kuuldavasti on kohalik ja päris futbolism suhestatud nagu öö ja päev. Mis ei tähenda et meie pallivõlurid kehvemad oleks kui kolleegid välismaal. Kokku vaid ei õnnestu väga mängida. Nokk kinni saba lahti.

Õnneks on meil tsiklismuse saavutused sellised mida ei pea häbenema.

 
At 14:12, Anonymous Anonüümne said...

Futbolismus, vastupidiselt tsiklismusele on alati kraavis olnud. Ja õige ka - sellist pööbli meelelahutust meie ei harrasta ega toeta. See on madal ja rahvalik.

 
At 15:16, Anonymous Anonüümne said...

Futbol on meil nagu räägitakse - integratsiooniprojekt. Tulemus ja mängu ilu on teisejärguline. Imagot leiva peale ei määri.

 
At 17:43, Blogger Unknown said...

heboh vidio sambung ayam sampai kepala putus

 
At 02:57, Blogger Sumarni said...

Nonton Pertandingan ayam bangkok asli di situs bolavita.site

 

Postita kommentaar

<< Esileht