reede, november 20, 2015

Pullerits: Suur paljastus - kuidas enamik mõtlematult oma jalgu lõhub?

Kõik teavad seda habemega lugu, kuidas õpetaja käsib õpilastel kirjutada kirjandi teemal minu pikem reis ning Juku (ei ole parempoolsel pildil) kirjutab, et tal on mõlemad reied ühepikkused. Tegelikult blufib. Tühja tal on. Meil igaühel on kaks jalga ja kuigi need paistavad samasugused, pole see nii – ja sinna ongi koer maetud. Kui koera all pidada silmas traumasid.

Superuudis on see, et ma tean, kuidas teha kindlaks, kumb teie jalg on tugevam. Supermegauudis on see, et ma tean koguni, kuidas teha kindlaks, kas teil on näiteks vasaku jala tagumised reielihased piisavalt tugevad või mitte. Kui ei, on otse öeldes jama peagi majas.

Aitab targutamisest, eks! Nüüd konkreetselt asjast. Minge ja tehke isokineetilise dünamomeetria test. Selle abil saate määrata jalgade maksimaalse jõu.

Selleks minge Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskusse ja laske füsioterapeut Tauno Koovitil kinnitada end turvavöödega spetsiaalsele toolile – ikka selleks, et te järgneval katsel naba paigast ei vinnaks (fotol all vasakul ja paremal). Edasine on lihtne, vähemalt teoorias: peate istudes ühte ja seejärel teist jalga põlvest erineva kiirusega sirutama ja kõverdama. Vastav aparatuur fikseerib avaldatud surve suuruse. Nii saabki teada kummagi jala jõu.

Ent kõige tähtsam on see, mida saadud andmetest välja lugeda. Olgu nii palju öeldud, et kriitiline piir, millest rohkem ei tohi harrastussportlasel – jah, jutt käib just teist! – parema ja vasaku jala ega ka kummagi jala eesmiste ja tagumiste lihasgruppide näitajad erineda, on... mis te pakute, kui palju?

Õigesti pakkusid need, kes ütlesid, et viisteist protsenti. Elukutselistel sportlastel – halloo, on siin mõni selline?! – on erinevuste kriitiline piir väiksem, nimelt kümme protsenti. Ideaalis ei tohiks erinevust mõistagi üldse olla. Aga kes meist on siin ideaalne? Keegi ei ole. (Isegi mina mitte.)

Vaatasin, kuidas Koovit tegi isokineetilise dünamomeetria testi Eesti kümnevõistluslootusele Hans-Christian Hausenbergile (fotol paremal). Selgus, et noore mehe reielihased on sama tugevad, nagu keskmisest tugevamal täiskasvanud mehel, ent samas joonistus saadud graafikul välja, et tema reite tagaküljelihased on võrreldes eesmistega liiga nõrgad. Niisiis sai ta teada, et peab tagaküljelihaseid rohkem treenima, sest lihaste ebaühtlane treenitus on üks võimalikke vigastuste põhjustajaid.

Saite nüüd aru, miks teil on samuti vaja isokineetilise dünamomeetria testi teha?

Selles ongi kõigi sporditestide mõte, et saada täpselt teada, mille kallal tuleb trennis vaeva näha. Ma ju tean, et enamik rühmab ja lahmib harjutades niisama, jälgides vaid ühte näitajat (kuid see-eest eriti keskendunult) – pulssi. Aga kui saate teada, et näiteks üks jalg on nõrgem kui teine – ärge arvake, et selles jõuate selgusele pelgalt tunde järgi –, näitab füsioterapeut teile ette harjutused, mida tuleb hakata tegema, et võimalikke probleeme ennetada; või kui hädad juba kallal – nagu enamikul teist, ainult et erinevalt minust ei julge te seda tunnistada (mis teeb asja muidugi ainult hullemaks, kui inimene ka enda ees hädasid salgab) –, siis kuidas kiiremini taas jalule saada.

Harjutuste komplekte on, muide, kaks. Esimesse kuuluvad vigastusi ennetavad harjutused, mis põhinevad üldistel teadmistel konkreetse spordiala spetsiifika ja spordiala ülekoormusest tingitud vigastuste kohta. «Näiteks ujujatel hakkavad varem või hiljem õlad valutama,» seletas mulle Koovit, kui ta mulle oma teste tutvustas. «Neil kõigil on kasulik teha enne trenni harjutusi, mis selle vastu aitavad.»

Teise komplekti kuuluvad individuaalharjutused lähtuvalt testide tulemustest ning harrastatava spordiala spetsiifikast. Näiteks Hausenbergi testides tuli välja, et tal on vajalik treenida reie hamstringlihaseid. Harjutuskava koostamine ja selgeks õppimine sõltub Kooviti sõnul uuritava motivatsioonist, varasemast treeningkogemusest ja ka probleemide hulgast.

Neil, kel jääb testides ettenähtud standardtulemusest puudu, ei soovita Koovit enne treeningute kallale asuda ega ka treeningutega jätkata, kui probleemid on kõrvaldatud. Ta ei lubaks ühelgi inimesel, kes on läbinud näiteks põlveoperatsiooni, minna korvpalliplatsile enne, kui testid edukalt läbitud. Samuti ei lubaks ta jõusaalitrenni minna kellelgi, kes põrub funktsionaalse baasliikumise hindamise testis. Sellest testist, kas mäletate, rääkisin siin teile paar nädala tagasi, aga kui paljud võtsid mind kuulda? Vaevalt mõni üksik, eks, sest kõik peavad mind rumalate soovituste jagajaks ja ennast hiiglamatargaks ning raiuvad aga tuimalt trenni edasi.

Aga ma luban, et näitan teile lähipäevil, kuidas tuleb vaheldust tuua ja uusi asju avastada.
***
Vahelduseks väike mõistatus ka teile: millise Eestis korraldatava rattavõistluse rada läheb mööda pildil nähtavast kohast? Ja mis paigaga on tegemist?
******
Wild Horse Butte near the road to Goblin Valley, Utah, 1. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 2: Füsioterapeut Tauno Koovit näitab Eesti kümnevõistluslootuse Hans-Christian Hausenbergi peal, kuidas õigesti mõõta jala pikkust. Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3: Füsioterapeut Tauno Koovit valmistab noort kümnevõistlejat Hans-Christian Hausenbergi ette isokineetilise dünamomeetria testiks. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Fotod 4 ja 5: Hans-Christian Hausenberg sooritamas füsioterapeut Tauno Kooviti valvsa pilgu all isokineetilise dünamomeetria testi. Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Fotod 6 ja 7: Füsioterapeut Tauno Koovit hindamas Hans-Christian Hausenbergi jalgade töövõimet. Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

31 Kommentaarid:

At 22:30, Anonymous Anonüümne said...

Kuremaa. Maha jäetud ühikas, mis ehitati tehnikumi tarbeks. Jõgeva Rattaralli distants läheb sealt Toovere peale ja sealt edasi Palamusele.

 
At 23:11, Anonymous Martin said...

Hea kirjutis!
Aga küsimus pole siiski mitte selles, kas jõusaali minna või mitte minna, vaid mida seal teha.
Kooviti õpetuste ja mõõtmiste probleem on selles, et need on kalibreeritud füüsiliselt andekatele inimestele, tippsportlastele. Füüsiline andekus tähendab mitte ainult loomupärast agiilsust, koordinatsiooni, jõudu, painduvust, vaid ka keha allumist treeningule. Tavalise inimesi võib saata kõhuli jõusaalipingile hamstringe tugevdama - sellest ei tarvitse kasu olla. Keha lihtsalt ei reageeri, lihas ei kasva. Hr Pullerits ei saa aru, et "trennis tuimalt edasi raiujad" ei ole tingimata puupead. Kõigi füüsis ei ole lihtsalt trenni ergutusele vastuvõtlik. Tagasi tulles küsimuse juurde, kas enne jõusaali minekut peaks baasfunktsionaalsuse teste tegema? Hantlite tõstmiseks ei ole sedfa vaja. Kui alustada 1-10 kg stack-ist kusagilt 5-6 kg juurest. Mina teen mõnd harjutust juba 10 kg hantliga.

 
At 01:50, Anonymous Anonüümne said...

Mitu kükki teete parema ja mitu vasaku jala peal ja asi kohe selge?

 
At 08:31, Anonymous Anonüümne said...

eelmisel õigus,milleks ronida kuskile kliinikumi mingit tõbe külge haakima.

 
At 09:37, Anonymous Anonüümne said...

Priit kirjutab jalgadest ja koerast. Ma lisaksin oma kogemusest ka pisut.

Kes on lasknud teha ülikonna rätsepa juures, see teab, et meister võtab käte järgi mõõdud mõlema varruka jaoks eraldi -- inimese käed ei ole tihti ühepikkused. Sama on jalgadega. Jooksin maanteel alati paremas ääres, pärisuunas autodega, sest mu parem (tõuke-) jalg on vasakust pikem ja maanteed on kaldu -- sõiduraja parem serv on madalamal. Vasakus ääres kulgedes oleks mu jooksmine hüppeline ja koormaks ebanormaalselt keha. Vähetähtis polnud ka asjaolu, et mu kaaslasest hundikoera ei häirinud üle telgjoone vasakus ääres vastutulevad autod. Kui aga oleksin jooksnud liiklusseaduse kohaselt vasakus teeservas, siis oli koeral harjumus rünnata vastutulevaid autosid. Pimedal ajal olin ma täis riputatud helkureid ja vilkureid, ka jooksukaaslase kaelarihma küljes plinkis punane tuli.

 
At 11:56, Anonymous Kerdo said...

Pullerits on ajakirjanik, kes kirjutab hea sportliku füüsisega noortest meestest. Mis siis?

 
At 12:36, Anonymous Martin, üliõpilane said...

Hr Pullerits!
No te lausa passite spordifüsioterapeudi vastuvõturuumi ukse taga.
Hea meelega kuuleks vahelduseks ,kuidas kindral Ants Laaneotsa 50-mehelise reserv-Aafrikakorpuse teeleminek toimub.

 
At 15:24, Blogger Priit Pullerits said...

...see on spordi-, mitte sõjablogi.

 
At 17:50, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pullerits hakkab ka spordiraamatu kaasautoriks? Mängus on korralik papp. Koore riisub muidugi projektijuht.

http://www.postimees.ee/3407993/projektijuht-kallist-spordiajaloo-raamatust-alati-saab-kvaliteedi-arvelt-odavamalt

 
At 18:19, Anonymous margus said...

Kui Priit mainis, et jalad ei ole ühe pikkused, tuli mulle meelde see, et füsio on mulle maininud, et see on veidi vale jutt. Nimelt looduslikult on kõigil siiski ühepikkused jalad, kuid vaagen on inimestel enamjaolt viltu! See, et vaagen on viltu võib tuleneda juba mitmest asjaolust. Kas siis süvalihased mingil põhjusel ühelt poolt nõrgemad vms.
Palju ei viitinud googeldada sel teemal, kuid leidsin sellele veidi ka kinnitust: https://en.wikipedia.org/wiki/Unequal_leg_length
Nagu välja tuleb on teiseks jalgade pikkuse mõjutajaks juba traumad ja sünnidefektid.

Ehk siis Priit äkki selgitad asja - kes siis räägib tõde? Või siiski ütled inimestele rahustavad sõnad, et üldjuhul saate kõik jalad ühepikkuseks kui juba neid liialt traumatiseerinud ei ole.

 
At 18:31, Anonymous Anonüümne said...

Tõelised alfaiseased ei ütle kunagi sõjajuttudest ära. Kusjuures kas Pullerits eelistab 7,62 või 5,56/5,45 mm kaliibrit?

 
At 11:53, Anonymous Anonüümne said...

Tubli, väga hea postitus ja töö ja kaubamärk (registreerimata, küll, aga ok)! Hea lugeda!

Mul on nüüd järgmine Suu ur Pal jas tus - blogi nimi on suusk.blogspot.com, aga suusatamisest ei piuksugi!? Eile pandi juba suusatuurile nimesid kirja, osteti ja müüdi AV ja JM jne suuski. Sportlaste kohta tuleb igasuguseid teateid (http://imgur.com/pxGrtUV). Norrakad on endiselt analüütiliselt kadedad ja peavad ennast molekulide ainukasutajateks. Dopinguagentuuri raputamine hakkab lõpuks päriselt ka midagi spordis muutma. Maarjamaalt on lõpuks leitud talent. Koondis on hõredam kui eales. Harrastajad on rohkem kandadel kui eales.

Materjale nime hoidmiseks on ja muudkui paisub. Tuld! ja pika liuga!

 
At 12:46, Anonymous Anonüümne said...

Tõepoolest, suusatamisest mitte piuksugi.
Suusatamisest tasuta oma blogis artikleid kirjutada? Kesse loll tahab olla?
Selliste meeste tellimus tuleb ookeani tagant, nagu kirjutab Kaplinski. Seal on aga teatav peataolek. Ne do lõžej.
Brüsselis on sõjavägi tänavatel. Brüsseli elanikkonnast endast on pool moslemiusku.
Pärnus tahavad võimud sõjaväge. Sõjavägi toob riiki investeeringuid. Juba praegu 10% hotellikohtadest. Pealegi on sõjavägi äge!
Ja kui kaks sõjaväge veel kokku lähevad!
Was für schreiben nicht wert ist, über dass muss man schweigen!
Martin

 
At 16:01, Anonymous Kärna Ärni said...

Kas Suusalaada reportaaz siin blogis tuleb või oli peremees hoopis eile rattatrennis sel ajal?

 
At 17:16, Anonymous Anonüümne said...

Suusk on rudiment, me oleme juba ammu enda tõelise olemuse avastanud ja palju afaisasemate spordialade peale ära kolinud, puudub veel, et mõni könn siin jooksumisest piuksuma hakkaks!

Pealegi pole lundki.

 
At 18:24, Blogger Andres P said...

Lumi on :P - https://www.facebook.com/korvemaa/?fref=ts
Täna Lähte kergliiklusteel olid küll ainult kenad emad ja "alfaisased" ratastel.

 
At 20:05, Anonymous Anonüümne said...

Nii vaikseks kõik on jäänud...

 
At 20:48, Anonymous Tina said...

Martin-Siimule eksistentsiaalne küsimus - millise suusakeskuse radadel sul saatusekaaslased üle-eelmisel nädalavahetusel paraadisammu astusid?

 
At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

Lp kamraad "Tina",
teed vist natuke nalja, sest praegalt pole aeg paraadideks. Kindral Laaneotsa 50-mehelisele reservkorpusele tule operatiivselt strateegiline dislokatsioon leida. McGregori "Foreign Affairs"is oktoobris üllitatud artikli kohaselt võib vaenlane löögi anda nii haardega põhja poolt ümber Peipsi järve kui ka Lõuna-Eestist. Selleks tuleb mobiilsete reservidega valmis olla.
Martin

 
At 22:22, Anonymous Vello, Põltsamaa said...

Andres Keba kirjutab oma blogis: "Praegune trennirütm on väga lihtne ja ilmselt harrastussportlasele üks sobivamaid: trennipäev ja puhkepäev on vaheldumisi ehk siis ühel nädalal 3 trennipäeva ja teisel 4. Kokku trenniaeg nädalas keskmiselt 5-6 tundi. Kusjuures, olen lugenud, et harrastusjooksjal, kes plaanib maratoni joosta 4 tunniga, on õige treeningplaani olemasolul nädalane optimaalne trenniaeg 4 tundi. Siit saab järeldada, et kas minu eesmärgid on kõrgemad kui maraton 4 tunniga läbida või on mu treeningplaan natuke vale.
Tegelikult on küll eesmärgid kõrgemad, oluliselt kõrgemad, aga need ei ole seotud spordiga. Sport vaid aitab eesmärkide saavutamisele kaasa."

 
At 22:36, Anonymous Karvajalg Harku vallast said...

Mehed, lõpuks tuleb üks normaalne sõit ka www.redbullnordenskioldsloppet.se. On minejaid?

 
At 22:40, Anonymous Martin said...

Hr Pullerits!
Kas te Wattbike-i olete proovinud? Kas suudate 200 watti tund aega hoida?

 
At 22:57, Anonymous Suusaromantik said...

Väga õige, Karvajalg, juba hakkab looma.
Just mõtlen praegu, kas regan kohe ära või kuulan veel mõne kantaadi jagu seda suurepärast lumehelveste sahinat akna taga ja siis.

 
At 23:45, Anonymous Anonüümne said...

2016. aasta toob neli ultratriatlonit – 76 km ujumist, 3600 km ratast ja 822 km jooksu
http://ultraspordist.blogspot.com.ee/2015/11/2016-aasta-toob-neli-ultratriatlonit-76.html#

 
At 00:33, Anonymous Risto Mehine said...

http://sport.postimees.ee/3409803/maailma-pikim-suusavoistlus-naaseb-132-aastat-kestnud-pausilt

 
At 12:45, Anonymous Tiina said...

Siim, aga mis toimub selle nädala neljapäeval, reedel?

 
At 17:13, Anonymous Martin, tudeng said...

Dr Rips tervitab kõiki harrastussportlasi. Harjutage ikka Priit Pulleritsu blogis jagatavate õpetuste järgi.

 
At 22:35, Anonymous Anonüümne said...

Mitu päeva on lähipäevil?

 
At 22:43, Anonymous Mati said...

Pure power. Nice!

 
At 09:50, Blogger Priit Pullerits said...

Olen tagasi.

 
At 08:47, Blogger 柯云 said...

2016-03-18keyun
michael kors outlet
nike trainers uk
canada goose
louis vuitton outlet
tiffany and co
prada bags
air jordan 8
louis vuitton handbags
ugg boots
louis vuitton handbags
ralph lauren outlet
michael kors outlet
coach factorty outlet online
replica watches
air jordans
supra shoes
michael kors outlet store
cheap ugg boots
coach outlet
ray bans
ray ban sunglasses
coach factory outlet
nike uk
coach outlet
cheap jordans
rolex watches
cartier watches
adidas uk
abercrombie and fitch new york
air jordan 13
cheap ray ban sunglasses
ray ban sunglasses outlet
toms shoes
louis vuitton handbags
nike trainers
coach factory outlet
michael kors
cheap air max
cheap oakley sunglasses

 

Postita kommentaar

<< Esileht