reede, juuni 05, 2015

Pullerits: Kuidas teha rattavõistlused turvalisemaks?

Teil veab: saate piiluda privaatsesse kirjavahetusse. Alljärgnevalt minu ja Klubi Tartu Maraton juhi Indrek Kelgu mõttevahetus, ajendiks Tartu rattarallil juhtunud õnnetused.
*
Tere, Indrek!
Olen igasuguse ülereguleerimise vastu, aga arvestades, et kukkumisi oli Tartu rattarallil siiski piisavalt palju, kas ei võiks korraldajad koostada kümnest punktist koosneva juhise, mille igaüks enne stardinumbri kättesaamist peab koha peal läbi lugema ja allkirjastama, et ta on kursis, et grupis ei tehta järske liigutusi, ei räägita teistega juttu, ei vahita kõrvale, antakse enne manöövrit käega selgelt märku jne. Kui igaüks on sellele alla kirjutanud, siis allkiri selles mõttes ikka midagi loeb, et inimene on isiklikult kinnitanud oma kohustust grupis mõistlikult käituda - siis vast päris hullu ei panda.

Teine võimalus, eelmisele lisaks, mitte asenduseks: väljastada eri värvi seljanumbrid. Näiteks roheline neile, kes on algajad ehk kellel ei ole viimasest kahest aastast ette näidata vähemalt kolme maanteesõiduvõistluse kogemust; punane neile, kellel ei ole üldse viimasest kahest aastast mingit maanteesõidukogemust (see teha kindlaks protokollide alusel); kollane neile, kellel on viimasest kahest aastast 4-6 kogemust; ja valge neile, kes on kogenud sõitjad. Muidugi võib teha ka musta numbri neile, kes on varem mingi suure külakuhja tekitanud.

Tervitades,
Priit P.
*
Tere, Priit,
mul on sulle ka üks küsimus: kui mitut kukkumist sa nägid ja kui mitu inimest nendes sinu hinnangul viga sai? Viga saamise all mõtlen ikka vähemalt mingeid reaalseid kriimustusi või marrastusi, mitte lihtsalt rattaga ümbervajumist või hoo nulli pidurdamist.

Sinu ettepanekutest.
Juhendi asi on mõistlik, oleme vahelduva eduga üllitanud iga aasta selliseid erinevaid juhiseid, kas kirjalikke või videos. See aasta tegime video ja minu meelest väga hea. Arvan, et allkirjastamise protsess peaks toimuma registreerimisel, sest numbrite väljastamise eel tuleb sellest ainult üks tohuvabohu ja keegi ei süvene sellesse.

Märgistamist ma kindlasti ei poolda. Esiteks ei kujuta sa tõenäoliselt üldse ette, mida tähendab 4000 inimesele protokollidest tulemuste otsimine! Isegi kui võtta aluseks Sportose keskkonnast iga isiku kohta saadav info, tähendab see ikkagi iga nime manuaalset töötlust. Nii naiivset ettepanekut ei oleks sinult küll oodanud.

Teiseks toob see kaasa tohutud vaidlemised, solvumised, manipulatsioonid ja kõik muud madalad kired, mis vallanduvad, kui inimesi hakatakse kastidesse lahterdama. Selliseid aktsioone me kindlasti ei taha korraldada. Arvan, et me ei leia Tartu rattarallilt ühtegi inimest, kes on pahatahtlikult soovinud kukkumist korraldada. Kes on üldse süüdi, kui sa sõidad mulle tagant rattasse ja kukud? Kas sina, kes sa ei oska mõistlikku pikivahet hoida ja tulid riskantselt lähedale, või mina, kes võisin mingil põhjusel rattaga külgsuunas kalduda ja sinu tasakaalust välja viia? Kellele see häbimärk siis külge panna?

Kogu grupisõidu asi ei ole nii mustvalge, nagu võhikule võib tunduda, ja mida saab paberi pealt õppida. Kogemused tulevad sõiduga. Oskaja mees kukub üliharva – ka teiste süül. Küsi Jaan Kirsipuu käest, kui mitu korda ta on oma karjääri jooksul kukkunud? Aga kui mitu korda ta on võistelnud? Samas on Pro pelotonis mehi kes, kümnest võistlusest neljal-viiel on pikali või miskit moodi hädas. Kas neid ohustavad harrastajad, kellel puudub grupisõidu kogemus? Ei, nad on lihtsalt ise lohakad, vähe keskendunud ja ei oska situatsioone ette näha. Sama lugu on ka harrastajatega: nende oskused ja saavutusvajadus ei ole sünkroonis. Enese alalhoiu instinkt on lämmatatud pulbitsevast adrenaliinist ja soovist kellelegi pähe panna. Oskamatutel on tohutu võistlemine või õigemini võitlemise soov, mida sa ise oma blogis ka tagant õhutad. Kui inimesed üritaksid rattarallil vähem tulemust teha ja rohkem sõitu nautida, oleks see sõit kõikidele palju ohutum.
Tahaks öelda: «Take it more easy and have more fun!»

Indrek
*
Tere jõudu, Indrek!
Nägin niivõrd-kuivõrd kolme kukkumist.
Esimene oli grupikäna enne Äksit, millest kirjutasin ka Postimehe loo algul - see oli tõesti hirmus ragin minust umbes 20-25 meetrit eespool, mehi oli kõvasti hunnikus, isegi mootorrattur lendas pikali. Sain õnneks mööda laveerida.
Teine oli kukkumise tagajärg: enne Kaarepere viadukti lebas rattur bussipeatuse taskus maas ega liigutanudki, kiirabi jõudis just tema juurde, kui mööda sõitsin.
Kolmas oli Palamuse-järgsel tõusul minust paremal selja taga, seda ei näinud ka, aga kuulsin kõmakat.
Kolleeg Risto Mets oli Kuremaa kurvis ja seal oli vähemalt kolm meest põrutanud vastu kiirabiautot, lisaks oli hulk mehi pannud lihtsalt külje maha.

Jah, juhendi-hoiatuse allkirjastamine numbri väljastamise ajal jääks kindlasti suures saginas mitme silma vahele; teisalt, kui seda hoiatust ja korralikult sõitmise kohustust allkirjastada registreerides, siis sealtmaalt jääb enamikul rattarallini mitu nädalat või lausa kuud ning selle aja peale läheb inimestel meelest ära, mida nad üldse allkirjastasid. Võib-olla aitaks ka see, kui koos stardimaterjalidega väljastada hoiatav leht, kus on peal mingi kukkumise pilt, mis sunnib vaatama - neid fotosid on Scanpixi arhiivis küllaga, küll Art Soonets annab neid hea meelega -, ja siis seal juures kümme käsku, mida ei tohi teha. Mind ärritasid Tartu rattarallil kõige rohkem need mehed, kes kukkusid grupis juttu ajama, nagu oleks tegu mingi matkaga. Aga ei olnud, keskmine oli lõpuks me grupis ligi 40 km/h. Kurat, sõitku, aga ärgu mölisegu! Youtube'is on ju üks hea video, kuidas tühisest jutuajamisest üks mees süütus olukorras käblat paneb.

Okei, must number ja süüdlaste sõelumine - see oli mul rohkem musta huumorina mõeldud. Aga tegelikult teeb ikka vahet küll, kui kogenud mehed sinuga koos sõidavad ja tead, et võid neid usaldada. Mäletan, kui kunagi käisin Šoti- ja Iirimaal, siis oli seal ikka väga imelik sõita teisel pool teed ja ristmikel olin segaduses ja tekitasin liikluses segaseid olukordi - siis mõtlesin, et oleks ikka hea küll, kui saaks oma auto tagaaknale panna sildi, et «I'm a fucking foreigner - I can't drive here very well». See olnuks mu enda ohutuse nimel hea. Sama ka rattarallil - kui ikka näed, et sul on mingi punase või rohelise numbriga mehed ümber, siis tead nende vähest kogemust arvestada. Lahendus võiks olla see, et registreerimisel, mis on nagunii, oletan, valdavalt elektrooniline, peab igaüks lisama registreerides viimasest kahest hooajast lingitud tulemused maanteevõistluselt (või Sportose arhiivist) - Codeborne kindlasti aitaks selle rakenduse juurde progeda?

Ära saa minust valesti aru, nagu oleks ma mingi verejanuline ajakirjanik, kes kukkumiste pinnalt skandaali otsib. Annan endale lihtsalt aru, et tegelikult ei taha keegi ju kukkuda, tean, et enamik kardab Tartu rattarallit sisimas, aga selleks, et mõistust pähe panna ja ettevaatlikkusele kutsuda, tulebki inimesi teinekord hirmutada. Näiteks, oleks inimesed lugenud enne rattarallit mu blogis põhjalikku ja piltidega varustatud rajakirjeldust, oleks nad ehk paremini olnud valmis Kuremaa kurviks - aga ei, ikka peab sinna hurraaga sööstma, mis siis, et hoiatajad olid väljas. Kõik mu mõtted ja ettepanekud korraldajatele on kantud sellest, et Tartu rattarallist saaks võimalikult ohutu ja veretu võistlus, ja see juhtub siis, kui inimesed ikka paremini ohte teadvustavad, mitte ei lähe starti liiguljalt ja nahaalselt, et anname nüüd tuld.

Tervitades,
Priit P.
*
Sulle ka jõudu, Priit.
Remargina: rajakirjeldus [blogis] oli super ja kahel käel olen nõus, et igaüks, kes tahab asja tõsiselt võtta, oleks võinud seda lugeda.

Kolleeg Risto Mets devalveeris selle Kuremaa tapjakurvi reportaažiga minu silmis end täiesti ja samamoodi devalveerus Postimees täielikult Õhtulehega ühele intellektuaalsele tasemele. Olen kahel käel nõus, et ka selliseid aspekte peab kajastama, aga kui Kuremaa tapjakurv oli ainuke teema, mis Postimehe silmis Tartu rattarallilt pühapäeval [veebis] kajastamist vääris, siis ütlen, et kajastus oli ääretult tendentslik, ühekülgne ja kallutatud.

Jään endiselt enda väite juurde, et enamikul teistel Eestis toimuvatel maanteerattasõitudel kukub ja saab rohkem või vähem kannatada oluliselt suurem protsent osalejatest kui Tartu rattarallil. Kuigi ka üks kukkunu on meie kui korraldajate jaoks liig, on täiesti ebaõiglane jätta Tartu rattarallist kuvand, et see on üks verepulm. Selliste sõnumite tulemus on inimeste eemale hirmutamine, mitte nende hoiatamine.

Kui on palju eeldada, et klikimaias reporter ei suuda asjade sisu sügavamalt mõista, siis sinu poolt oleks oodanud arusaamist, et need rattaralli osalejad, kes ei suuda Kuremaa kurvist läbi tulla nii, et nad ei sõida otse, on küll täitsa vales kohas. Kui sa ei suuda eelnevate hoiatustega laskumisele järgnevat 90-kraadist kurvi, millele eelneb 50-meetrine tasane lõik, läbida nii, et ei põruta otse kraavi... no anna andeks, aga siis on sinu rattavalitsemise oskused küll sellised, mis on ohuks nii sulle endale kui teistele liiklejatele. Vaadates pilte Kuremaalt, on näha, kuidas inimesed (ja mitte väga suurte stardinumbritega) põrutavad suu ammuli otse võssa... Mis neid takistas normaalselt ennem hoogu maha võtmast ning rahulikult ja ohutult kurvi läbimast? Kindlasti mitte kiirabi, mille parkimiskoht oli selline, mis ühegi terve mõistusega inimese kurvi läbimise trajektooriga ei saanud ühtida.

Märgistamisest veel: pooldan selliseid arenguid, mis annavad võimaluse inimesel ise oma mõistusega tark olla ja oma mõistusega rajal ohutumale liikumisele kaasa aidata, mitte nende sunniviisilist lahterdamist.

Tuli selline mõte, et numbrite väljastamisel võiks olla eri värvi kleepsud, mida inimesed saavad võtta ja kleepida ise oma seljanumbrile ning anda niiviisi hinnang oma grupisõiduoskusele. Seal võiks olla jaotused, mida sa ette panid, nagu:
1) olen vana kala - lollusi ei tee;
2) oskan sõita, aga väga kindlana ennast ei tunne;
3) sõidan harva, olen ebakindel, toeta mind;
4) olen grupisõidus täitsa roheline - õpeta mind;
See oleks palju mõistlikum lähenemine.

I.K.
*
Indrek,
jah, see on täitsa hea idee, panna vabatahtlikult endale ise teade külge! Sest ega sa sõites küll aru saa, kes on kes, ei tunne neid rajal äragi. Ma alles pärast protokollist vaatasin, kes kõik minuga samas grupis sõitsid, aga distantsil ei olnud küll aega uurida, kes kiivri all ja prillide taga peitub. Aga need värvilised kleepsud peaks ikka olema parajalt suured, et need ka nähtavad oleksid.

Priit P.
***
TÄHELEPANU need, kellel on õhtul enne võistlusi teinekord raskusi uinumisega. Lugege minu põhjalikku lugu tänases, reedeses Postimehes, kuidas on Eesti paremad sportlased oma teinekord kummitavale uneprobleemile lahendust leidnud!
******
A warning to drivers in the beginning of Flint Trail leading to the Maze, Canyonlands National Park, Utah. 29. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: On, mida vaadata. Rajalt väljasõit Kuremaa laskumise järgses kurvis. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 2: Kurevaa kurv sai sirgeks sõidetud. Nüüd kähku teele tagasi ja sadulasse! Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kuremaa kurvis pisut jännis. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kas neil kahel mehel punases vormis õnnestub püsti jääda? Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 5: Teistmoodi rattamees Kuremaa kurvis. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 6: Jalg Kuremaa kurvis igaks juhuks julgestuseks maha. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix 
Foto 7: Rattur kihutab Kuremaa kurvist välja, fotograaf tabab kiirabiauto kõrval saaki. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix 
Fotod 8 ja 9: Ratturid möödumas Kuremaa kurvis kiirabiautost. Fotode autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix 

82 Kommentaarid:

At 10:22, Anonymous Anonüümne said...

Sellel kleepsude asjal on jumet! Ise küll kasutaks.

Teine variant on selline, kus stardigrupid - eliit, litsentsiga sõitjad ja eelmiste aastate esi-500 lastakse omavahelise vahega 1 min. Siis järgmised grupid (a'500) ka minutilise vahega. Lõpuprotokollis saab arvuti kiibiga teha täpse aja stardijoone ja finiši vahel. Pusimist on, kuid tehtav.
Taganttulija saab (võimete korral) ikkagi kahe aastaga ette stardigruppi.

 
At 10:55, Anonymous Anonüümne said...

Ükski väljapakutu lahendustest ei vähenda kukkumiste arvu. Kukkumised ongi paratamatult võidu sõitmise osa. Kui pole kukkunud pole ilmselt piisavalt kiirest sõitnud. TRR ei ole kukkumisi sugugi palju, neist lihtsalt räägitakse palju ning see loob mulje kukkumisterohkest sõidust.

TRR probleem minu jaoks ei ole mitte kukkumiste teema vaid kohutavalt närviline sõidukeskkond. Täpset statistikat mul loomulikult pole, kuid julgelt üle 2/3 inimestest lähevad sinna tulemust tegema. Kaasaarvatud ka mina. Ja kui tulemust soovid teha, siis loeb iga sentimeeter ja sekund. See omakorda põhjustab närvilisust, mille tagajärjeks on ka kukkumised. Kuna kukkutakse suurel kiirusel ja hulgakaupa on tulemused fataalsed.

Olles käinud mitmetel rattavõistlustel välismaal; Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, julgen väita, et selline närviline võistlusõhkkond on Eesti eripära. Mitte kuskil mujal ei ole kohanud niivõrd närvilist õhkkonda. Ainus põhjus peitubki selles, et mujal ei ole spordivõistlustel osalejad niivõrd "võidujanulised".
Muuseas, Soome suuremate sõitud eripära on veel see, et stardigrupi võid enesele ise valida. Toimib suurepäraselt. Kõik 1000 osalejat leiavad enesele alati sobiva koha. Teoorias võiks seda ju Eestiski rakendada. Haanja 100 nt see töötab. Ka seeläbi muutub sõit rahulikumaks.
Mis veel Soome võistluste puhul mulle meeldib on pidulik algusosa, ehk esimesed 9-10 km sõidab auto 30 km ees ja alles siis järgneb tehniline start. Ka see on üks väikestest meetmetest millega sõitu rahustada. Kõik loksub paika ja alles siis läheb kihutamiseks.

Üks idee mida võiks veel kaaluda on grupile sama aja ja äkki isegi koha (see vist muidugi keerulisem ulmevaldkonda langev teema) lõppprotokolli panemine. See vähendaks kukkumisi viimasel paarisajal meetril.

Kuid kõik need ettepanekud lähevad vastuollu alfaisase kontseptsiooniga ja nende rakendamine muudab meid Rootsiga sarnaseks pehmomaaks. Seda me ju ei taha. Panna on vaja.

 
At 11:04, Anonymous Anonüümne said...

Tagantjärgi pusimisel pole mõtet. Litsentsiga mehed ja varasema 2 aasta esi 100 ning vanuseklasside esikolmik 2 minutit enne teisi minema, siis ülejäänud stardigrupid 1 minutise intervalliga. Lõppaeg ja koht on aga nii nagu kell kukub ilma arvutamata. Oma lõbuks võib ju arvutusi teha. Osaleja peab aru saama, et tal pole mingit võimalust tagumistest gruppidest mõisa peale võistleda. Võetakse iisimalt. Jääb rohkem rattureid püsti. Vähem viiakse haiglasse. Numbri badge peaks aga registreerimisel saama igaüks ise valida, st vahtraleht, piirkiirus 35, piirkiirus 40 ja PRO. Loomulikult keegi neist piirkiirustest kinni ei pea aga tagumisel mehel hea teada, et milleks mees võimeline on.

Lisaks peaks olema registreerimisbukletil ka kirjas läbi aegade haiglaravi vajanud ratturite arv ning sandistunud ratturite arv. Koos viitega juhtunud õnnetuste visualiseeritud situatsioonile (graafikud, videod, pildiseeriad), et iga kollanokk teaks ning kohustuks käituma rajal vastutustundlikult ning käituma viisakalt ja mitte tüli norima. Eks ikka juhtub pisemaid eksimusi ja siis ei tee paha kui süüdlane süü omaks võtab ja koheselt ka vabandab. See aitab grupipingeid kindlasti maandada.

Lisaks võiks Kelk alati enne stardipauku teha meditatsiooniminuti, et kõik maha rahuneksid ja ohutu sõitmise tõed meelde tuletaks (varasematel rallidel kannatanute mälestuseks).

 
At 11:15, Anonymous Karibaldi, Kaitseliit said...

11:04 väga asjalik tekst, aga 10:55 jõuab samuti õigele järeldusele - panna on vaja. Viimaseks augustikuuks peab vormis olema, sest Loodearmee kindralid saadavad meie vastu tšetšeenidest ja osseetidest koosneva pataljoni, väga vilunud kõrilõikajate satsi. Nemad juba ei küsi kas sa oled kogenud PRO, edasijõudnud keskmik või vahtralehe mees.

 
At 11:36, Blogger Priit Pullerits said...

10:55 ja 11:04, suur aitäh teile väga hästi ja huvitavalt argumenteeritud mõtteavalduste eest! Mis puudutab grupile sama aja ja koha andmist, vähendamaks lõpusirgel kukkumisi, siis tänavuse rattaralli põhjal võib öelda, et seda pole vaja, sest lõpusirgel ei olnud seekord mingeid ekstsesse.

Eriti pani mind kaasa mõtlema 10:55 kolmas lõik: "Olles käinud mitmetel rattavõistlustel välismaal; Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, julgen väita, et selline närviline võistlusõhkkond on Eesti eripära. Mitte kuskil mujal ei ole kohanud niivõrd närvilist õhkkonda. Ainus põhjus peitubki selles, et mujal ei ole spordivõistlustel osalejad niivõrd "võidujanulised"."

Kui nüüd laiemalt mõelda, siis see, et meil on mehed võidujanulised ja üheskoos loiult ja sotsiaaldemokraatlikult veeremist ei toimu, nagu Euroopas, on tõepoolest tõestuseks, et eesti meestes on säilinud võitlusvõime ja võitlustahe. See on allakäiva, manduva, pehmostuva Euroopa taustal midagi, mida tuleb igal juhul säilitada ja elus hoida. Ma räägin siin täiesti tõsiselt. Kui meestes pole enam tahtmist ega isu üksteisele ära panna, siis mis mehed need sellised on? Ärgem unustagem, et elu on võitlus: võitlus paremasse kooli, võitlus ülikooli pääsemise nimel, võitlus parema töö ja suurema palga nimel, võitlus naiste pärast. Võistlus jalgrattavõistlusel on üks meeste võitluslikkuse väljendusi. Seni, kui hoiame ülal oma võitlusvalmidust - ja ma räägin jätkuvalt täiesti tõsiselt -, on meil meestena igaühel elus paremad väljavaated ning on paremad väljavaated ka Eestil tervikuna, kuna meestes on säilinud võitlusvaim. Samas, olgu lisatud, tuleb "panna" mõistusega, arukalt, mitte aga pimesi, sõgedalt, ennasthävitavalt. Selles mõttes saab 10:55 järeldusega igati ainult nõustuda: jah, panna on vaja.

Hmm, kas teile ei tundu, et siin võiks kamba peale olla juba meinstriimmeediasse sobiva kommentaari alget?

 
At 11:47, Anonymous Anonüümne said...

Minul vähemalt puudub info, et peaminister oleks selle kirja kätte saanud või läbi lugenud. Mingit tagasisidet pole, kuigi 24h on möödas vähemalt. Priit, kui teil on pm e-mail, saatke talle edasi:

http://uueduudised.ee/juri-kukk-avalik-kiri-eesti-vabariigi-peaministrile/
Samuti oleks vaja Indrek Tarandi e-maili, puudub info, et ta ajalehti loeks.

 
At 12:11, Anonymous Anonüümne said...

Mis mõtet on meinstriimajakirjandusse minna?
Väike näide. Vaatasin eile Williamsi - Baschinsky tennisematši. Sain kinnituse oma varasematele tähelepanekutele, et Pariisi publik on alati "rõhutud rahva" poolt. Kirjutasin sarnase kommi ka Postimehe artikli alla. Moderaatori käest see kustutamisele läks.

 
At 12:20, Anonymous Anonüümne said...

Mis see alge siis on, et tulge rallile ennast või teisi sandistama? Tõesti kõva alge, aga kas kõvatajatele ei võiks siis teha stardigrupi ☠ ☠ ☠

 
At 12:21, Anonymous Anonüümne said...

Soomest võiks võtta üle keskmisekiiruse grupid. Näiteks on nendel korraldajate poolt sõitjad, kes läbivad trassi kindla keskmise kiirusega(sõitja seljal on näiteks kollane number keskmisekiirusega). See rahustaks sõitu kuna enamus, kes natukenegi on ennem trenni teinud teavad milline kiirus on nende võimetega kooskõlas. Vähemalt Soomes enamus sõitjaid arvestavad nende gruppidega.
Samas on nende teed liikluseks avatud ja vastassuunas ei ole soovitav sõita, kui ei soovi just mõne autoga põkkuda, kui alla jääd oled ise süüdi. 9-10km saateautoga sõit ei anna mingit rahustavat efekti eriti, kui on sile lai tee. Pigem ajab grupid kokku ja kus palju rahvast seal ikka juhtub. Ise ei näinud ühtegi tõsist kukkumist ja Kuremaa pööre oli väga hästi märgistatud, lihtsalt mõned sõitjad ei suuda vaadata lenksust kõrgemale ning kiirendavad ennem kurvi. Lisaks näidati seal väga palju käega, et tee läheb paremale. See toimus, siis 3:57 grupis.
Kindlasti ei poolda ma ajaliste vahedega starti, see on ka põhjus miks ma osadel Eesti võistlustel enam ei käi.

 
At 12:24, Anonymous Anonüümne said...

Eriti kõvadele meestele võiks teha grupi - ✈ 💣 ✞

 
At 12:30, Anonymous Anonüümne said...

Ainuke mees Eestis lisaks herra Pulleritsule, kes pole veel pehmostunud
http://www.postimees.ee/3215147/jurgen-ligi-jai-taas-kiiruseuletamisega-vahele

 
At 13:36, Anonymous Anonüümne said...

Üldiselt on lihtne, Kelk peab tunnistama, et rattaralli ohustab osalejate tervist. Vaatamata sellele, et osalejad nõustuvad osalema omal riisikol ei saa kõiki rallil juhtuvaid intsidente vaadelda kui tahtmatuid kontakte. Kui tegu on sihiliku hoolimatusega või grupireeglite rikkumisega ning õnnetuse põhjustamisega, siis tuleb võtta ka süüdlased vastutusele. Loomulikult kõik ei oma nii head sündmust, numbrite ja nägude mälu kui blogija Priit. Õnneks on olemas kaasajal hulgaliselt igat sorti kaameratehnikat.

Seega alge mida promoda tasub on, et igale ratturile pardakaamera. Juhul kui finishis pardakaamera mälukaardi sisu ei loovuta või salvestist pole, siis tulemust protokolli ei kanta ja järgmisel aastal osalus arvesse ei lähe. Need kes panevad kahte, kolme või nelja kaamerat, need saavad ka järgmisel aastal automaatselt parema stardigrupi kui eelmise aasta saavutus lubaks (vastavalt siis 2, 3 või 4 stardigruppi ettepoole, soovi korral loomulikult). Kaamera vaated siis vastavalt rattaraamile ette ja taha vaatega ning kiivrile samuti ette ja taha vaatega).

Esmane karistus õnnetuste põhjustajatele on tulemuse disklaff ja järgmisel korral viimane stardigrupp. Juhul kui on tegemist tõsise kehalise vigastuse tahtmatu või tahtliku põhjustamisega siis on olemas ka tänuväärt tõendusmaterjal kohtus süüdlase karistamiseks. Muide mõnes järelkasvu kasvatavas rattatrennis on kombeks nõuda lastelt kaasvõistlejate sihilikku blokeerimist. Pole just eriti ausa spordiga tegemist suunistega noortele aga võistlustel kaamerate nõudmine aitaks ka sellised sõklad võistlusspordist eemaldada.

Boonusena saab pärast rallit üllitada parematest videolõikudest ja sündmustest laheda videokompilatsiooni.

 
At 13:48, Anonymous Anonüümne said...

Võib-olla juhtub rajal isegi midagi sellist

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

Tartu rattarallil on kaks distantsi, 130 ± on võistlus, 60 ± on läbisõitmiseks.
Võistlus peab olema ühise stardiga, ajavõtuga ja kohtade peale. Võistlus ongi võitlus eesmärgiga olla kellestki parem. Kukkumised on rattaspordi osa, midagi pole teha, nii on. Kui on kindel soov vältida kukkmist aga ikkagi läbi distants 130 ± siis saab sõita aeglaselt, üksi , teistega pikkivahet hoides. Ei ole mõtet polemiseerida et rattaralli korraldajate peamine/ainuke eesmärk peaks olema kukkumiste vältimine. Minu meelst täna tehtav on piisav. Võib tõesti jagada õpetussõnu ja lisada infot registreerimise juurde aga ka see ei taga seda et ei kukuta. Profid kukuvad ja mitte ainult finisisirgel. Seega ei saa oodata et matöörid ei kukuks.
Pidulik start ei muuda midagi, lihtsalt see hetk kui võitlus algab lükatakse 10 km edasi.
Stanislav Lem on kirjutanud raamatu "Tagasitulek tähtede juurest" kus inimkonnal õnnestus ära kaotada ohtude ja õnetuste tekkimise võimalus. Maailm milles polnud poksi ning jäähokit ja kus autodel puudus kurvis tsenrifugaaljõud. See oli üks üpris igav maailma.
Mina ei taha sõita rattarallit kus mind hoitakse vati sees ja võetakse kas või teoreetilinegi võimalus Kirsipuuga konkureerida.

 
At 15:19, Anonymous Karvajalg said...

No mehed, mis jutud nüüd siin käimas on? Kas endal häbi ka veits on? Ärge siis sõitke või sõitke siis grupi ees, kus on ainult Teie sugused kõvad kogenenud jms mehed. Suurtel tuuridel pannakse ka maokaid, kas tuuridel nõuavad ka Nibalid ja Froome-d teistele kollaseid veste ja rohelisi numbreid:). Kolmapäevakutel lendab ka aegaajalt rangluid ja muud vigastused käivad lihtsalt selle spordiga kaasas. Tehke mingi oma võistlus omavahel, kus on ainult suurepärase rattavalitsusega sats koos.
Loodan, et kõik kukkujad on ikka oma endise tervise juures tagasi või vähemalt lähiajal saavad selle tagasi. Aga Priidu poolt veits pehmo lugu!

 
At 15:24, Blogger Priit Pullerits said...

Kõige vastuvõetamatum variant on stardigruppide hajutamine näiteks minutiliste intervallidega. See on rattasporis eriti absurdne. See tähendab, et eelnevasse gruppi sõitmine osutub enamikule võimatuks, sest minutine vahe võrdse suurusega gruppide vahel on ikka piisavalt suur vahe.

Ka nn pidulik start ei muuda midagi, vaid tekitab ohtlikke olukordi pigem juurde. Nägin seda Jõgeva rattarallil, kui mootorrattur läks ees 30ga ja pidi mõningaid rattureid korrale kutsuma, sest osad elasid tal tihedalt seljas ja mõned tahtsid suisa mööda sõita. Kujutage ette, kui nüüd ka mootorrattur või auto läheb ees Vasulani 30ga - siis moodustub sisuliselt tuhandeline või suuremgi grupp, kus kõik on väikse kiiruse tõttu tihedalt koos, hästi närvilised, püüdes ettepoole trügida selleks ajaks, kui õige võidusõit algab. Kui keegi tahab rattarallile verist algust, siis, jah, tehke just see pidulik start.

 
At 15:39, Anonymous Anonüümne said...

Martin, ae! Aeg on diskussiooni sisse tuua särtsakas geopoliitilist dimensiooni.

 
At 15:57, Anonymous Anonüümne said...

No loeme UCI reegleid kui härrad võistelda tahavad -

UCI VÕISTLUSMÄÄRUSED
MAANTEESÕIDUD 1011

Võistluse start
2.3.009
Võistlejad ja nende esindajad/mänedžerid peavad kogunema stardilehele allakirjutatamise kohta. Nad peavad olema kohal ja võistluseks valmis hiljemalt 15 minutit enne stardiaega. Allkirjade andmine stardilehele lõpeb 10 minutit enne (pidulikku) starti.

Ratturid peavad stardilehele allkirja andma, vastasel korral ta/nad eemaldatakse või diskvalifitseeritakse võistluselt. Kuigi konkreetsete asjaolude korral võib antud küsimuses kohtunike kogu võistleja(d) starti lubada.
(viimati muudetud 1.10.11)

2.3.039 Iga võistleja, kes finišis kaotab võitjale üle 5% võitja ajast, ei saa kohta
lõpuprotokollis. Korraldaja nõusolekul võib kohtunike kogu erandjuhtudel
ajalimiiti suurendada.

5% TRR-l 10 minutit võitjast hiljem ehk DNF piir jooksis 82 osaleja kohalt läbi (PP ei kvalifitseerunud protokolli). Ühesõnaga tehke enne trenni ja ärge mulisege. Võistlema minekul peab olema ka võistlusvorm selline, et asjal on mõtet. Muidu on see mõttetu taplemine ei millegi eest, mõttetul kohal puudub väärtus. Juhul kui kasutada tervisespordi reegleid siis tuleb ka austada osalejate tervist ning mitte mängida gladiaatoreid. Keegi seda võitlust ju ilma kaamerateta ei jälgi. Kaamerate kasutamisel on aga võimalik delfis lintsida sohi tegijaid ja reeglite jämedaid eirajaid.

 
At 16:14, Anonymous Anonüümne said...

TRR -l ongi vastavalt UCI reeglile 2.3.039 suurendatud ajalimiiti.
Rattaralli läbimiseks on järgmised ajalimiidid : Finiš 142 / 63 km 19.00 14.00.
Seega kõik kes lõpetasin pika distantsi enne 19.00-i mahtusid ajalimiiti ja olid võistlemiseks vormis ja kellegil pole põhjust kobiseda.

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

16.14 õige - said mõttetu koha, et järgmine aasta sama mõttetust stardigrupist uuesti alustada.

Vanas Roomas peeti gladiaatorite võitlust ikka vaatemängu mitte koha pärast. Kuna luuserite puntides puudub igasugune vaatemäng peale kukkumiste, siis oleks ülioluline ka teada, et kes on need kukkumiste initsiaatorid. Kaamerad annavad sellest väga hea pildi. Neile gladiaatoritele saab ka panna kohustuslikult võistlusnumbrile ristatud mõõkadega badge, et kõik teaksid kellega tegu ning oskaksid neid vaatemängu korraldajaid tähelepanelikumalt silmas pidada.

 
At 16:41, Anonymous Vana Fabian said...

Dofääni tuurile läheb väga kõva sats peale. Eks nad veidi kavaldavad ka et enne TdF-i mitte kõiki kaarte avada, aga sellgipoolest, Rein peab väga korraliku domestiiki töö tegema, kui tahab suurtuurile kaasa.
http://inrng.com/2015/06/criterium-dauphine-2015-preview/

 
At 17:09, Anonymous Joakim, blogirott said...

Täna on El Padre tööandja sünnipäev. Ei ole märganud, et keegi talle sel puhul õnne oleks soovinud. Ärge olge sellised tummahambad.

 
At 17:15, Anonymous Paul said...

Priit miks mu kommentaar kustutati. Panin ju nime alla ?

 
At 17:57, Blogger Madis said...

Kanäe, mina olen ka selle teistmoodi rattamehega pildile jäänud :-)
Minu jaoks oli kõnealune ohtlik kurv OK. Tähistus oli arusaadav. Pildituks ma ei olnud end sõitnud. Ju siis see aitas adekvaatselt hinnata kiiruseid. Küll aga oli see teistmoodi rattamees minu jaoks väike ärevushetk, kui selja taga pidureid krigistades äkitselt lähenes.

 
At 18:00, Anonymous Anonüümne said...

Mina sain aru, et sa kirjutasid anonüümselt seda mida Paul ütles, või kuidas?

Teet

 
At 18:17, Anonymous Anonüümne said...

Rattarallil on ka võimalik stardigruppi valida, tagantpoolt startimine pole keelatud. Värvidega märgistamine lõpeb sellega, et nn kogenud sõitjad hakkavad nõudma värvide alusel stardigruppe. Kas hooajal 4 starti teinud rattur, kes on iga kord maoka pannud on ka kogenud? Või on kogenematu ainult see kes maoka põhjustas? Arvan, et maoka põhjustaja võib olla hoopis see, kes ise ei kukugi, aga pidevalt targutab ja õpetab teisi sõidu ajal, segades keskendumist.
Priit ka tundis väga puudust sildist, mida autole kleepida, sest poes ei müüdud ning kohustuslik polnud. Jättis kleepimata.
Teet

 
At 19:54, Anonymous Martin said...

Olen vait ja jälgin naudinguga kuidas blogiomaniku ettepanekud Teedu, Madise ja eriti anonüümsete kommentaatorite käest lakki saavad. See märgistamise idee on ikka eriti.. aga, jah, ärgem unustagem, et kõik me oleme siin blogis eelkõige külalised. Ja Pullerits on Mart Kadastikust, tähelepanu äratanud romaani ja memuaariraamatu autorist, ikka kõvem kirjamees.
Edetabelitest rääkides, muide, Tallinna Viru Keskuse "Rahva Raamatu" poes on Eesti kirjanduse riiulis Andrei Ivanovi ja Indrek Hargla vahel napp 40 cm. Hargla võiks ehk nime vahetada, saaks Ivanovist kaugemale. Veel parem aga Eestist üldse ära kolida.

 
At 20:03, Blogger Priit Pullerits said...

Paul, vist ise tegite kommentaari postitades vea? Ei mäleta, et oleks täna kellegi kommentaari kustutanud...

 
At 20:11, Anonymous McDermott, blogirott said...

Aga mehed! Teeme Eestist tsiklistide vabariigi? Traditsioonid, nõu-hau ja tahtmine on. Treenerid ja mänedžerid on. Organisaatorid on. Raha on (loodame et M Kadastik kui edukas ärimees toetab). Tuhandetele tuttav blogi on, mis loob positiivset isamaalis-patriootilist õhkkonda. Tuhanded anonüümsed kaasaelajad ja moraalsed toetajad ka on. Jalgrattakultuurikriitik Martin on. Mida me veel ootame?

 
At 20:26, Anonymous Paul, blogirott ja kaasteeline said...

Blogiroti mõttel on täitsa jumet. Sest vaata, praeguse seisuga on asjalood nii, et Gornjakk Taaramäe jääb eluks ajaks sitsiillase ja Zemljakk Kangert sardiinlase ohvitseriks. Aga häid ohvitsere vajab iga riik. Eriti väike rahvusriik. Ei ole vaja niisama laiali raisata.

 
At 20:26, Anonymous Martin, eestlane said...

Geopoliitikast?
Vaadake, Vene Geograafiaseltsi (Русское географическое общество) - mille rajate hulgas olid ka von Krusenstern, von Lütke, kontradmiral Ferdinand von Wrangell, akadeemikud Karl Ernst von Baer, Friedrich Georg Wilhelm Struve - praeguseks presidendiks on kes? ... Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu.
Eesti Vikipeedia kohaselt "Vene Geograafiaseltsi asutamise hetkest osalesid selle tegevuses Venemaa kõige targemad inimesed".
Venemaal mõistetakse, et geograafia on poliitiline teadus. Geograafia asja aetakse põhjalikult, sajandite perspektiiviga, riigimeeste poolt. Eestis pannakse aga ministriks värvitud beibed, kel peas autorollo.
Vello Leito - kes vääriks beibede ja poisikeste asemel - Riigikogu kõnepuldist eesti rahva geopoliitilist olukorda lahti mõtestama - aga saab valimistel 0.000001%.

 
At 20:44, Anonymous Anonüümne said...

Nägin eile linna peal ausat (mitte tingimata kodanlist) ajaloolast Pärtel P-d. Sirge rüht, kindel samm, mees nagu keiser Bismarcki armee ohvitser.

 
At 20:51, Anonymous Vootele Võrumaalt, endisest S.Kirovi kolhoosist said...

TRR pole mingi UCI võistlus.

 
At 20:55, Anonymous Anonüümne said...

Õigust räägid Martin. Kremli bojaarid püüavad endale päästa veel mis päästa annab. Ainuke liitlane neile oleks Hiina. Saksast pole enam asja. Bismarck suure riigimehena pidas Venemaad liitlaseks. Täna ei ole Saksast enam abi, neil seal ülemused mingid hämarast rahvusest omasooiharad. Muide, Bismarckist on eestikeelne vikipeedia väga hea artikli kirjutanud.
http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck

 
At 20:59, Anonymous Anonüümne said...

Vootelele - 34. RR viiakse läbi tuginedes UCI määrustele ja EJL reglemendile ning vastavalt käesolevale juhendile ja Klubi Tartu Maraton juhatuse otsustele. Allikas: tartumaraton.ee

 
At 21:01, Anonymous Vootele Võrumaalt, endisest S.Kirovi kolhoosist said...

UCI määrustes on et maanteesõidul on 200 osalejat, kohe rikume esimest punkti, järelikult see mis puudutab sõnasid tugineme UCI määrustele on farss. täpselt niipalju kui juhendis on reegleid kirjas niipalju on, ülejäänud on tühjad sõnakõlksud.

 
At 22:02, Anonymous Kornelius Kuldkepp said...

Martin noor mees tudeng alles, kuid teab missuguse kivi all vähk peidus.

 
At 22:27, Blogger Priit Pullerits said...

Tavaliselt peate lugema minu intervjuusid teistega, siin saate lugeda minuga tehtud intervjuud: Intervjuu Priit Pulleritsuga

 
At 23:00, Anonymous Anonüümne said...

Kuld kurat, puhas kuld!
Kuigi, aeg on juba niikaugel, et tuleks nimetada nimesid. Ega muudmoodi pääse kuhugi. See, et nimetada "neid kedagi" umbisikuliselt homoaktivistideks ja multikulti ideoloogia kintsukaapijateks ei aita meid sammugi edasi. Aga kui ütelda nimeliselt, et miks sina Urmas Paet, Tarand, Lauristin, THI, Rõivas, Randlo, Remsujev, Eslas, ... jutlustate meile libaliberalistlikke väärtusi?

 
At 23:13, Anonymous Anonüümne said...

Tere,
Aga ehk oleks abi sellest, et pole protokolli ja lõpukohta vaid sisestades oma numbri saad teada oma aja ja ongi kõik. See võtaks maha soovi ennast kukke pannes ribadeks perutada ja keskendaks eesmärgi rajaläbimisele. Kui on tahtmine võiduauhindu välja jagada siis fikseerige ainult 10 esimest. Muide üheks panna tahtmise stiimuliks (auhinnaks) on veel järgmise aasta stardikoht või õigemini selle parandamine, olen ise selle nimel pingutanud samas mõni võib ka selle nimel hullu panna.
Üks soovitus veel mida olen näinud mujal maailmas, toitlustus tuleks raja äärest parklatesse vms viia. Peaks olema nii, et poleks võimalustki mööda sõites TP-st midagi kaasa haarata.

Samas mis siin ikka põdeda rattasõit käib kahel rattal ja see ei ole ju päris loomulik liikumisviis - ikka kukutakse kui tehakse valesid otsuseid. Ja kes see nüüd siin blogis pehmotama kukkus "appi õudne oli, appi kukuti" kus on nüüd see kõvamehe test? Need abinõud mis ma alul ära tõin olid kõik pärit pehmost euroopast.
Terv. Toomas

 
At 00:40, Anonymous Anonüümne said...

Toomas tabab liini. Siiski, mis iva on osaleda rattavõistlusel kus sul on suurem tõenäosus porgandiks muutuda kui samal päeval tavaliikluses? Mille eest me maksame osavõtutasu kui keegi tõmbleb järgmise aasta stardigrupi nimel hullu ja põhjustab su immobiliseerimise nt kogu eluks. Täna oled noor kukk 20-40 aastat vana ja ülejäänud elu ca 40-60 aastat liigud Stephen Hawkingsi moel? Kõige hullem, et sa oled ka veel selle võimaluse eest maksnud nagu lotopileti eest ning auhinnaks on elu porgandina. Tegelikult on asi ikka väga hull. Tegin statistikat. Rattarallil osalemine on võrreldes USAs 1999–2003 tehtud uuringu andmetel sealsest rattaga tänaval sõitmisest ~200 korda ohtlikum haiglaravile sattumise osas. Kas pole mõtlemapanev number? Me maksame selle eest, et sattuda haiglasse ise peale. Juhul kui sõita ainult ilusa ilmaga oma lõbuks ca 3 korda nädalas maist septembrini ehk 60 korda hooajal sõiduteel, siis on meil võimalik üle 3 aasta laveerida autode vahel ilma riskita, et satud haiglasse, selle asemel, et osaleda 1 kord TRR-l. Juhul kui kasutad mõistliku kiirusega kergliiklusteed, siis alaneb haiglasse sattumise risk oluliselt veelgi. Kas härgamisel on ikka siis mõtet?

 
At 11:20, Blogger Priit Pullerits said...

Toomas, TPd parklasse on hea mõte! Õige ja kõva rattamees veab kõik, mis tal vaja, ise ratta küljes või taskus või kus iganes rajale kaasa. Nagu mina ja nagu enamik minu grupis. Need TPd on lisaks ka ühed kukkumiste tekitajad, eriti tagapool. TPde raskesti kättesaadavaks tegemise mõte on ka selles, et panna inimesi ise oma võimalusi ja suutlikkust paremini ja läbimõeldumalt hindama. Rattaralli on nagu minek lahingusse, ja sa ei lähe ju lahingusse nii, et mõtled, et poole rünnaku ajal, kui oled kogu laskemoona ära tulistanud, saad kuskilt kuuse alt uued salved. Rahuajal on TPde raskesti kättesaadavaks tegemise mõte selles, et inimesed õpiksid mõtlema kaugemale kui lähema tunni-pooleteise peale, sest just pikas perspektiivis mõtlemisvõimest tuleb kõvasti puudu, nagu näitab kas või immigratsioonidiskussioon, kus isegi suured poliitikud ei suuda näha kaugemale kui 326 või 1064 ja mis iganes muud arvud siin lähiaja kohta läbi on käinud.

 
At 12:02, Anonymous Neeme, blogirott said...

Vaid härra Pulleritsu ja tema ohvitseride juhtimisel oleme nõus minema viimasesse, otsustavasse lahingusse. Patria o Muerte! Rõõm, kohusetunne, surm, Isamaa!

 
At 12:13, Anonymous Martin, rakendussemiootik said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 12:48, Anonymous M. said...

P.S.
Lihtne arvutus https://tartumaraton.ee/et/tulemused/ alusel näitab, et inimkaotused 34. Tartu Rattarallil olid protsentuaalselt suuremad kui Saksamaa Pauluse 6. armee kaotused Stalingradi lahingus (v.a päris lõpus, koti likvideerimise perioodil).

 
At 14:06, Anonymous Anonüümne said...

M. -Eks sakslastel oli siis ka parem varustus. Isegi kasutasin 90 alguses vist Salvo tehtud sõja aegse disainiga kiivrit. Oli hea. Mulle sõitis Postimehe peakontori vastas kiriku ees Lada ootamatult tagurpidi täisgaasiga parkimiskohalt peateele ette. Panin täie lauluga ca 40+ km/h sellele küljelt sisse. Lendasin üle katuse ja maandusin nagu vettehüppel asfaldile. Esmasejs kontaktiks õnnestus suunata käed ja kere kuid ikkagi käis kiiver kolakii vastu teed. Kiiver puru. Ratta raam kõver. Näol paar marrastust. Ķõndisin koju sest traumapunkt oli lihtsalt kinni. Nüüd aga sõber kukkus lihtsalt vastu teed. Uhke pro normidele vastav kiiver jäi kenasti terveks aga pea raskelt katki ja sündmuspaigalt äralohistamine käis meedikute jalgadel otse haiglasse. Niipalju on siis kaasaegsest butafooriast tegelikult tolku kui seda vaja on. Samas ärimehed on seda tootnud ja müünud ning ullikestelt mammonat korjanud.

 
At 14:49, Anonymous Jakup said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 15:09, Anonymous Martin said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 15:25, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 17:10, Blogger Priit Pullerits said...

Täna paljastus juhuslikult, kuidas veel üks mees Tartu rattaralli trauma sai, aga jäi kiirabist maha oma saatust ootama. Mulle rääkis selle loo Tartu Ülikooli bioloog, kelle lapselaps sõitis pikka maad, ja sõitis suht hästi, ühes esimestes puntides. Aga Jõgeval, kui kaaslased ta ette kamandasid, sõitis keegi talle külje pealt sisse ja mees lendas asfaldile. Oluline on see, mis sai edasi.

Edasi sai sedasi, et tuli kunagi ka kiirabi. Vaatas mehe üle, ent pidi tõdema, et autos enam kohta pole. Vähemalt olid luud terved, nii palju tegi kiirabi kindlaks. Siis sai vaene ohver ühe tuttava masina peale, kes viis ta Tartu suunas, kuhu siis ohvri pereliige talle vastu sõitis ja ta joonelt Maarjamõisasse EMOsse viis.

Nüüd on mehel keha juba nädal aega olnud sidemeis, sest üks külg on täiesti ära äestatud ja põlvega on seis halb, sest sinna hakkab ilmselt mäda kogunema. Esmaspäeval läheb mees ümbersidumisele. See tähendab, et tegemist oli ikkagi tõsise kukkumisega.

Ma ei tea, kas see ohver kajastub ka nende 19 seas, kellele kiirabi oli rajal abi osutanud (noist 10 vajasid haiglasse transportimist), või ei kajastu, sest miks muidu pidi mees Tartusse jõudes joonelt EMOsse minema. Ju ta siis vist piisavalt ikka abi ei saanud?

Täna, laupäeval sõitsin rattaga Tartu-Jõgeva maanteel Mullavereni ja tagasi, sinna 32,8 km 59.07ga ja tagasi, kuipäeva peale oli tõusnud Tartu suunalt puhuv vastutuul, 31 km 1:01.06ga.

 
At 17:12, Anonymous Kristobald, blogirott said...

On vägagi tõenäoline, et Pärteli vaarisa oli Bismarcki staabiohvitser strateegilise planeerimise ja väikerahvaste ümberpiiramise ning surnuksnäljutamise alal. Igati aus amet, kui arvestada seda et iga rahvas peab teadma kelle geopoliitilisse ruumi ta kuulub (ja kelle peost nokib).

Aga jah, kuna El Capitano Nibalo lubab paugutama hakata, siis tema põlluohvitser Taaramäe peab talle kuiva laskemoona otse peo peale tooma. Kuiva ja eelsoojendatud.
http://cyclingtips.com.au/2015/06/nibali-pledges-to-give-it-all-ive-got-in-criterium-du-dauphine/

 
At 18:58, Anonymous Martin said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 19:14, Anonymous Anonüümne said...

Mehed, küsigem rattasõidu ohtlikkuse kohta ikka neilt, kes TRRil korraliku maoka maha pani, mõni ehk saab juba jälle blogigi lugeda...
Niisiis hää käna panija, kõnele kaasa.
1. Kus, millisel km-l kukkusid?
2. Millised olid vigastused?
3. Kas keeldusid med. brigaadi pakutavast tuimestusest enda kokkulappimisel?
4. Kas kukkumise ja trauma tagajärel on kõrge enesehinnang kannatada saanud?
5. Nimeta põhjus, mis takistaks sind järgmisel aastal jälle stardis olemast?
Kes veel kaasa rääkida ei saa, neile kiiret paranemist.

 
At 19:46, Blogger Priit Pullerits said...

Asjassepuutumatu möla ja trollimise osas olen teinud taas harvendustööd ehk diliitinud mitmeid kommentaare, nagu eespool näete. Teen seda ka edaspidi, nii et plära ajamisega ei maksa vaeva näha.

 
At 20:47, Anonymous Anton, blogirott ja kaasteeline said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 22:39, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 22:56, Anonymous Anonüümne said...

Priit räägib TP vaid enda mätta otsast..jahh sööki jõuan vedada aga 4liitrit vedelikku küll raske kaasas vedada..kui sa Priit ise vett ei tarbi siis teised kahjuks seda tervise huvides vajavad.
Oli kukkumisi TP pärast? Millest see poleemika?

 
At 22:58, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, oli kukkumisi TP pärast. Kuskil oli sellest ka hea pilt.

 
At 23:08, Anonymous Helmut, kogenud blogirott said...

Mehed ärge laterdage. See et meid kõik naaberrahvad kotivad ja täna veel lisaks omad eurokommunistid/neobolševikud hinge seest nakitsevad tuleneb sellest, et me isekeskis kokku ei hoia. Kuulake mida El Padre ja Pärtel räägivad - treeninge lihast ja oodake oma momenti, kui on aeg rünnakule asuda küll siis signaal antakse. Seniks aga kannatust. Istuge vagusi nagu Pirita Kobras jõekääru mudas ja teise silmaga pidage vahti.

 
At 23:11, Anonymous Martin said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 23:29, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 00:12, Anonymous Martin, geosemiootik said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 12:18, Blogger Priit Pullerits said...

Täna hommikul elu üle mõtiskledes jõudsin järgmise paradoksini.

Meil on väidetud, et kooseluseadus ei ole mingi homoseadus - seepärast ongi nimi just kooseluseadus.

Aga sel juhul seletage mulle ära, miks siis neid, kes on kooseluseaduse vastu, sildistatakse homofoobideks!

 
At 12:55, Anonymous Paavo, võrkpallikoondise kapten said...

Priit, homofoobid on eilne päev.
Täna kistakse meid homsesse vennatapusõtta, tänased probleemid on juba kraad kangemad kui kooseluseadus. Tänane probleem seisneb juba mitte välises vaenlases, vaid sisemises: moraalis, me ei oska rahvusena kokku hoida. Ei ole oskust, ega ole enam ka jaksu. Vaadake Läti pealt. Neil seal istub Koosmeele (milline nimi!) partei parlamendis ja valib presidenti, ehk Läti on juba Transnistria tasemel, mingi vene-juudi-multikulti riik. Eesti sammub samas suunas, parteiliidrite Ossinovski-Ladõnskaja-Turay triumviraat otsustab elu.

 
At 12:58, Anonymous Juulius, äpplifoob said...

Sellepärast, et kooselu tähendab seksi. Imelik on ju selle seaduse vastaseid nimetada seksifoobideks, mis pole ju õige. Vastu ollakse konkreetselt samasooliste omavahel seksimise, partneri elu eest otsustamise ja vara jagamise seadustamisele. Esmalt võiks reformist Keit Pentus aka Autorollo seletada, et miks on abielu naisele õigem kui kooseluseadus. Õigete seaduslike varaste traditsiooni puhul pole naistega abielu lubatud. Samas ei keelata kooselu samasoolistega. Seega tuleb otsida kooseluseaduse juuri seaduslike varaste subkultuurist. Seetõttu, kuna seaduse algatajad on homosuhete promootorid siis on loogiline ka nimetada kõiki seaduse vastaseid homofoobideks. Minu meelest on see ainuke loogiline konstruktsioon miks Priitu vaevav paradoks on saanud sündida. Pealegi on kriminogeensel kontingendil tavaks nimetada asju mitte nii nagu nad on vaid nii nagu selle alltekstist ainult nad ise aru saavad. See seletab miks seadust ei nimetata homoseaduseks.

 
At 13:04, Anonymous Anonüümne said...

Dofääni tuuril mindi juba atrõõvi.

 
At 20:43, Anonymous Kärtner, blogirott said...

Kus on meie tsiklistide ja geopoliitikute hinnang tänasele nädalavahetusele? Ma ei näe jõulisust, ma ei näe pulbitsevat energiat? Kas eesti meestel jääb testot ja sterooni soontes väheks? Äkilist ja teravat hinnangut oleks vaja nii tuuri kui olukorra kohta riigis. Kas El Padre peab kõik ise tegema? Kus on tema sõnavarmad staabiohvitserid?

 
At 20:50, Anonymous Anonüümne said...

Nähes neid kukkumisi videote pealt on järeldus ainult üks-kui ei taha kukkuda,ära mine rattarallile.Sest mõned sõitjad oskavad olematust olukorrast kaaslastele korraliku hävingu korraldada.Ja kunagi ei tea,millal selline tüüp sulle kõrvale satub.Ei mäleta,et maastikusõitudel nii palju raskeid kukkumisi oleks olnud,kui TRR-i sõitudel.Nii,et osaledes on alati risk katkisena tagasi tulla.

 
At 15:22, Blogger Priit Pullerits said...

Näidud uuendatud. Kaal 70,5 kg. Pikkus 187 cm. Kolesterool 5,5: Veresuhkur 5,3. Vererõhk 120/80.

 
At 16:57, Anonymous Jalmer, blogirott said...

Kõvad näidud. Sellistega peaks tunnisõidus 51,5 kokku paugutama küll.

 
At 17:00, Anonymous Treener said...

Updatemise sagedus on nigel. Pealegi puuduvad seekord hemogrammi andmed. Viimane kord sai hulga detailsemat infot.

ESMASPÄEV, DETSEMBER 13, 2010 Pullerits: Kas sportlase terviseandmed on rahva asi?

- Pikkus 187 cm - sama palju nagu neli aastat tagasi, ehkki olen viimasel ajal teinud kõvasti jõutrenni, aga alati olen trenni lõpus rippunud, et selgroog kokku ei vajuks;
Kaal 72 kg - seda on küll paljuvõitu, olin arvestanud 71ga, aga äkki jõutrenn on oma jälje jätnud;
Kehamassiindeks 20,6 - peaks olema enam-vähem, sest normaalnäitajaks loetakse 18,6-24,9;
Veresuhkur 4,8 - see ei ütle mulle suurt midagi, aga kui ma arsti usun, siis pidi see hea näitaja olema;
Kolesterool 4,2 - jääb ka normi piiresse, vist oli see näitaja 5, millest ülespoole tuli ettevaatlikuks muutuda;
Vererõhk 130/80 - neli aastat tagasi oli see näitaja 140/90, aga arst ütles, et olulisem on see, et alumine näitaja on normis;
Südamelöögisagedus 42 ja 48 - seda mõõdeti millegipärast kahel korral, vahed on päris suured, aga ju siis keskmine on 45, ütleme nii, ja see pole vist liiga kõrge ega ka ülemäära madal;


PÜHAPÄEV, MÄRTS 23, 2014 Pullerits: Kuidas Tallinna maratoni nurjas ootamatu käik EMOsse?-

Pulss oli 75, vererõhk 154/81.
Hemogramm
WBC 5,99 (3,5...8,8 E9/L)
RBC 4,58 (4,2...5,7 E12/L)
Hb 146 (134...170 g/L)
Hct 41 (40...50%)
MCV 90,4 (82...98 fL)
MCH 31,9 (27...33 pg)
MCHC 353 (317...357 g/L)
RDW-CV 12,5 (11,6...14%)
RDW-SD 41,2 (29...46fL)
Plt 203,0 (145...390 E9/L)

Kaalium 4,2 (3,4...4,5 mmol/L)
Naatrium 140 (136...145 mmol/L)
CRP <1 (<5 mg/L)
Glükoos 8,4 (mmol/L)
eGFR 63 (>90 mL/min/1,73m2)
Kreatiniin 108 (62...106 μmol/L)
Uurea 6,8 (<8,1 mmol/L)

 
At 17:16, Anonymous Joel said...

Nägin peale Äksi pauku veel kahte kukkumist pealt. Kaarepere lähedal sõitsime ketis u.45-50km/h, minust eespool 1 rattur vahet, sõitis mees lihtsalt tagarattasse, kaotas tasakaalu ning lendas bussiepeatuse äärekividesse. Mõned kilomeetrid enne, sama grupp pikas ketis kiirus u.50km/h, esimene tõmbas vasakule ja teine vaatas taha ja pauk käis, päris võigas nippel.
Kiirused on suured, sõidetakse suht viimase piiripeal, hoitakse minimaalset vahet ja rohkem pole vajagi. Lõpus verehinnaga finishi tegemine kohtadele nt.100-200-300 on juba tõsine harrastajate teema.
Jutustamise kohapealt ma nüüd ei tea, vedasime mõne sõbraga koos ja natuke lobisesime lisaks, eks sõltub konkreetsest situatsioonist. Pean ütlema, et mulle ei meeldi, kui hakatakse üksteise peale karjuma või sõimama, teed lolluse vabandad ja sõidad edasi, kõigil võib juhtuda.
Kiidan PP rajatutvustust, sellest oli mulle isiklikult palju abi, sest teadsin ohtlikke kohti ette!!!
Aitäh Priit

 
At 18:14, Blogger Priit Pullerits said...

Võta heaks, Joel!

 
At 19:12, Anonymous Suure Sinise Doonau jõe kõrgetel kallastel said...

Kuulge, täiskasvanud mehed, kaua te seda jalgrattaga uperpallitamist jahute? Kas poleks aeg tõsisemate teemade juurde asuda? Näe Päevalehes härra Terras arvab et Narva ilmunud roheliste tsiklistidega peab karmilt ümber käima. No ma ei tea. Katsuks ehk kõigepealt pehmete meetoditega. Veenmisega, eeskujuga. Euroopalikke väärtusi ei või ju ühe hoobiga potist alla? -- spugu --

 
At 00:03, Anonymous Anonüümne said...

Sain just teada, et üks tuntud ja tubli mees on siiani selgroomurruga haiglas - käed,jalad enam ei liigu. Usk on ainus... Jube mõelda - tuli rallile ja jõudis Tabivereni - sealt edasi aga kõik.

 
At 04:18, Blogger oakleyses said...

air jordan pas cher, kate spade handbags, coach outlet, nike roshe, nike air max, abercrombie and fitch, hermes, north face, louboutin pas cher, sac longchamp, true religion jeans, longchamp pas cher, oakley pas cher, nike air max, ray ban uk, sac guess, hollister, nike free run uk, hogan, true religion jeans, ray ban pas cher, nike free, timberland, michael kors, nike roshe run, lacoste pas cher, new balance pas cher, lululemon, michael kors, mulberry, vanessa bruno, nike blazer, coach outlet, michael kors, hollister pas cher, vans pas cher, burberry, coach factory outlet, true religion jeans, ralph lauren pas cher, tn pas cher, air force, ralph lauren uk, north face, coach purses, converse pas cher, michael kors, nike air max, air max, true religion outlet

 
At 04:20, Blogger oakleyses said...

iphone 5s cases, abercrombie and fitch, giuseppe zanotti, ralph lauren, iphone 6s plus cases, wedding dresses, nfl jerseys, soccer jerseys, valentino shoes, asics running shoes, iphone 6s cases, herve leger, hollister, new balance, timberland boots, beats by dre, lululemon, ipad cases, reebok shoes, s5 cases, babyliss, mcm handbags, iphone 6 plus cases, oakley, mont blanc, iphone 6 cases, iphone cases, soccer shoes, north face outlet, ferragamo shoes, nike huarache, jimmy choo shoes, nike trainers, p90x workout, birkin bag, baseball bats, louboutin, hollister, vans shoes, instyler, longchamp, insanity workout, mac cosmetics, celine handbags, ghd, nike air max, bottega veneta, nike roshe, north face outlet, chi flat iron

 
At 04:24, Blogger oakleyses said...

juicy couture outlet, doke gabbana outlet, nike air max, wedding dresses, pandora charms, bottes ugg, karen millen, moncler, gucci, montre pas cher, ugg,uggs,uggs canada, swarovski crystal, canada goose uk, swarovski, pandora jewelry, toms shoes, vans, hollister, supra shoes, canada goose outlet, michael kors handbags, louis vuitton, ray ban, louis vuitton, hollister, moncler, pandora jewelry, ugg boots uk, converse outlet, ugg pas cher, louis vuitton, moncler, canada goose, canada goose outlet, ugg,ugg australia,ugg italia, moncler, canada goose, coach outlet, moncler, michael kors outlet online, canada goose, links of london, barbour, moncler outlet, marc jacobs, michael kors outlet, thomas sabo, pandora charms, lancel, sac louis vuitton pas cher

 
At 14:39, Blogger Unknown said...


I like it when people come together and share ideas.
http://www.prokr.net/2016/09/company-spraying-pesticides-anti-insects-in-al-madina.html
http://www.prokr.net/2016/09/spraying-pesticides-anti-insects-company-in-yanbu.html

 
At 06:49, Blogger raybanoutlet001 said...

ralph lauren polo
polo ralph lauren
nike air force 1
dolphins jerseys
cheap ugg boots
colts jerseys
michael kors outlet
ugg boots
nike air max 90
nike outlet
2017.7.19

 
At 11:41, Blogger بروكر said...


I definitely love this site.
http://prokr.over-blog.com/
http://prokr2020.angelfire.com/prokr2020/
https://sites.google.com/view/prokr2020
https://www.prokr.net/ksa/jeddah-water-leaks-detection-isolate-companies/

 
At 14:47, Blogger seocom said...


معلم جبس بورد بالمدينة المنورة
الجبس يعطي منزل رائع للمنزل ويجعل وجهة مشرفة لك فهو يعطي فخامة واناقة للمكان ، لذلك عند التواصل مع شركة تيجان نتيح لكم معلم جبس بالمدينة المنورة لديه كتالوجات تحتوي علي تصميمات واشكال مختلفة الجبس تناسب جميع الاماكن والاذواق وايضا اسعارهم مخفضة للغاية ونقدم عروض مع المساحات الكبيرة .

 

Postita kommentaar

<< Esileht