Pullerits: Kuidas saavutada jooksus tõeline arenguhüpe?

Heureka! Nüüd saate kõik lõpuks ometi oma jooksuvõimekuse uuele tasemel viia. Enam ei pea te pikalt ja tuimalt ja sihitult löntsima, sest saan anda teie treeningutele selge, kindla ja konkreetse suuna.

Leidsin nimelt üles oma vana treeningupäeviku – ja see on oi kui õpetlik!

Miks te kõigi jooksutulemused seni haledaks ja alla keskpäraseks on jäänud? Kohe nii haledaks, et suurem jagu teist ei oska selles süüdistada kedagi ega midagi teist, kui IAAFi ekspertide koostatud eri alasid võrdlevat punktitabelit, mis teid, maratonihullusesse pööranuid, justkui õiglaselt ei hindavat. Aga sellepärast on jäänud, et te olete «panustanud» kvantiteedile selle asemel, et panustada kvaliteedile.

Vaatame hooaega 1987-1988, mis päädis Souli olümpia-aasta 19. juunil – ülikooli eksamisessiooni ajal (kõik eksamid sooritatud hindele «väga hea») – 800 meetris joostud isikliku rekordiga 1.55,9. (Muide, päevikus on kirjas ka tolle jooksu vaheajad: 13,9 – 26,3 [teine 100 m 12,4ga!] – 40,1 – 54,5 – 1.09,1 – 1.24,6 – ? – 1.55,9.) Kuuaruannetesse on lisatud näited mõnest huvitavamast lõigutrennist, et saaksite aimu kiirustest.

1987

September (kokku trenniaeg 23:15) – 224 km jooksu, 3:25 jõudu

Oktoober (23:00) – 225 km jooksu, 5:05 jõudu

November (24:40) – 232 km jooksu, 3:15 jõudu;
sh maneežis nt 5x1000 m (viimane lõik 2.55),
3x1000 m (3.04; 3.02,5; 3.00)

Detsember (31:35) – 271 km jooksu, 3:35 jõudu;
sh maneežis nt 5x1000 m (viimane lõik 2.53),
8x600 m (ajad 1.43 kuni 1.47, viimane lõik 1.38),
7x200 m (27,5 kuni 28,0)

1988

Jaanuar (11:10) – 99,5 (!) km jooksu, 0:20 jõudu;
sh maneežis nt 10x150 m (20,4 kuni 21,1);
5 võistlust (sh Eesti sisemeistrivõistlustel 800 m jooksus 7. koht)

Veebruar (13:25) – 113 km jooksu, 0:45 jõudu;
sh maneežis nt 4x600 m (1.39-1.39-1.40-1.34);
4 võistlust (sh Moskvas üleliidulisel kuue kõrgkooli kohtumisel 1000 m 2.35,5 ja TÜ hallis Balti kõrgkoolide kohtumisel 600 m 1.25,0)

Märts (19:05) – 177,5 km jooksu, 2:40 jõudu;
sh maneežis nt 5x150 m (19,8 kuni 20,3),
10x200 m (kaks viimast lõiku 27,3 ja 26,3),
5x600 m (viimane lõik 1.33),
kahel korral 7x600 m (viimane lõik 1.41),
korra 8x600 m (1.46 kuni 1.47, viimane lõik 1.42,3)

Aprill (17:20) – 159,5 km jooksu, 0:35 jõudu;
sh 5x200 m (26,5-27,0-26,8-27,8-27,8)+3x200 m mäkke,
8x600 m (1.43 kuni 1.46, viimane lõik 1.40),
4x1000 m (3.02-3.02-3.01-3.02);
kokku sel kuul mäkkejookse 35x200 m ja 5x450 m

Mai (8:00 – jah, kaheksa tundi ainult!) – 84 km jooksu;
sh 8x150 m (19,1 kuni 19,7),
10x150 m (18,5 kuni 19,0),
8x200 m (28,0-27,7-27,5-27,3-26,5-26,7-26,8-26,2),
3x400 m (56,5-57,5-58,5)+2x200 m (29,5-28,9);
5 võistlust (sh TRÜ meistrivõistlustel 800 meetris soolojooksuga esikoht, vaheajad 27,2-56,0-1.26,5-1.57,0)

Juuni (7:30) – 85 km jooksu; sh 8x200 m (26,3 kuni 27,3)

Mida me siit näeme ja järeldame?

Näeme, et põhikilometraaž kogunes vastu aastavahetust aasta nelja viimase kuuga (ma ei hakanud detailidesse laskuma ega tooma välja, kui palju neist jooksudest oli tehtud rahuliku ja kui palju tempokrossina ning kui palju fartlekina). Lisaks jooksjale spetsiifilised jõutrennid. Siis tuli jaanuaris-veebruaris talvine võistlushooaeg, kus treeningute maht oluliselt kahanes. Märtsis ja aprillis, pärast sisehooaja lõppu, suurenes maht taas, aga kaugeltki mitte nii suureks, nagu eelmise aasta lõpus. Samuti on näha, et oluliselt suurenes lõigutrennide hulk, peamiselt just pikemate, 400-600-meetriste lõikude arvelt. Kui mais algas võistlushooaeg, kahanes treeningmaht minimaalseks. Enamiku trennide sisuks oli joosta kiireid lõike, 150-200 meetrit.

Ja nüüd võrrelge seda sellega, mida teie teete. Pole ime, et minu trennid kvaliteedilt teile üle jõu käivad. Miks? Sest te olete end oma pikkade ja aeglaste jooksudega lihtsalt ära tapnud ja nüristanud. Surmanud endas selle vähesegi kiiruse, mis teil võib-olla oli. Eelviimase Jooksja numbris ütleb aga kiropraktik Allan Austin Oolo väga selgelt, et on vaja teha kiireid trenne. Ta soovitab igas trennis joosta 5x100 meetrit. Sama soovitas mulle aastaid tagasi ka Harry Lemberg, kui küsisin talt jooksunõu. Aga millal teie viimati kiireid otsi jooksite? Või üritate väita, et kiirest jooksust pole teile kasu, see ei aita pikamaajooksus millelegi kaasa? Tobe jutt suhu tagasi! Näiteks jooksin 1988. aasta mai algul ilma igasuguse pikamaajooksja ettevalmistuseta Elva mändide all küllaltki raskel, tõusude ja juurikate ja pöörangutega krossirajal 4000 meetrit 12.56,9ga, mis teeb 1 km keskmiseks ajaks pisut üle 3.14. Näete siis, kuidas kvaliteetne trenn andis minusugusele mittepikamaajooksjale igati korraliku aja ka 4000 meetri krossirajal.

Loodan, et võtate siit õppust ning saate innustust, kuidas tõelist jooksutrenni teha.

Lühidalt: lõpetage uimerdamine ja hakake ometi jooksma!

Aga selleks peate hakkama ka jooksja moodi treenima. Olge siiski hoiatatud: eeltoodud kavu kopeerida ja kasutada isiklikul riisikol ehk omal vastutusel! Aga sellised hoiatused on mõistagi ainult nõrkadele.
******

Delicate Arch, Arches National Park, Moab, Utah. 25. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Venelane Juri Borzakovski tuleb 2012. aastal 800 meetri jooksus 1.48,61ga Euroopa meistriks. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Urmet Uusorg, Eesti rekordimees 800 meetri jooksus, aastal 1999 Tartus TÜ staadionil Balti matšil. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 3: Leedu parimaid 800 meetri jooksjaid Vitali Kozlov (nr 58), kelle isiklik rekord on 1.46,58. Foto autor: Evaldas Semiotas, Scanpix Baltics