esmaspäev, oktoober 08, 2012

Pullerits: Kuidas ma mõjutasin maratoni ja mis on jätkamise mõte?

Laupäeval püüdsin Tartu linnamaratonil esiotsas korda luua. 8 km enne lõppu, pärast Emajõe ületust vaatasin, et liider Dmitri Aristov on pikalt, umbes kolme minutiga järgmisest ees, aga teisel kohal jooksnud Raivo Alla (nr 91) on Ivar Ivanovist (nr 2) ees alla minuti. Mõõtsin Emajõe-äärse allee alguses Ivanovile kaotuseks 44 sekundit ja andsin sellest talle teada. Ta tänas. Aga ajakirjanikuna pean olema erapooletu. Spurtisin oma päevinäinud Optimaga Allale järele ja teatasin ka talle tema edumaa suuruse. Samamoodi toimisin veel kahel korral, laululava taga ja Kroonuaia tänaval: ütlesin vaheaja suuruse ja kui palju see on võrreldes eelmise korraga, kui mõõtsin, kas vähenenud või pikenenud. Igaks juhuks küsisin kumbagi meest ratta seljas saatnult, kas selline tegevus on lubatud. Keeldu ma küll ei saanud. Tegin teavitustööd puhtalt heategevuse korras, sest kujutada võib, kui infonäljas need mehed olid, eriti Alla, kes ju selja taha ei näinud. Toomemäel, kui Alla tegi ringi ümber tähetorni, teatasin talle, et edu on juba 1.18 ja soovisin õnne teise koha puhul. Kui Ivanovi Toomel kaotuse suurusest teavitasin, ütles ta, et selge, nüüd on asi otsustatud. Ja kui Alla vana sünnitusmaja, nüüdse TÜ sotsiaalteaduskonna hoone ette hakkas jõudma, hüüdsin talle, et vaadaku paremale, Inglisilla suunas, kust tuli Ivanov, et ta saaks oma silmaga edu suurust hinnata.

Jäin Lossi tänava tippu järgmisi jooksjaid ootama. Vaatasin, et juba umbes 10. kohal jooksnu läks Inglisilla all mõneks ajaks üle kõnnile. Siis nägin juba kaugemalt, et tuli üks Suusahullude dressis jooksja, ja enne, kui ma jõudsin ta ära tunda, hüüdis ta mulle: «Tere, Priit!» Ohoo – Vahur Teppan. Tal olid kolm meest takjana kannul. Üks noist rääkis teisega võõrkeeles. «Oi, Vahur!» hüüdsin. «Need on vällarid, pane nüüd juurde, mees!» Ja Teppan panigi. Von Baeri ausamba tagant mööda joostes oli ta järgmisega edu kasvatanud kaheksale sekundile, tähetorni juurde keerates 11 sekundile ja vana sünnitusmaja ette jõudes 18 sekundile. Andsin kõigist noist vaheaegadest Teppanile teada. (Jah, siin minetasin ajakirjaniku erapooletuse. Aga arvestades, et üks jälitajaist oli välismaalane – ja norralane, nagu hiljem selgus –, olnuks tema ergutamine ja teavitamine pigem reeturlik.) Teppan tegi tugeva lõpu ning lõpetas oma elu esimese maratoni alla kolme tunni, 2:57.44ga ja 11. kohaga.

Miks siis mina ei jooksnud, küsivad ilmselt nii mõnedki. Põlved ei luba, absoluutselt ei luba. Hea, et vähemasti rattaga olen sõita saanud. Eelmisel nädalal tegin maanteel neli sõitu, kaks korda 42,5 km Paralepa rohevalget vormi kandva Steve Astoki, TÜ arstitudengiga keskmise kiirusega 35,3 ja 36,8 km/h ning laupäeval Tartust maale Mullaverre üksinda 31 km 55.25ga (33,55 km/h) ja pühapäeval Kärevere-Kärkna ringi tugevas tuules üksinda keskmise kiirusega 32,1 km/h.

Küsimus on selles, mis saab edasi.

Praegu on puhas patiseis. Joosta ei saa, see on fakt. Ratast ka enam kaua sõita ei saa, õhtud lähevad üha pimedamaks ning ilm üha tuulisemaks, jahedamaks ja vihmasemaks. Rullsuuski pole nimme veel välja võtnud, sest esiteks, kui liiga vara alustada, võib neil veeremisest tekkida tüdimus enne, kui lumi maha tuleb, ja teiseks pole üldse kindel, kas ja kuivõrd põlved neil üldse sõita lubavad. Ainult paaristõuketööga ka kuigi kaugele ei jõua, kindel see.

Lisaks suur küsimus: kas senise mahuga jätkamisel on mõtet?

Ja nüüd tuleb eelnevale otsa suur avaldus: sest paremaks ma enam nagunii ei saa.

Mõistagi ilmuvad nüüd välja need, kes väidavad, et saab küll. Okei, kui nii väidate, siis tooge mõni näide oma tulemusi minu eas märgatavalt parandanud mehest, kes
1)    on vähemalt 44-45 aastat vana
2)    on vähemalt kümme aastat regulaarselt trenni teinud
3)    neist vähemalt kuus-seitse aastat suusatanud
4)    kelle kehakaal on optimaalne (s.t kilode kaotamisega edu ei saavuta)
5)    kelle varustus on igati arvestatav ja korralik.

Niisiis, ärge hakake siin tooma näiteid neist, kes 52-aastasena panid esimest korda suusad alla ning tegid mullu 55-aastasena oma elu parima tulemuse (olles muu hulgas kärpinud kehakaalu 20 kilo) ega teistest sellistest. Ja kindlasti ei peaks siin «asjatundajana» sõna võtma ükski neist, kes pole vähemasti ligi 40-aastane – sest mida nood noored kuked minuvanuste füsioloogiast teavad! See oleks sama, kui 16-aastased noorukid räägiks isaduse võlust ja valust.

Oletame, et kõiki võimalusi kokku võttes (spetsiaalne toitumine, tehnikatrennid jms) õnnestuks Tartu maratonil kärpida mullusest ajast siiski minut-kaks – mis on selle mõte? Mis mõte on end panna treenimise orjaks, kulutada nädalate kaupa ligi kümme tundi, et siis ühel võistlusel, mille tulemus Eestis talvel ainsana loeb, võib-olla – just, võib-olla – saada veidi kiirem aega ja sutsu parem koht kui mullu? Kellele ja mida ma selle suure ohverdusega tõestan?

Arvan, et minu tõestamised on juba piisavalt tõestatud. Eestis on sadu mehi, kes ka parima tahtmise juures ja kõigest suurest harjutamisest hoolimata ei hakka kunagi küündima selle tasemeni, kuhu ma oma pulsikellatu ja liiga intensiivse ja üksjagu süsteemitu harjutamisega olen küündinud. Vaat nii!
***
Ja veel üks oluline teade, täiesti ametlik ja tõsi:
Täna, 8. oktoobril kell 15 esitlevad Eesti Olümpiakomitee ja Ajakirjade Kirjastus Solarise keskuse Apollo kaupluses raamatut Londoni olümpiamängudest. Mahukas 400-leheküljelises kogumikus tuletavad Eesti tunnustatud ajakirjanikud spordihuvilistele meelde sellesuvise suurvõistluse eredamad persoonid, sündmused ja emotsioonid. Kõigil esitlusele tulnutel on võimalik küsida oma uude raamatusse autogrammi Eesti medalimeestelt Heiki Nabilt ja Gerd Kanterilt.
******
Tusher Tunnel area, Moab, Utah.17. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Lätlane Valdis Nilovs sai Tartu linnamaratonil 10. koha, lõpuks edestas ta 11. koha saanud Vahur Teppanit vaid 18 sekundiga. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Raivo Alla jooksmas Tartu linnamaratonil piki Emajõe kallast. Ta sai teise koha. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Ilus sügisilm tõi Tartu linnamaratoni raja äärde Toomemäele ka rattahuvilisi.Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Sander Hannuse viimased kilomeetrid kujunesid väga vaevaliseks. Lõpuks sai ta 2:58.45ga 13. koha. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 5 ja 6: Rein Taaramäe kihutamas Tartus Tähtvere spordipargis BMXi rajal Tartu maastikurataste krossisõidu meistritiitli suunas. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 7: Värske Londoni olümpiaraamatu esikaas. Kaanepilt: Ajakirjade Kirjastus

83 Kommentaarid:

At 12:56, Anonymous Anonüümne said...

Olles spordiraamatuidki lugenud võib öelda, et tulemuse tagaajamine lõpeb ära siis, kui on õige aeg - vanus jms, kui tunned, et enam palju rohkem ei jõua. Kui veel jõuad, siis loomulikult oma lõbuks parandad, tegelikult - asjad paranevad justkui iseendast. Aga jah, ühel hetkel mõte kaob, siis hakatakse rääkima linna ja looduse nautimisest maratonidel ja mujal. Eks mõlemad eesmärgid on põhjendatud.

Ma ise 35 veel ja nn parandan, aga mul ei oleks midagi nautimise vastu, hetkel naudin max pingutust. Pilti tasku ei pane, kuna mul siuksed loomulikud kaitsemehanismid peal.

Mida ma tähele paneks on mugavustsoon, kuhu kaugele see lasta. Kas nagu tugitoolist enam üldse ei tõuse, või jõuad vähemalt mingi distantsi lõpetada, seda taset võiks püüda hoida. Muidu toimub juba vaimu degenereerumine.

Samas näen ka vasturääkivust PP jutus, nagu ka paljude teiste spordimeeste puhul, räägitakse hiilguse lõpust, ise vändatakse aga arvestatavas tempos edasi... huvitav milleks. Nii palju kui loodus annab, nii palju sellest on himu ka võtta.

 
At 13:01, Anonymous Anonüümne said...

Mis on selle tuleviku-küsimuse mõte?

Nagunii on juba ette antud eitav hoiak ja suur hulk ühte või teist soovitust välistav piirang, nii et ainukeseks sobivaks arenguks jääks suitsiid? Või kui spordimehe hing ei anna rahu, siis põlvedele suht ohutu on kabe ...

Kui soovid ettepanekuid/mõtteid, siis ära hakka kohe tingimusi seadma ja kuula inimesed ära. Omas peas saad hiljem sorterida nii nagu heaks arvad.

PS. Ja muuseas, on mehi, kes on sinust vanemad, maadelnud ka põvedega ning hädast lahti saanud (ortopeedide väidetest hoolimata).

 
At 13:50, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 13:01 - piiravad tingimused panin selleks, et siin on varemgi ilmunud välja mehi, kes on rääkinud just seda juttu, et näe, Priit, olin 95 kilo ja tegin suitsu, nüüd olen 78 kilo ja olen 49 ja olen kolme aastaga nullist alustades sõitnud Tartu maratonil 1900. koha pealt 700. koha peale ja nüüd lähen 600. koha peale välja. Selline tegelane ja tema areng ei ole asjakohased näited - ilmselgelt on tal loomulikku reservi rohkem kui minusugusel. Kui ta on jõudnud viie-kuue aastaga 300. koha piirile ja sealt edasi läheb, siis tulgu õpetusi ja motivatsiooni jagama.

Samuti, olen palju mõelnud nende põlvehädade peale, millest vabanemisest on siin varasemalt mitu ilusat näidet toodud. Vaadake, taas tegelete kahtlase posimisega ehk diagnoosi panemisega telefoni teel: te ei ole minu põlve pilti näinud, ja isegi kui näeksite, ei oskaks enamik sealt midagi välja lugeda, ent igal juhul tasub kõigil meeles pidada, et põlv on üks väga keeruline konstruktsioon ja kui ühel aitasid kükid ja teisel sisemiste lihaste tugevdamine ja kolmandal külmaveevannid, siis see ei tähenda absoluutselt, et kõiki neid proovides pean ju ma ka mingi tulemuse saama. Ei, iga probleemi peab selle ala parim spetsialist, nagu näiteks Leho Rips, vaatlema ja analüüsima üksipulgi, sest iga inimene ja iga probleem on milleski väga erandlik, ja lihtsalt umbropsu heasoovijaid kuulates ja nende nõuandeid järgides on kindel üks: tõenäosus, et probleem läheb hullemaks, on suurem kui tõenäosus, et see taandub.

Lp 12:56 - jah, eks minagi tee rattasõitu suhteliselt arvestatavas tempos mitte treeninguna, vaid oma lõbuks. Lõbu on see, et suudan veel parajalt kiiresti sõita. Kui ikka 40 km/h rauda saab, algab juba tõeline rattasõidutunne - ja see on vahva!

 
At 14:43, Anonymous Anonüümne said...

Ära hala Priit-need on tüüpilised hooajalõpu/-alguse depressivsed meeleolud, mis külastavad igat harrastajat,mille üle pole mõtet pikalt juurelda ega teha põhjapanevaid otsuseid. Hakkab talve saabumine reaalsemaks saama taastub ka motivatsioon ja ülejäänud spordiaasta läheb taas vana rada :)

http://www.youtube.com/watch?v=m-hCuYjvw2I&feature=player_embedded

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Austatud Priit,

nagu näha ärgitate Te siin vastama stiilis, kas leidub veel mõni valge heteroseksuaalne jne. mees. Ma lohutaks Teid- asjad siiski nii hullud pole. Selliseid oma lõbuks ja enda jaoks tulemust parandavaid mehi on küll ja küll. Kuigi jah, sellisel tasemel vähe, tõenäoliselt olete olnud meist parim.

Isiklikult mina olen 46-astane, sportima asusin uuesti 11 aastat tagsi. Ajalugu on Teiega pisut sarnane. 80-ndad möödusid sporti tehes, 90-ndad karjäärile pühendudes. Tänaseks on enamikel TM aladel kuldmärk sahtlis, suusatamine on kahjuks heitlikm (ilm!). Ja valdavalt ikka esimes kolmandiku sees lõpetajana. Jah, tulemus on Teist selgelt viletsam, tunnistan, et mõnel alal (eriti jooksus) lootusetult, mõnel (rattasõidus) siiski võrreldav. Aga samas olles 80-ndatel oma meistritiitlid juba kätte saanud oskan ma vist seda tänast sporti rohkem rõõmu pärast teha. Analoog tänaseid 50-ndtes mehi end vigaseks sportimas näha on lapsevanemad, kes oma elus ei suutnud spordis saavutada seda mida täna lastelt nõutakse. Veteransporti peab siiski oskama (kaine)peaga teha!

Ka minul on olnud vigastusi. Mõned aastad tagasi oli achilleuse kinnitus paistes ja vaatamata Ortopeedia Arstide kavalatele meetoditele asi ei paranenud. TM jooksu sörkisin trennita läbi (nelikürituse nimel!) ja andusin muudele aladele. Aga näe imet- rahu ja vaikus parandasid lõpuks ise mõne aastaga kanna. Tänavu sai isegi maraton läbi joostud. Ilma ajalise eesmärgita- ikka spordirõõmu pärast. Lisaks sain doktor Rannama käest teada, et üks jalg on 5mm pikem, mis ilmselt oli ka achilleuse ülekoormuse põhjus. Tagantjärele tore tark olla!

Seega soovitus Teilegi: anna rahu ja tegele spordiga valikuliselt (sügavuti minekuks on ruumi küll ja küll). Ega spordirõõm sellest väiksem ole ja ega hala vigu paranda. Suhtlusringkond säilib ka 20 minutit hiljem finishisse jõudes.

Kokkuvõttes: kirjutage ja sportige ikka rahulikult edasi. 900-nda koha peal lõpetades ei tule kirjatükk halvem kui 150-ndana lõpetades. Ja seadke omale muid mõõdikuid kust arengut leida, näiteks spordiarstil uuringuid tehes ökonoomsuse parnemine, tehnika täiustamine jne. Mina loen Teie blogi mitte kui olümpiavõitja (kes kahjuks kirjutab igavalt) vaid kui spordilembese ajakirjaniku oma ja pean tunnistama, et 100. koht kohalikul suusamaratonil ei tekita minus veel hingevärinat rohkem kui 300.

 
At 15:05, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas ma...

Kui ajakirjaniku härra nii võimekas on, siis ehk lõpetab ta ka medtöötajate streigi. See oleks tõesti väärtuse loomine, see muu on aga "vabandan juba ette kui kommentaar kustub)tühikargamine!

 
At 15:05, Anonymous Anonüümne said...

"Eesti tunnustatud ajakirjanikud"
Priit, defineeri "tunnustatud", kes, kus ja kuidas peavad tunnustama?

 
At 15:14, Anonymous Anonüümne said...

Priit, täidan sinu viiest punktist neli, varustus ei ole vast viimasepeal, sestap julgen kobiseda.
Areng ja selle nautimine on täiesti võimalik, piisab sellest kui ala vahetad. Hakka näiteks orienteeruma või rogaine ja multisporti harrastama. Saad osa meeldivast seltskonnast ja leiad endas tohutu arengupotensiaali. Samuti saad varemtehtud vastupidavusalast tööd ära kasutada. Ka jalgadele on pehmel pinnasel liikumine tervislik, vaimuerksusest rääkimata.
M

 
At 15:17, Blogger dr Holden said...

Priit, mina olen sinu otsitud mees, sest jooksin laupäeval Tartu Linnamaratonil isikliku rekordi ja
1) olen 44, veel sel aastal saan 45
2) olen alates aastast 2004 regulaarselt trenni teinud
3) olen suusatanud aastast 2004
4) kehekaal on peaaegu optimaalne, hetkel ca 4-5 lisakilo
5) varustus on korralik, mõnes osas parem kui sinu oma

Sobib?

 
At 15:32, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd Pulleritsule, kui vanemale ja kogenumale, küsimus:
Kas nüüd vanas eas, liigesehädade käes vaeveldes ja eelnevale elule tagasi vaadates saate anda noorematele spordiharrastajatele nõu tegelda igava jooksmisega või tasuks ikka liigeseid säästa ning valida spordi harrastamiseks mingid muud võimalused a la jalgrattasport või sügisperioodil suusarullitamine või rulluisutamine?

 
At 16:05, Anonymous Anonüümne said...

Enda kogemus räägib, et rattaga raske rauaga ja kõvasti tempot tehes põlv paremaks ei lähe. Põlv saab jätkuvalt liigset koormust ja tal pole mahti taastuda, rahuneda koormustest. Arvestades endist jooksujalga, sõidab blogija tõenäoliselt liiga raske rauaga. Siia lisades veel kõva tempo, siis ei imesta, et põlv paremaks ei lähe.

 
At 16:33, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 14:56 - suur tänu teile oma mõtete jagamise eest. Aga kui ma sõidaks 900. koha peale, siis vaevalt paljud mu kirjatükke loeksid, sest keda ikka nii väga huvitab sellise tasemega nikerdaja elamus? Võistlusmoment on hirmus paeluv! See teebki spordi huvitavaks - kas või see, kui õnnestub Velo Klubi trennis, mis ei ole mingi võistlus, grupil eest sõita ja ette jääda.

15:14 - küllap oleks alavahetus, jah, väljapääs, aga mind ei huvita multisport ega rogaine ega ka orienteerumine - need pole olümpiaalad (mitte et ma unistaks olümpiale pääsemisest, aga alal ja alal on siiski vahe, suur vahe). Vägisi ei saa sundida kedagi midagi tegema.

Dr Holden - tubli oled, et täidad viis punkti, kiitus! Aga edasi? Kus on su areng? Et maratoni tegid läbi - müts maha! Jookse veel kaks korda, siis saad oma taseme paika - ja siis püüa sellest ajast näiteks aastaga veel 5-10 minutit maha võtta. Nooh, kas tuleb? Elame, näeme...

Jah, 15:32, jooksmisega tuleb igal juhul tegeleda, see on spordis kõige alus. Jalgrattasporti ei soovita - kui seal ikka kukud, võib tagajärg olla selline, et 14:56 kirjeldatud ahhilkaprobleem on sellega võrreldes köki-möki. Rulluisutamine, nagu selle blogi lugejad juba teavad, on naiste ala, ja suusarullitamine pole üldse mingi ala - see on lihtsalt õigeks suusatamiseks treenimise moodus.

16:05 - olen raudu aastatega järjest kergemaks võtnud.

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

Soovitus EOK-le ja Ajakirjade Kirjastusele - kasutage järgmisel korral spordiajakirjanikke. Need "tunnustatud ajakirjanikud" kipuvad liiga sageli hoopis teisel lainel olema kui "spordihuvilised". Nö kirjamehed, kes faktidele sülitavad, võiks järgmisel korral varumeeste pingile suunata.

 
At 17:07, Anonymous Anonüümne said...

Dr Holden - tubli oled, et täidad viis punkti, kiitus! Aga edasi? Kus on su areng? Et maratoni tegid läbi - müts maha! Jookse veel kaks korda, siis saad oma taseme paika - ja siis püüa sellest ajast näiteks aastaga veel 5-10 minutit maha võtta. Nooh, kas tuleb? Elame, näeme...

Priit, kus on sinu paljukiidetud reporteritöö? Viitsinuks sa kasvõi Holdeni blogi viimast sissekannetki enne kommentaari postitamist lugeda, ei kasutaks sa terminit "et maratoni tegid läbi". Blogi sissekande järgi oli see Holdenile 8 maraton.

ain

 
At 17:09, Anonymous Anonüümne said...

Priit - ilmselt loeksin sinu kirjatükke kas siis kui sõidaksid viimase koha peale. Tõsiselt, ilma igasuguse irooniata.
Kirjatükkide juures ei ole lugemisväärsuse kriteeriumiks mitte saadud koht, vaid kas ja kui hästi oled suutnud rajal valitsenud emotsiooni edasi anda. Hea kirjutaja puhul on ka viimase koha heitlust huvitav lugeda. Nii, et jätka siiski mõlemat, nii sportimist kui ka kirjutamist.

Edu (spordi)elu mõtte leidmisel.

Siim

 
At 17:57, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, Siim! Hea, kui mõni ka hea sõna ütleb, versus nt 16:56.

 
At 19:39, Blogger Priit Pullerits said...

Täna läks küll õhtupoolikul pärast tööd ajaga kiireks. Sain sõita ainult 21 km, siis läks päris pimedaks, tegin Vormuse-Ilmatsalu ringi 38.10ga, keskmine seega 33 km/h. Eelmise nädala 157 km tulid kokku keskmisega 34,57 km/h.

 
At 20:57, Anonymous Anonüümne said...

PP võistluste lood on enamvähem ainsad lood, mille pärast see blogi readeri's istub. Koht pole siin tõesti oluline :) Jätkata ikka...

 
At 22:47, Anonymous Anonüümne said...

"Küsimus on selles, mis saab edasi." ... äkki peaks malele või kabele üle minema?
r.

 
At 22:54, Anonymous Anonüümne said...

Kommenteeriks seda ka ... " Aga kui ma sõidaks 900. koha peale, siis vaevalt paljud mu kirjatükke loeksid, sest keda ikka nii väga huvitab sellise tasemega nikerdaja elamus? " ... et siis peamine on see, et kirjatükke loetaks, enda sporditegemine on vaid eesmärk selle nimel ???
r.

 
At 23:48, Anonymous Vello said...

Osta endale korralik pealamp ja sõidad rattaga ja suusatad ka pimedas. Ja see on tõeline fun kui tõmbad bike'ga singlit öösel.

 
At 01:12, Anonymous Anonüümne said...

PP: küllap oleks alavahetus, jah, väljapääs, aga mind ei huvita multisport ega rogaine ega ka orienteerumine - need pole olümpiaalad (mitte et ma unistaks olümpiale pääsemisest, aga alal ja alal on siiski vahe, suur vahe).

see väljaütlemine tõstis raudselt PP reitingut ja lugejate arvu. mind näiteks ei huvita mehed, kes ainult ühe lapse teevad. taastootmiseks oleks vaja vähemalt 2-3 igasse peresse. see laps olevat küll eriline, aga ikkagi - mehel ja mehel on suur vahe.

 
At 09:57, Anonymous Anonüümne said...

Teemapüstitus selline, nagu hakkaks olümpia medalimees karjääri lõpetanma;))))
Ega sa oma jutuga suurt veena ega ka kaastunnet tekita. Motti pead oma tegemistes ise leidma; igaühele on see oma ja isiklik. Mis puudutab tulemuste parandamisse, siis selle põhja pealt, mida sa trenni teha lõhud, peaks nii mõnigi koht iseenesest paranema, kui nt. suusatamises veidigi oma tehnikale tähelepanu pööraksid. Seal on reservid ikka hiiglaslikud. Nõus, et koordinatsiooni on vanemas eas raske (taas)sünnitada. Kui lapsena piisavalt sõpradega "niiti ja nõela" ei mänginud, pole ime, et ka MTB rajad tehnilist ebalust tekitavad.
Aga kõik on ikka kõrvade vahel, mitte põlvedes kinni;))

 
At 09:58, Anonymous Anonüümne said...

Siiani pole veel keegi ujumist soovitanud. Seal oleks arenguruumi ja eneseteostust ja -ületamist küllaga.

Tarvo

 
At 10:24, Anonymous Anonüümne said...

Priit, lugedes, sinu kangelastegudest rajal, tekkib küsimus, kas tahtsid võistlust nurjata? Mis nad siis korraldavad linnas jooksuvõistlusi.
Kui midagi segaseks jäi, siis väljavõte Linnamaratoni juhendist: "Jalgratastel võistlusrajal liikumine ja võistluse jälgimine on keelatud"

 
At 10:54, Anonymous Anonüümne said...

Priit Pullerits ütles...

Täna läks küll õhtupoolikul pärast tööd ajaga kiireks. Sain sõita ainult 21 km, siis läks päris pimedaks, tegin Vormuse-Ilmatsalu ringi 38.10ga, keskmine seega 33 km/h. Eelmise nädala 157 km tulid kokku keskmisega 34,57 km/h.

Kuna sa mõõdad kilomeetreid postide järgi, siis on see kõik väga kaheldav!

 
At 10:57, Anonymous Anonüümne said...

Kuna mu eelmine postitus läks tsensuuri alla, siis proovin uuesti:

"Aga kui ma sõidaks 900. koha peale, siis vaevalt paljud mu kirjatükke loeksid" - see mis kohal sa oled ei ole mingi argument selle blogi lugemiseks - kui nii võtta, siis enne seda peaks läbi lugema kõik sinust ees pool olevate blogid - seda tehes me paraku siia enam ei jõuaks.

Sinu roll on siiski kajastada aktuaalseid teemasid ning nüansse Eesti spordimaastikul, sisse tuues isiklikku kogemust.

Loogem väärtust

 
At 11:01, Anonymous Anonüümne said...

Ja üleüldse peaks mehed pigem lugema seda blogi

<a href="http://egleellernabi.blogspot.com"

 
At 11:05, Anonymous Anonüümne said...

Egle treeningute blogi

 
At 11:07, Anonymous Anonüümne said...

Maises elus on kindlad vaid kaks asja, need on maksud ja surm. Siis seepärast oleksin kaastundeavaldustega kidakeelne. Eks aeg näitab kas Priit tuleva aasta maikuus on stardirivis vöi mitte. Varasem praktikagi näidanud, et sönad ja teod ei kipu tihti kokku minema. Meenub koheselt sarnane hala kevadest, et mis saab jne, aga tegelikkuses tuli nn. jooksumaratonilt elu parim tulemus.
Lugejate pärast pole vaja muretseda, köik söltub kvaliteedist. Loodus tühja kohta ei salli, kui praeguseid enam sisu ei rahulda, tulevad uued.
Kuna mul on olnud au suhteliselt laial rindel osaleda, alates 100 piirist kuni osalejate rivi löppu, siis päris ausalt öeldes emotsionaalse poole pealt vahet polegi, vaid nimed, näod ja köiksugu numbrid on lihtsalt teised. Inimeses, kelles on kirgliku, pühendunud spordimehe hinge, lepib elulise paratamatusega, et kunagi saabub aeg kui "parim enne" aeg saab otsa ning ajaliselt ja koha poolest hakkavad tulemused alla minema. Aga ta lepib sellega ning toimetab edasi endise entusiasmi ja kirega. Vöimalus on areenilt lahkuda ka olles "tippvormis". Aga küsimus on nüüd, et kellele need saavutused olid vajalikud, kas sulle iseendale vöi publikule.
Sportlike tulemuste jada vöikski vörrelda doominoklotside kukkumise efektiga. Aga kunagi saavad klotsid otsa. Tött tunnistades ongi sinu jaoks need klotsid otsa saanud. Nüüd on kaks vöimalust, kas ronida poodiumile, tösta käed taeva poole ning lehvitada publikule hüvastijätuks vöi mängida väiksemate klotsidega edasi...
Edu ja tervist, Maamees

 
At 15:40, Anonymous Anonüümne said...

Mulle meeldib, et Priit on avastanud rattasõidu võlud mis kaasnevad 40+ kiirustega.

Mis tulemuste parandamisse puutub, siis nende kriteeriumide puhul peab ühest küljest autoriga nõustuma ja teisest küljest nentima, et eks see on rohkem motivatsiooni ja vaba aja küsimus. Vaba ajaga on ju palju muudki teha kui mõnekümne parema koha pärast liigeseid lihvida...

 
At 16:36, Anonymous Anonüümne said...

Miks on vaja hooaja lõpus teha tempotrenne?

 
At 19:00, Anonymous Anonüümne said...

Valesti treenimisega end tuksi keeranud. Algul ahhilkad, siis põlved. Seda oli ka kirjutistest kogu aeg näha. Aga kõigile teistele, mitte mehele endale. Ega sellega lõpe. On veel jõusaal, concept 2 ja muid masinaid. Palju inimkehal liigeseid on?

 
At 20:44, Anonymous Anonüümne said...

Kle.19.00
Millised reaalsed (kahjulikud) mõjud sinu arvates siis C2-l on?????

 
At 21:38, Anonymous Anonüümne said...

Priit, mis on Teie isiklikuks rekordiks maratonis?

 
At 22:06, Blogger dr Holden said...

Priidu jaoks on ultima-maratoniks kevadine Otepää-Elva metsajooks. Ise ma seal ei osale juba aastaid just nimelt põhimõtte pärast - alla 42,2km pikkune misiganes üritus EI TOHI kanda maratoni nime.

Aga tulenevalt blogi autori ignorantsusest ja pealiskaudsusest (nagu tänapäeva Eesti ajakirjanikule kohane) peaks tõstma veidi panuseid. Maratoni jooksmine 20 minutit kiiremini ei ole minu jaoks korraliku treenimise tulemusena mingi probleem, tahan ja ilmselt teengi seda järgmisel suvel Kopenhaagenis peale 3,8km ujumist ja 180km ratast. Aga see selleks, see minu isiklik eesmärk jääb blogipidaja jaoks ilmselt mõistetamatuks.

Tema jaoks lihtsam on avalikult välja kuulutada, et panen tal TM-il särgi püksi!!!!

Kas tekkis mott, herr PP?

 
At 22:27, Anonymous Anonüümne said...

Jaa,Priit olen 7 a vanem,aga saad igal alal kotti,blogi selle-eest OK.

 
At 09:40, Anonymous Anonüümne said...

Anonüümne ütles...

Priit, mis on Teie isiklikuks rekordiks maratonis?

21:38

Vastus: DNS

PS! Priit - sa ei erine oluliselt teistest harrastussportlastest - kui siis vaid oma jäärapäisusest valesti treenida. Mind painab juba pikemat aega küsimus, miks Priit ei treeni koos vaieldamatult paremini organiseeritud suusagrupiga Eestis, kelle peakontor asub Priidu lemmik spordirajatise kõrval? Kas põhjuseks hale kukkumine ühel paariaastatagusel sprindivõistlusel?

Klassika - demagoogia meistriklass

Treening on läinud aastast aastasse aeglasemaks...

Kas mehed on liistule tõmmatud?

 
At 09:41, Anonymous Anonüümne said...

Marathon 100.com

 
At 09:48, Anonymous Anonüümne said...

Sprint ala Priit Pullerits 4:00

 
At 09:59, Anonymous Anonüümne said...

Priit kardab mees mehega võitlust...

 
At 10:13, Anonymous Anonüümne said...

Kuradi hea - ma ei tea pulsilävedest midagi. VO2max aga on selge nagu kristallklaas - kui vo2max ei ole 55 peale siis pole Priiduga mingit sanssi võistleda :-)

 
At 13:19, Anonymous Anonüümne said...

http://www.slowtwitch.com/Lifestyle/Kona_2012_-_day_2_3142.html

 
At 13:56, Anonymous Anonüümne said...

Priit - mis su allikad Veerpalu case kohta pajatavad?

Miks Mae käest ei ole avalikult küsitud, mis ta Veerpalu asjast arvaab - Mae ju oli see keda mitmel korral kõrge punaliblede sisalduse pärast veres starti ei lastud?

 
At 14:00, Anonymous Anonüümne said...

Miks Mae käest ei ole avalikult küsitud, mis ta Veerpalu asjast arvaab -

----------------------------
Arvata on et väga raske vastata sellele küsimusele. Loodetavasti on Jaagul vastus valmis pandud

 
At 16:57, Anonymous Anonüümne said...

Küsimus Priidule - millise vastupidavusala võitjasoosikute keskmine vanus on üle 30+

 
At 16:59, Anonymous Anonüümne said...

Vihje:

Chris McCormack (AUS) age 39
Craig Alexander (AUS) age 39
Greg Bennett (USA) 40
Cameron Brown (NZL) age 40
Timo Bracht (GER) age 37
Rasmus Henning (DEN) age 37
Andreas Raelert (GER) age 36

jne.

 
At 22:25, Anonymous Anonüümne said...

Pealkiri "Kuidas ma mõjutasin maratoni?"
Vastus: Võistlusjuhendit ja võistlusreegleid rikkudes. Jalgrattaga rajal võistlejaid mõjutades, mis on keelatud.
Seda teeb mees, kes nimetas äsja ennast tunnustatud spordiajakirjanikuks (seoses OM raamatuga).

 
At 00:00, Anonymous Anonüümne said...

Veel vihje:
Marko Albert võidab!

 
At 00:58, Anonymous Anonüümne said...

Kui seesama tunnustatud spordiajakirjanik kuulus veel Eesti Spordiajakirjanike Liidu juhatusse, siis ei esitanud nimetatud liit tol perioodil mitte ühelgi korral äriregistrile majandusaasta aruannet. Kui inimesel on soodumus reeglitele kõrge kaarega lasta, siis tehakse seda kõikjal, nii maratoniraja ääres kui MTÜ juhatuses.

 
At 02:11, Anonymous Anonüümne said...

oma põlved oled sa puhtalt oma sügavast ja silmapaistvast rumalusest ära rikkunud. oma süü. tuhanded inimesed jooksevad kauem, kiiremini ja rohkem, kui sina ja nende jalgadel pole midagi viga. aga noh, teatud tegelastel ikka juhtub. ja ära ole nii ülbe ja üleolev teiste suhtes. sul puudub selleks igasugune põhjus. kena vanaduspõlve. ehk pole väga valuline.

 
At 02:21, Anonymous Anonüümne said...

mis jama sa ajad...triatlon, kui multisport on ju vägagi olümpiaala...irw

 
At 06:38, Anonymous Anonüümne said...

Priit tõmbab kõiki jälle tillist ja talvel-kevadel paneb puraka,nii et konkurentidel ei jä mmud,kui sülitada.

 
At 09:02, Anonymous Anonüümne said...

Loen, et Priit põlved ära rikkunud valesti treenimisest? Mis ta siis nii valesti teinud on?

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Tal olid kolm meest takjana kannul. Üks noist rääkis teisega võõrkeeles. «Oi, Vahur!» hüüdsin. «Need on vällarid, pane nüüd juurde, mees!» Ja Teppan panigi.

Tead sa ka Priit kes see "vällar" oli? Vihjeks sulle - ta on jooksnud maratoni ajaga 02:18:29

 
At 11:53, Anonymous Anonüümne said...

Natuke lugemist sulle Priit

http://www.medicine.virginia.edu/clinical/departments/physical-medicine-rehabilitation/the-speed-clinic/the-speed-clinic.html

 
At 10:18, Anonymous Anonüümne said...

SELI PRESIDENDIKS - FAIR PLAY on au sees, alati!

http://www.ap3.ee/article/2012/10/11/video-ansipi-ja-seli-saladus

 
At 00:07, Blogger Priit Pullerits said...

Silmasin just PM Online'ist, et jalgpalli häving jätkub. Eestile järjekordne topeltnullimäng: null väravat ja kaotuse eest null tabelisse. Mnjaa... mis ma kogu aeg rääkinud olen - et aitab haibist. No aga kes mind kuulata tahab. Vutifännid arvavad, et mida rohkem nad karjuvad, seda rohkem neil minu vastu õigust on ja seda kõvemini Eesti mängib. Again, reality hit them hard. Aga vähemalt hoidsin oma elus taas tund ja kolmveerand mõttetuse pealt kokku! Vutifännid on rääkinud, et vaatavad selleks, et saavad vaatamisest emotsiooni. No palju õnne siis emotsiooni puhul!

 
At 01:15, Blogger dr Holden said...

Olin ise staadionil, Eesti mängis tegelikult hästi, aga õnn oli seekord madjarite poolel. Esimesel poolajal soosis see poluvernikust kohtunik ka miskipärast neid krdi lõunanaabreid. Mäng-mänguks, aga miskipärast mina küll ei arva, et see mahavisatud aeg oli. Elamus missugune, mina näiteks sellist elamust Fanity Fair'i lugemisest ei saaks....

 
At 01:25, Anonymous Anonüümne said...

Mäng oli suhteliselt tasavägine, Eesti koondisel oli mõlemal poolajal palju ohtlikke rünnakuid ja narvikõdi jätkus pea viimaste minutiteni välja. Elamust oli igatahes kõvasti rohkem kui tänavuse Tour de France'i neil etappidel kus Taaramäe 20+ minutiga kaotas. Ja seal oli mahavisatud aeg üle 3 tunni per päev.

 
At 10:15, Anonymous Tony Blurr said...

Eesti koondisel oli mõlemal poolajal palju ohtlikke rünnakuid.

Ei olnud palju ja ei olnud nad kuigi ohtlikud, Operi 1-1 vastu sattumine värava ees oli AINUS

need eesti "ohtlikud rünnakud" on tegelikud hädised proovimised et kas järsku joppab sisse.

Eriti piinlikuks teevad eesti jalgpalli jälgimise kommentaatorid Kalkun ja Zelinski. Mingi mõttetu rünnaku korral kukub Kalkun OPPPA-tama ja tõstab hääle kõrgeks, bagu juhtuks platsil midagi ohtlikku. Tegelikkuses aga läheb ikka nii et ei saada "raamidele pihta".

Veel lollakaid ütlemisi on "kontrolli alla saamine"

 
At 10:20, Anonymous Tony Blurr said...

"Eesti mängis tegelikult hästi, aga õnn oli seekord madjarite poolel."
----------------
Need madjarid lõid väga kindla värava. Õnnega polnud siin midagi pistmist.

Õnn peaks olema 50-50. Miskipärast on aga nii et "õnn" läheb alati vastaste poolele , ning eesti jääb ilma.

 
At 11:39, Anonymous Anonüümne said...

Nädala parim uudis on see, et Pulleritsu asemel tegi Tiit Sokuga Arteri intevjuu Peep Pahv. Otsekohene jutt kahe spordimehe vahel. Jäi ära imal küsitletavale pugemine.

Ja kui võrrelda täna esmakordselt ilmunud LP-d ning Arterit, siis vahe on ikka masendav. Ma ei saa öelda, kelle kahjuks, muidu läheb tsensor ruttu Delete nupu kallale.

 
At 13:14, Anonymous Anonüümne said...

Miks Priit kasutab spordiuudiste lugemiseks PM Online? Kas kõik need ristomehiste, kaareltällide ja muude praktikantide poolt teistest portaalidest copypastetud uudised on siis ühe "tunnustatud ajakirjaniku" jaoks just see õige koht, kus end spordiuudistega kursis hoida??? Või võime selle nädala blogikannete sageduse järgi järeldada, et Priidu lepingut muudeti ja enam ta ei peagi sporti põhjalikult jälgima?

 
At 13:48, Blogger Madis said...

What about that, Priit?
http://www.luminous-landscape.com/locations/canyonlands_needles_district.shtml

Map mäleta, et oleks Su reisipiltidel selliseid hingematvaid kohti pildile saadud. Õige jah, te läksite ju maasturitega möllama :-)

 
At 14:43, Anonymous Anonüümne said...

http://sport.postimees.ee/1005224/com/kaarel-tall-igale-buumile-jargneb-langus

Nii ägedat analüüsi pole ammu lugenud

 
At 16:16, Blogger GuidoMukk said...

Teema väine küsimus.
Miks Priit ülisatb ja peab aastal 2012 parimaks ratturiks Rein Taaramäed. Miks mitte Tanel Kangertit?
Mees teinud super stabiilse hooaja ja on minu silmis sellel aastal parim eesti rattur.
Igakord kui ta startinud ka korraliku max tulemuse enda kohta ka välja sõitnud

 
At 16:30, Anonymous Anonüümne said...

to Guido

Ilmselgelt on Taaramäe puhul tegu Pulleritsu man-crush'iga. Mingi Kangert nüüd küll sellise armastusega võistelda ei saa, ükskõik kui head tulemused tal ka on.

 
At 18:18, Anonymous Anonüümne said...

No ei ole põhjust, miks Pullerits peaks objektiivselt hindama Eesti ratturite taset. Ikka on südamelähedasem see, kes endaga sarnasem. Kangert ei loobi tühje sõnu, vaid teeb tegusid, totally boring PP jaoks. Taaramäe plõksib sarnaselt Pulleritsule vasemale ja paremale. Ja kui võistlustel sitasti läheb (kusjuures sel aastal läks vääga tihti), siis räägitakse terviseprobleemidest või vajadusest mitte pingutada antud võistlusel.

 
At 09:52, Anonymous Anonüümne said...

2€ LP eest kõlab ahvatlevalt. Kahjuks promoti esinumbris kõrbejaid. Pole just kõige ägedam rentnikke avaldamise viis võimalikule lugejale...

PP Stockholmi sündroomi derivatiiv kah just olmešedöövriks ei klassifitseeru aga egas igapäev jutt ei jooksegi nagu vaja ja vaevalt kõrvaltvaataja seda ohvri rekaveri taktikat läbi näribki.

Kui LP järgmine nädal ei üllata siis jätan selle 2€ endale ja loen PP jutte edasi.

 
At 09:55, Anonymous Anonüümne said...

Rentnikke=mulje :)

 
At 10:18, Blogger Priit Pullerits said...

Madis, Druid Arch ja eriti Angel Arch asuvad väga kauges ja raskesti ligipäsetavas kohas. Cheseler Parkis sai käidud, Newspaper Rock asub otse asfalttee ääres, samuti nähtud.

Jalgpallifännid - mida loevad võimalused, kui neid ei realiseerita? Ega mäng käi selle peale, kes rohkem võimalusi loob. Mäng käib löödavate väravate ja ainult nende peale ja seda teavad mõlemad võistkonnad enne mängu algust alati. Seetõttu on kõik need jutud väravavõimalustest oleksite killast. Ja muide, lugege ka ikka madjarite väravavõimalusi, mille nemad realiseerimata jätsid. Ega siis võimalusi ainult Eestil olnud. Lühidalt - teil on haledad õigustused ja vabandused.

16:16 - Taaramäe sõitis Touril, Kangert mitte. Ja arvestades seda, et enda arust sõitis kehvasti, siis on 36. koht seal kõigi hädade kiuste ikka kõva sõna. 16:30 jutt mingist man-crushist on tobe ja alandav nii minu kui Taaramäe suhtes, rohkem iva on 18:18 jutus, kuigi nimetada Taaramäed plõksijaks on küll ülekohtune - ta oskab hästi rääkida ja huvitavalt kirjutada ja seetõttu ongi teda põnev jälgida, ta on n-ö ligipääsetav, ja see on väga määrava tähtsusega tänapäeval. Liiati Taaramäe 11. koht mullusel Touril on saavutus, mis pani kogu Eesti talle kaasa elama, ja sedasi on paratamatu, et rahva poolehoid kuulub enekõike just temale. Kangert ei ole suutnud sellist elevust tekitada. Tagatipuks on Taaramäe olnud kolm viimast nädalavahetust Eestis kogu aeg pildil, ta on siin omade keskel, tal on ka oma klubi, loodetavasti teeb sügisel rahvale ka massitrenni nagu mullu - kus on Kangert? Vist kuskil kaugel ja ära...

 
At 10:47, Anonymous Anonüümne said...

Järjekordselt vaidleb Pullerits enda poolt välja mõeldud oponendiga. Mitte üheski kommentaaris pole väidetud, et Eesti koondis oleks Ungarist parem olnud, väärinud võitu või viiki loodud väravavõimaluste arvelt. Jutt käis sellest, et kuna mäng oli suhteliselt lahtine ja mõlemapoolsete väravavõimalustega, siis oli seda vägagi põnev vaadata ja mitte kuidagi ei saa seda nimetada mahavisatud ajaks. Üritage ikka teiste jutust õigesti aru saada härra Pullerits. Või olete te võimeline ainult seda välja lugema mida ise tahate?

 
At 11:07, Anonymous Anonüümne said...

Taaramäe on sportlane, kelle jutt ja teod ei lähe tihti kokku. Pullerits on ajakirjanik, kelle jutt ja teod ei lähe tihti kokku. Kogu armastus!

Rahva poolehoiust rääkimine on naeruväärne. Savisaarel on samuti ju nn rahva poolehoid. Kui Taaramäe taotluseks on populaarsus pööbli hulgas, siis on tõesti kurb.

 
At 12:16, Blogger Tauno said...

Et kus on Kangert? Teenib profiratturi leiba ja võistleb klubi eest. Taaramäe aga peab peenikest puhkust ja kolistab eesti kohalikke võistlusi sõita. Peab ikka eriliselt rumal olema, kui hakata seda tõlgendama nagu oleks Kangert mõttetu mees.

Tegelikult on kõvad mehed mõlemad ja loodetavasti järgmisel TdF-l on mõlemad juba mehe eest väljas.

 
At 12:57, Anonymous Anonüümne said...

Siia sobib nagu rusikas silmaauku üks ammune arutelu, põhiliselt küll invaspordist, aga ka muust.

Spordielu 1997, nr 9.
Tervete süümest
Annan endale aru, et järgnevalt puudutan väga hella teemat. Sellepärast, mida ka minu sõnadest välja ei loetaks ja kui vääralt neid mõista ei tahetaks – väidan kindlalt, et ma ei soovi olla ei pahatahtlik ega kellegi tundeid riivav.
Räägin invaspordist Eestis, õigemini selle väljundist maailma ja kajastusest.
Pärast Atlanta päris- ja invaolümpiat tehti meil riiklikul tasandil järeldus, et invasportlased näitasid pärissportlastele, kuidas peab tippspordis edukas olema. Ja kinnitati seda erinevust vastavate preemiasummadega. Ühtesid häbistati teiste läbi. Riigiisad said ilmutada lahkust.
Öelgem kohe, et see vastastikuasetamine (seoses erineva edukusega) või kõrvutiasetamine (nagu oleks tegemist samasuguse spordiga) on põhimõtteliselt vale. On rumal, pole õiglane ega ka õige.
Kui väga väline pilt ka ei eksitaks – see ei ole sama sport. Ei eesmärkides, ei professionaalsuses, ei retseptsioonis, peaaegu mitte milleski. Selles kõiges on invasporti ehk kõige õigem kõrvutada veteranidevõistlustega. Kus 70-aastane hüppab 4 meetrit kaugust ja mis sellest järeldub, nii talle endale kui kõrvaltvaatajale. See on ikkagi eeskätt seltsielu, meeldiv suhtlemisvorm, rahuldus tegijale, aga samas väga kaugel tippspordist. Niisamuti nagu allakirjutanu on males Kasparoviga võrreldes ajupuudega harrastaja. Pole mingit mõtet arvestada kõikvõimalikke ealisi ja muid puudujääke tasandavaid koefitsiente, et seeläbi saada päris tippudega võrdseks. Tippsport tugineb üheleainsale kriteeriumile – absoluutsele paremusele. Kõik muu peale selle on, mis ta on. Ütleme – lust ja rõõm.
On tore, kui puuetega inimesed pääsevad invaspordi läbi maailma nägema. Me võime ette kujutada suurele peole kaunite kulisside keskele sattunu rõõmu. Ja kui ta veel juhtub võitma ja kui teda veel austavalt esile tõstetakse… Mida see tähendab paljustki ilma jäetud inimesele! See on liigutav muile. See kõik on tseremoniaalne, seltsieluline, on ühe harrastuse tipphetk ja pidupäev. Aga ärgu aetagu segi mõisteid: see ei ole tippsport.
Tippsport oli see, kui lastehalvatusest kange Liz Bartel võitis ratsutamises olümpiahõbeda. Või kui laskmise maailmameister 1938 Karoly Takacs, kaotanud õnnetuses parema käe, tuli hiljem ühekäelisena kahel korral olümpiavõitjaks. Invasportlasena, tänases tähenduses.
Praegune spordiilm on ülimalt reklaamne.
Just selles kontekstis hakkab midagi vastu – mitte invaspordis endas, vaid selle esitlemises. Midagi on siingi reklaamset. Midagi ameerikalikku. Nemad seal ei kõhkle leidma erutust ja tegema äri ka selliste eriskummaliste võistlustega, mis inimliku sündsuse aspektist kaheldavad. Süüdimatu entusiasmiga kuulutatakse seal spordiks nii kahe peaga vasikate võidujooks kui naiste mudamaadlus.
Miks üritab allakirjutanu nii kangekaelselt defineerida, mis on tippsport ja mis mitte? Kui osaleja tunneb siirast rõõmu, las ta siis teeb ja rõõmustagem temaga koos. Just seda ma tahangi öelda! Ja lisaks seda, et kõrvalseisjad ei püüaks esitada sellist tegevust millegi muuna, vedada seda karmi saavutusspordi näitelavale, kuhu ta ühestki aspektist võetuna ei kuulu.
Lähtugem siiski sellest, et ükski looduse poolt millestki ilmajäetu ei soovi, et teda võetaks kuidagi erilisena, silmahakkavana. Et temasse suhtutaks haletsevalt või kaasatundvalt, allahindavalt või väljatõstvalt, osutades vajakule, rõhutades seda. Ta soovib, et temasse suhtutaks loomulikult. Küsimus ongi selles, kuipalju võetakse eriolümpiat kui ilmajäetute rõõmsat ühispidu ja kuipalju kui ameerikalikult eriskummalist jõuproovi, mis sihitud üksnes võidule. Koos sellest tulenevaga. Ning kumma hoiaku võtame siin meie.

Paavo Kivine

 
At 14:52, Blogger Priit Pullerits said...

...Ma ei arva, et siin teiste terviktekstide taasesitamine ilma autori loata läheb seadusega kokku. Mina selle eest vastutada ei kavatse.

 
At 15:14, Anonymous Anonüümne said...

Priit, mis on kahtlast avaliku teksti avalikul esitamisel?
Seda tehakse autori nime all, mingit blagiaati ei ole. Ära nüüd nii arg ka ole! Selles tekstis on oluline sõnum: see mida Priit ja paljud siin kommenteerijad teevad on lõbus seltskonnaelu, mis sisaldab sportlikke sugemeid, ei enamat.

 
At 02:37, Blogger oakleyses said...

new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher

 
At 02:49, Blogger oakleyses said...

bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases

 
At 02:54, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 
At 02:54, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 
At 16:45, Blogger  Image Editing Services said...

The information you have posted is very useful. The sites you have referred was good. Thanks for sharing.. Check out
Car Image Editing

 

Postita kommentaar

<< Esileht