Pullerits: Kuidas Veerpalu oma seisu saaks parandada?

Huvitav, kust on tulnud küll kõik need rumalad ja totrad sammud, mida Eesti Suusaliit alates talve lõpust on astunud? Kui need on suusaliidu tegeliku juhi, koondise peatreeneri Mati Alaveri looming, on ta näidanud end ebapädevana ning oma ettenägemisvõimet olematuna. Kui need on mõne PR-firmaga läbi arutatud ja kooskõlastatud, siis on suusaliit saanud maakeeli öeldes tünga. Ainus õige otsus oleks seesugused nõuandjad päevapealt lahti lasta.

Aga mis tähtsust sel kõigel enam on? Need vead on tehtud ning suusaliit oma vitsad saanud. Nüüd on küsimus selles, et kui suusaliit soovib veel vähegi oma mainet ja usaldusväärsust lappida, siis mida peaks ta ette võtma.

Ma tean.

Mida ma siis tean? Alaver ütleks sellise teabe kohta, et see on miljoni dollari info. Aga ma ei ole kitsi; olen suuremeelne ja avatud. Annan selle nõuande suusaliidule siin täiesti tasuta – ja see, mis ma järgnevalt kirjutan, on minu täiesti tõsine pakkumine Alaverile ja Veerpalule.

Enamikule keerulistele ja pealtnäha lootusetutele olukordadele on tegelikult hirmlihtsad lahendused. Ja antud juhul on lahendus järgmine: minu ettepanek on, et Alaver ja Veerpalu annaksid mulle ausa, otsekohese, PR-massaažita, advokaatidest kohitsemata ja ajaliselt limiteerimata intervjuu.

Põhjendan.

Esiteks, Veerpalu ja Alaver on põhjalikust ja üksikasjalisest intervjuust seni keeldunud. See on suur viga kas või seetõttu, et sedasi pole nende tervikversioon juhtunust rahva ette pääsenud. Liiati, kui hoida n-ö madalat profiili, nagu nad seni on teinud, ei aita see ebameeldivaid küsimusi eemale hoida, vaid külvab üksnes kahtlusi ja spekulatsioone.

Teiseks, intervjuu peab olema teemakohane. Mitte nagu kevadine kaheleheküljeline usutlus Postimehes, kus juttu oli kõigest, aga mitte asjast, mis oli teravaimalt päevakorral. Mart Kadastik, Postimehe nõukogu esimees, sai küll igati paljuloetud exclusive’i ja näitas teistele meediakanalitele, et hoolimata sellest, et Postimees oli Veerpalu dopingujuhtumi paljastamisel esirinnas, saab just Postimees temalt pika intervjuu, mitte keegi teine. Aga Veerpalu ei aidanud too usutlus mitte üks gramm. Kui sa kõige olulisemast küsimusest rääkima ei nõustu, siis järelikult on sul midagi varjata – ei maksa lugejaid süüdistada, kui nad sellise järelduse teevad.

Kolmandaks, intervjuu olgu igasuguste eeltingimusteta. Ehk küsida võib kõike – ma räägin siin ikkagi dopingujuhtumi teemal kõige küsimisest – ja vastused olgu ka maksimaalselt pingutatud ja ausad, mitte stiilis, et ahh, kes seda enam nii täpselt mäletab, sinna on tükk aega tagasi. Ja intervjuuks olgu aega – ma räägin siin vähemalt kahest-kolmest tunnist –, mitte et teeme kähku, poole tunni pärast on suusaliidu juhatuse koosolek vms.

Neljandaks, imestab mõni, miks peaks Veerpalu ja Alaver andma intervjuu just mulle. Olgu, minu asemel võiks kõne alla tulla veel kaks ajakirjanikku: Peep Pahv ja Jaan Martinson (aga las nemad tulevad ise oma pakkumisega välja, mina ei pea neile miskit kandikul kätte organiseerima). Peamine on siin see, et Veerpalu ja Alaver julgeks silmitsi astuda küsijaga, kes on antud teemaga pikka aega ja põhjalikult tegelenud, kes teab küsida ka ebameeldivaid ja valusaid küsimusi. Mõelge, milline nõrkuse märk see oleks, kui Veerpalu või Alaver ütleks, et olgu, oleme intervjuuga Postimehele päri, kuid ainult tingimusel, et küsijaks pole Pahv ega Pullerits, vaid saatke pigem mõni noor ja kena tütarlaps.

Ainult sellisel juhul, kui Veerpalu ja Alaver poevad urust välja ja võtavad maskid maha, kui nad on valmis põhjalikult seletama kriitilise hoiakuga küsija vahendusel rahvale kõike, mille kohta on rahval põhjendatud huvi ja kahtlused – ainult sel juhul on neil lootust, et Veerpalu süütus, millesse nad mõlemad on näidanud oma usku, saaks ausalt ja põiklemata argumenteeritud, ning üksnes sedasi langeks päevakorrast veidigi maha kümned küsimused, mis ajapikku on vähegi mõtlemisvõimelistel inimestel tekkinud, kuid millele siiamaani tõsiseltvõetavad vastused puuduvad. Ja mis sedasi külvavad paratamatult usku, et «asi on tegelikult ikkagi mäda».

Pealegi, kui Veerpalu on süütu, siis mida tal ja Alaveril karta oleks?

See sissekanne siin on mõeldud minu otsese pakkumisena Alaverile ja Veerpalule.

Mis te arvate, kas Alaver ja Veerpalu julgeksid pakkumise vastu võtta?
******Nature Trail, Tucson Mountain District, Saguaro National Park, Arizona. 3. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1-3: Andrus Veerpalu ja Mati Alaver 23. augustil Tallinnas pressikonverentsil. Fotode autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix