teisipäev, september 13, 2011

Pullerits: Kas rattamaratoni katsesõidul lajatas karm reaalsus?

Veel kunagi varem polnud ma alustanud võidusõitu kõige viimasest reast, ja pealegi siis, kui teised juba minuti eest teele asunud. Pühapäeval see juhtus. Ebaprofessionaalsus? Kahtlemata.

Mis siis, et abimehi on mul varsti sama palju nagu vist Rein Taaramäel, igatahes rohkem kui Allan Orasel. Maastikurattasponsor on Hindrek Riikoja, Kuku Raadio peatoimetaja. Temalt, nagu mõistate, sain sõiduvahendi. Kaasblogija Art Soonets toimetas selle Tartu rattamaratoni avatud raja sõidu starti, pistis mulle Dexali geelidki pihku. Stardi eel selgus, et sadul on liiga madalal ja rehvid tühjad – ja mis moodi sel sõiduvahendil üldse käike vahetatakse? Ja millal tuleb amordid sisse ja välja lülitada? Kõik on uus septembrikuus.

Õnneks ilmus mulle koheselt ka mehaanik, Taavi Kannimäe (mulluse Tartu rattamaratoni 318.), kellele kõik need mehed, kes stardikoridori lähistel juba adrenaliinist pulbitsesid, hakkasid üksteise võidu õpetussõnu jagama, kui palju sponsorratta rehvidesse õhku sisse suruda. Mulle tundus, et vähemalt pooled neist tahtsid mulle kui mitte käru keerata, siis tünga teha küll.

Kui ma lõpuks pärast maastikurattasõidu kiirtasanduskursust stardikoridorist minema sain – kusjuures Soonets jäi veel omakorda minust maha midagi kohmitsema –, kadusid eessõitjad juba esimese võsanurga taha.

Aga ma ei hakanud ka hellitama. Trügisin juba avatõusul tagant äärtest viisakalt mööda ja jätkasin ettepoole liikumist seni, kuni enam kellestki ette ei saanud. Ei, mitte et ma esimeseks tõusin – ärge ehmatage, sellest oli asi kaugel! –, vaid olin saanud kätte grupi, kus tundusid jõukohased kaaslased.

Mulle ei ole Tartu rattamaraton kunagi meeldinud. Tüütu. Peksab randmed valusaks ja istmiku samuti. Kiirust enamasti pole, nikerda poris ja üle juurikate. Tüütu, väga tüütu. Ei teagi, miks ma pühapäeval sõitma läksin. Äkki sellepärast, et lubati ilusat ilma. Sest rada tunnen ma ju niigi – tüütu.

Soonetsiga oli kokkulepe, et kiiresti ei sõida.

«Kas äkki kiire ei ole?» küsisin Soonetsilt, kui asfaltlõik lõppema hakkas.

«Ise sa ju kihutad,» vastas ta. Ja mulle tundus, et ta polnud eriti rõõmus. Näkku, paistis, et oli kirjutatud: kuradi mees, kuhu sa pressid, kas sa ei tea, et mul on alguses raske, kui sooja pole üldse teinud.

Tõus Harimäele. Soonets jäi lätlaste või leedukatega telefonitsi ärivestlusi pidama ja lasi minuga vahe sisse. Ma ei näinud, mida ta nägu nüüd ütles, kuid tunne oli, et ta mõtles: kuhu siin, pagana päralt, niiviisi kihutatakse? See oli isegi Harimäe tippu tunda – ja ta ise hiljem kinnitas seda –, et ta pulss oli täiesti punases. Aga mis ta siis läheb sõidu ajal äriasju ajama!

Ometi juhtus Harimäe tõusul ja sealt laskudes, et umbes 8-liikmeline punt sai väikse vahe sisse. Kui asusin neid omakorda viie-kuuese pundi ees püüdma, nägin, et eespool keeras teele veoauto. Just see, mida vaja oligi. Kiirendasin veoautole tuulde ja sain selle varjus kätte ligi 60 km/h. (Vaat, milleks oli vaja suvel Chrysler Pacifica taga temposõitu treenida.) Sedasi olin üpris kindel, et püüan eessõitjad kinni. Aga veoautojuht pidurdas enne ristmikku ja jäi seisma, mis tähendas paratamatult, et pidin pidurdama tema taga ning mõnekümnemeetriseks kahanenud vahe kärises uuesti sajale meetrile. Eessõitjaid ma enam kätte ei saanudki. Aga ka kõik minu taga sõitnud olid maha pudenenud.

Lasin tempo alla ja ootasin taganttulijad järele. Mõnda aega sõitsimegi jälle koos, kuni meie ette ilmus must Ford. Tegin jälle mõned kiiremad vändapöörded ning olingi Fordil tuules. Ja jälle pudenesid ülejäänud maha. Lõbusõit kestis seni, kuni saabus aeg kruusateelt paremale metsateele pöörata.

Need metsarajad ei meeldi mulle kohe üldse. Traumatoloog-ortopeed Leho Rips, kelle juhendamisel ma varsti arstikutset hakkan proovima – jah, mul on mitmekesine elu; eile, esmaspäeval, vestlesin üle kahe tunni Eesti ühe parima finantsanalüütikuga, aga sellest lõppeva nädala lõpus –, on öelnud, et võin küll maanteel korralikult «imeda» (mis iganes see tähendab, ma ei tea), aga maastikul ei hakka ma mitte kunagi sõitma. Mitte kunagi. Vaat nii, selline karm diagnoos! Ja miks ei hakka: sest samavõrd, kui mul on puudu oskusi, on mul vajaka ka julgust.

Aga ma mäletan küll Ripsi õpetussõnu viimaselt Tartu rattamaratonilt, kus ta koos Soonetsiga mind viimased 35 km aitas ja turgutas. Kas ma pean neid õpetusi siin jagama? Ei kuule, et nende järele oleks valjuhäälset nõudlust. Igatahes pidasin neid õpetusi hoolega silmas ja tundsin, et ma pole enam päris see, kes olin mullu. Mõnevõrra teine tera! Muidugi tegin ka lollusi, nagu seda on kõige ees sõitmine (Soonets väitis, et see on lollus), aga vähemasti ei pritsinud siis ükski mees mulle liiva ega pori näkku.

Ainult ühe korra tulin ratta seljast maha. Siis, kui tuli raja uuel osal järsk tõus, millest ma ei näinud, et keegi oleks üles sõitnud. Arvan, et kui pühapäeval peaks sadama, oleks enamikul raskusi seal isegi ratast käe kõrval üles lükata. Ainult kahel korral võtsin jala julgestuseks pedaali küljest lahti. Kordagi ei kukkunud (ehkki paar korda ähvardasin kurvist välja sõita). Võrdluseks: mullusel Tartu rattamaratonil kukkusin kolm korda ja vähemalt 15, kui mitte 20 korda ronisin sadulast. Ja umbes 30 km enne lõppu ühel metsalõigutõusul, millest ma ei olnud veel kunagi varem üles pedaalinud, väntasin sedapuhku ilusasti üles, isegi ühest mehest mööda. Soonets tunnistas, et tallegi ei jäänud need edusammud, mis baseeruvad maastikuratta olematul treeningul, märkamata.

Poolel maal ütlesin Soonestile, et järsku sõidaks nüüd rahulikumalt. Vaatasin improviseeritud toitlustuspunktis, kus kolm-neli meest, kes meiega samas pundis olid liikunud, samuti toidu- ja joogipausi tegid, et kõik on näost higised ja punased. Küsisin, et kuhu te, mehed, niiviisi kihutate. Ei osanud nad mulle midagi mõistlikku kosta. Jõid oma topsid tilgatumaks ja kihutasid edasi.

Aga 20 km enne lõppu, ainsas ametlikus toitlustuspunktis, kogunes meil kokku uus seltskond, kelle seas olid näiteks Haanja rattaklubi mehed Kermo Tsäro (2008 Tartu rattamaratoni 150.) ja Raul Soome alias Baruto (2009 Tartu rattamaratoni 338.) Klubi Tartu Maraton juhi Indrek Kelgu vend Margus (mulluse Tartu rattamaratoni 230.). Mõtlesin, et sõidame rahulikult lõpuni, aga Kelk hakkas järsku mäefinišeid korraldama. Ta oli cyclocrossi rattaga ja kui küsisin, mis ta siin paugutab, vastas ta, et ei saa muidu mäest üles, kui täiskiirusel ei põruta. Minu arust tahtis ta meil lihtsalt elu ebamugavaks teha.

Siis päris üks Haanja-meestest, kas mul jalad kangeks ei jää. Uurisin, et miks peaks jääma. Aga sadul paistab madalal, vastas ta. Ahsoo! Ja mina juba arvasin, et kui 70. km kandis hakkasid reied tuimaks jääma, on see minu süü. Peame kinni ja sätime sadula kõrgemaks, tuli mulle ettepanek. Aga ei saa ju, kostsin vastu, Kelk muudkui paugutab – paneme aga lõpuni, ei ole siin mingit hädaldamist!

Kuid lõpuks sai teistel vist ka Kelgu ässatsemisest villand. Igatahes saabus 7 km enne lõppu korraldus, et nüüd on pissipeatus. Mul polnud küll mingit häda, kuigi joodud oli mehiselt – üksvahe lausa tundus, nagu organism ei taha enam vedelikku vastugi võtta. Sellal kui teised põit kergendasid, sättis Soonets mul sadulat veelgi kõrgemale. Ega vist, jah, päris ettevalmistamata maksa rattavõistlusele ikka tulla, järeldasin endamisi.

Aga üldiselt olid kaaslased sõbralikud. Isegi siis, kui 1,5 km enne lõppu raja viimasel pehmel lõigul mõned ühtäkki finišeerima otsustasid hakata, ei teinud nad seda nii jõuliselt, et poleks mind järele oodanud. Ja Soonets oli ikkagi kõige seltsimehelikum: tema mind järele vedaski.

Viimasel 400 meetril otsustasin proovida oma finišeerimistaktikat. Kihutasin kõigist mööda, teistele hüüdes, et «ai, ma nüüd panen!», ja sisenesin s-kurvi esimesena. Aga kui sealt välja keerasin ning tõusule läksin, tulid teised tagant nagu lingust visatud ja hüüdsid, et «vaat, alles nüüd tuleb panna!». Ja nad panid, oi kuidas panid. Ma olin nii löödud mees, et pärast mind ei tulnudki vist enam ühtki sõitjat üle lõpujoone. Niisiis päris viimane koht vist.

Aega kulus 3:47.30. Isegi kui sellest lahutada kaks joogi- ja üks pissipaus, kokku mitte üle viie-kuue minuti, tuleks puhast sõiduaega 3:42. Vaatasin, et kaks aastat tagasi kulus rattamaratonil raja läbimiseks 3:30. Kuhu jäi kaksteist minutit? Kaksteist minutit!

3:30ga sõitis Peip Reedi, endine kõva suusamees, siinse blogi väheseid julgeid, kes oma nime all sõna võtab. Ta ütles, et on 16 kilo maha võtnud – 90-lt 74-le – ja 7000 km trenni teinud, stabiilselt 10-12 tundi nädalas. Aga see ei saa olla õigustus! Kaalun ju temast veelgi vähem, ja trenni olen rattaga (jah, kuigi ainult maanteel) teinud temast 4000 km vähem – seega peaksin olema värskem.

Ja ma ei räägi siin Haaja rattaklubi tõelistest sõidumeestest, kes läbisid raja 3:20ga, kergelt.

Helistasin doktor Ripsile, et küsida: mis toimub? Miks tulemust ei tule? Mis ma valesti teen?

Doktor Rips ütles: «Ole rahulik, kui võistluse ajal on samasugune ilm, sõidad 3:15-3:20ga.»

«Kust sa seda võtad?» imestasin. «See oli mul niigi maksimumilähedane sõit.»

Rips ainult muigas. «Mäletad,» küsis ta, «kuidas ma ennustasin, et saad Tartu suusamaratonil Soonetsilt sisse, ja sa veel ei uskunud?»

«Mäletan,» vastasin talle.

Rohkemat ei pidanud Rips vajalikuks midagi öelda.

Aga õhtul pärast sõitu tundus, nagu tekiks mul tagumiku peale furunkel. Vähemalt niigi palju Taaramäega ühist. Aga suuruses näib siiski suur vahe. Minu oma tundub palju väiksem.
******Tucsoni äärelinn, Arizona. 3. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Leho Rips (vasakul) ja Art Soonets harjutamas maastikurattasõitu Vooremäel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Fotod 2 ja 4: Mihkel Ronimois Mulgi rattamaratonil. Fotode autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix
Foto 3: Art Soonets Vooremäel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 5: Mulgi rattamaraton. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

40 Kommentaarid:

At 09:02, Anonymous Anonüümne said...

汉字 漢字 轉注字 :)

 
At 12:45, Anonymous Anonüümne said...

Põhjus on selgelt antropoloogiline. Teatavasti on valel lühikesed jalad :)

Postimehe Tiibeti teemaline vale külvamine, mille tuntud reformlanna täna teravalt hukkamõistis, näitab, et Postimees tegeles rahvale valetamisega omal riisikol. Nagu sõidu tulemustest on näha läksid PP jalad kui Hiina jama eest vastutava toimetuse töötajal, lühemaks ja nõrgemaks ning vastavalt trassi läbimise aeg pikemaks. Kõik on normaalne. Ei midagi ebaloomulikku. Tulemus on eelneva tegevusega tugevas kooskõlas.

 
At 12:59, Anonymous Anonüümne said...

Valesti treenitud! Ütle mulle kui pikk on su nädala pikk, rahuliku pulsiga tehtud ots ja ma ütlen mis mees sa oled. Keskmist kiirust, nädala harjutuskordade arvu ja tunde pole vaja öelda. Selge nagu 2 x 2, aga üks mees kangekaelselt ei taha õppust võtta.

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

12:45 kirjutas: "Nagu sõidu tulemustest on näha läksid PP jalad kui Hiina jama eest vastutava toimetuse töötajal,..."
Oehh. Kui te tegite enda arust nalja, siis nali ei tulnud välja. Kui te ei teinud nalja... siis vist ei tule teil elus mitte midagi välja.

Ettepanek kaaskommentaatoritele - katsuks kuidagi lausloll jutt ajamata jätta, mitte torkida ja õiendada kogu aeg blogipidaja kallal (eriti olukordades, kus selleks pole tõesti vähimatki põhjust) ja mitte tallata harrastussportlaste tulemuste otsas.

Ei tohiks olla keeruline.

 
At 13:13, Anonymous Anonüümne said...

13:00

Sul ei ole naljasoont mitte üks raas.

Kui isegi nalja tähistava emotikoni märkamine ja meeldejätmine käib ülejõu, siis ei maksa üleskutsetega vehkima hakata. Mine treeni rahulikult edasi!

Rämepropaganda on häbiks igale selle propagandatoru heaks töötavale teenistujale. Sellist silmakirjalikkust on ebaeetiline mitte tähelepanna. Veel ebaeetilisem on seda tolereerida vabas totalitarismist vabas ühiskonnas. Kahjuks on näha, et eelkommenteerija eelistab karmi korda. Kui see eelmine kommentaar oli nali, siis pane ikka vihje kah juurde muidu on 13:00 su väga peidetud nali raskesti taibatav.

12:45

 
At 13:21, Anonymous Anonüümne said...

Mees on hoopis teise ala (maanteesõidu) ja teise distantsi jaoks trenni teinud ja kirjeldab siin nüüd kuidas ja milliseid probleeme see tekitab. Haledavõitu..

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Kas 13:00 on pr. Furunkli kolleeg? Tuleb tunnistada, et täna keeras mõni mees koolis tõesti vinti üle.

 
At 14:45, Anonymous Anonüümne said...

... – ja mis moodi sel sõiduvahendil üldse käike vahetatakse?
Priit, lahendus on imelihtne, sebi kuskilt singelspeed ja probleem käiguvahetusega on justkui käega pühitud. Kui sellega juba H100 rajal probleeme ei teki, siis ammugi TRM rajal.

ain

 
At 15:12, Anonymous Anonüümne said...

Fixie'ga oleks vast ka päris äge seda trassi läbida.

 
At 15:32, Blogger dr Holden said...

Ma praegu veel mõtlen sügavalt, kas ma viitsin oma single-speedi pühapäeval joonele ajada?

Kui see TRM logistika nii kuradi keeruline ei oleks, siis äkki isegi võiks trenni mõttes läbi sõita. Aga hommikul Tallinnast kohalesõitmine, et kella 10-ks (miks nii vara?) stardis olla, siis veel vaja mõelda, kuidas Elvast pärast Otepääle tagasi saada - ühesõnaga ving-ving-ving...

Ma parem ei sõida, maailm ei muutu sellest ei halvemaks ega paremaks.....noo tegelikult natuke paremaks muutub, veidi fossiilkütust jääb kulutamata!!!

 
At 15:45, Anonymous Anonüümne said...

Sekundeerin doktorihärrale. Täpselt minu mõte. Pealegi ilma kah kehva. Udused ja vesised Katja riismed lippavad ringi ning ei tekita kuidagi mõtet, et pühapäeval on kuivem ja puhtam tunne.

 
At 17:02, Anonymous Anonüümne said...

Ai-ai-ai ...
Jälle on jutt sellest, kuidas blogger kasutab teiste ees eelise saamiseks võõraid sulgi (ratast).

Mitte et ta kunagi kellegi midagi tõestada tahaks (?), aga on vaja teistele ära panna!

Aga tegelikult soovin pühapäevaks külma pead, naela kummi ja punni p...sse!

Kohtumiseni rajal,
Mart

 
At 23:38, Anonymous Anonüümne said...

"Mulle ei ole Tartu rattamaraton kunagi meeldinud. Tüütu. Peksab randmed valusaks ja istmiku samuti. Kiirust enamasti pole, nikerda poris ja üle juurikate. Tüütu, väga tüütu. "

Kas ikka tahad sinna rattamaratonile minna? Äkki mõtled ümber? Dr Holden ka ei lähe. Sõitsid semudega raja läbi - hea. Kellele sa veel - ja mida? - tõestama lähed?

 
At 07:30, Anonymous Anonüümne said...

Rattur sõidab käiavast sepast mööda, kes hõikab, nael kummi. Rattur vastu, käi p...e.

 
At 10:08, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsul suur võimalus taas kivi haarata ja oma mullu soiku jäänud tippsuusatajate suuskade teema päevakorda tõsta.

Kiku kinkis oma vanad suusad AV tütrele! http://www.ohtuleht.ee/443515
Selline sigadus vajab staarajakirjaniku viivitamatut sekkumist!

 
At 10:35, Blogger Priit Pullerits said...

10:08 - olgem ausad, kellelt selle kohta alginfo tuli. Mis te arvate? Ei ole vaja kaugelt otsida...

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

ja jaa. Kiku ei julge tänu alginfo levitajatele enam suuski müüa nüüd saab ainult pärandada - see vist miski juriidiline termin. Sihuke kärn siis suusamüügiärile.

 
At 11:07, Anonymous Anonüümne said...

Tundub, et soomlasi ei kutsuta ilmaasjata põtradeks. Teadupärast põtradel puudub sapipõis.
Mis loomad need eestlased on? Igatahes sapp on neil raudselt olemas.

 
At 12:10, Anonymous Anonüümne said...

Oletan, et alginfo tuli AV-le ja ESL-le suhtekorralduse teenust osutavalt Meelis Kubitsa suhtekorraldusbüroolt (Olen sellest büroost ääriveeri kuulnud kui väga kõvade klientidega, kuid varju jääda eelistavast firmast).
Oletan ka seda, et suhtekorraldusbüroo proffid on uudise tootnud eelkõige selleks, et tugevdada Andrus Veerpalu ja temaga seotud, Eesti suusatamist valitseva klike positsioone.
See, et ühte noorsuusatajat nii meedias pushitakse, ei ole muidugi juhuslik. See on isegi sellisele meediakaugele inimesele nagu mina selge. Kellelegi ehitatakse karjääri. Kellelegi ehitatakse meediakuvandit. Pullerits teab ilmselt hästi kuidas need asjad käivad. Võiks nendelt protsessidelt mõni kord veidi kardinat kergitada (et kuidas sellised artiklid lehte tekivad - taustast).

 
At 12:40, Blogger Priit Pullerits said...

OK, here's the background. If you move around in certain circles and know some people, they are eager to tell you all sorts of things. Some things are pure crap, some are just titillating gossip, but some information seems to have some merit. You have just to check it. So, after some calculation, you call your colleague who has good relations with a person who is directly involved with the subject matter. The colleague tells you that he has also heard some rumors about giving away the skis, but didn't know who had done it to whom. Now he has all the necessary pieces in place and the only thing to do is to call the person directly involved and ask the person a truth-assuming question that I know this and that and what would you say. In order to cover up the tracks so that the primary source would never be betrayed, the person who writes the newsstory has no idea where the person who gave the necessary details to him got them, and the primary source can keep living in peace because there will be no traces which would lead to that source.

That's as simple as that. There are no grand plans or theories involved.

 
At 13:02, Anonymous Anonüümne said...

ja jaa. Nüüd aga paluks selgitada, et kuidas need informaatorid küll nõnda kangesti pärandamise teemast rääkida tahavad. Ütleme ausalt - see kõik on mõttetu tühijutt, mis ei paku huvi. Samahästi võiks kirjutada, et kellele pärandas Jaak Mae täna miski rahasumma kuskil kaubanduskeskuse kassas. See uudis on kräpp. Palju olulisem on see, et miks sihukest uudist avaldatakse.

 
At 13:16, Anonymous Anonüümne said...

PR-agentuur on Pulleritsu-Martinsoni duo lihtlabaselt õnge võtnud. Kedagi ei koti ju ammu sponsoritelt saadud suuskade edasikinkimise ebaeetilisus [mis eksisteerib ju ainult Pulleritsu peas]. Ma kujutan ette, et see asi käis umbes nii:

MA: Mis teha? Meie seis on s..t.
PR-mees: Tuleb luua AV-st positiivne kuvand.
MA: Kuidas? Näe Pullerits, va [censored] avaldab laupäeval PM-s WADA eksperdiga intervjuu.
PR-mees: Pullerits? Palume Kristinal kinkida AV tütrele suusad ja söödame selle info Pulleritsule ette. Las ta ise kirjutab artikli.
MA: Hiilgav plaan!

 
At 13:51, Anonymous Anonüümne said...

Ja ikkagi. Täna tuli välja uudis, kuidas testiti Kristina suuski. Halloo, kas väljas on ikka veel talv? Kõrge IQ-ga inimeselt sellinne fopaa. Nii labaselt kukutakse lõksu. Või ikkagi ei olegi lõks ja üks va [censored] ajab siin nagu tavaliselt pada? Viimane variant on kahjuks kõige reaalsem.

 
At 14:24, Anonymous Anonüümne said...

10:08 - Kui nüüd lugeda natuke sügavama mõttega Martinsoni postitust, siis seal pole sõnagagi keegi rääkinud kinkimisest. Vana rebase poolt on valitud "juhuslikult" termin - pärandas - mis võib tähendada mida iganes.
Kui aga tegu oleks olnud kinkimisega, oleks see olnud selline ERITI ILUS lüke suusakuninganna poolt, mis sel juhul oleks kindlasti nii ka sõnastatud.
Praegu aga business as usual.

 
At 14:42, Anonymous Anonüümne said...

paneb muigama PP kelkimine et kui osavalt tema ikka niite tõmbas ja kui kõva mees tema tegelikult on. PP edevus nurjas ka plaani et the primary source can keep living in peace. PP kitsed on üldjoontes teada.

 
At 15:03, Anonymous Anonüümne said...

Kes on see rebane kes võttis kasutusele sõna "pärandas"?

Artiklit lugedes jooksevad Kristina suust läbi ainult sõnad "küsijaid", "soovis", "usaldades", "ülihea meel" ja "omaks said".

Martinsoni sulest on ilmunud sõnad "pärandas","uurima, kuidas Kristina suuski endale saada", "kokkulepe".

Mina pole seni kuulnud, et pärandit minnakse küsima, paremal juhul esitatakse avaldus pärandi vastuvõtmiseks või pärandist loobumiseks. See jutt lehkab äri järele. Kristina ülihea meel õnnestunud suuskade omanikuvahetuse üle ainult kinnitab seda arvamust.

 
At 15:08, Blogger Priit Pullerits said...

OK, guys, I just make things up. But usually, at least abnormally often, the stories I concoct happen to hit the bull's-eye.

By the way, in order to do justice to the incendiary remarks posted at 14:42, don't you like ma English vocabulary?

 
At 16:14, Anonymous Anonüümne said...

Kas PP tunneb ennast kangelasena? Vaatamata suusaäri lugu, toimus Eestis ajalooline tehing, mida lehes looritatakse pärandi nimetusega. Mehed kui teha ärilugu siis tuleb välja tuua ka tehingu (kasvõi "arvutatud") rahaline väärtus. Martinson jättis selle aga tegemata ja lasi Priidu "härjasilma" vett vedama. Hale. Tehingu hind on ainuke uudisväärtust omav infokild selles loos.

 
At 16:21, Anonymous Anonüümne said...

How acrimonious and/or skinny a person can be?

Enjoy your meal tonight. Have a good sex if available. Don't push yourself. Abnormally often you fail in all three, don't you?

 
At 16:31, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits "müüs" Martinsonile info, mille too kähku uudisepätsiks vormis. Deadline täidetud ja päevaülesanne samuti. Aga mõelge mehed, parem millise vastuteene tegi Martinson Pulleritsule? Sest need kaubad ei käi ajakirjanduses kunagi ühesuunaliselt.

 
At 17:01, Blogger Priit Pullerits said...

Päris huvitav teooriate punumine teil siin käsil. Rattasõit ja rattamaraton ei huvita nähtavasti absoluutselt kedagi? Peab vist ikka uue kaardi tagataskust välja võtma ja taas teravust looma, tolmu keerutama ja väitlema ässitama?

 
At 17:07, Anonymous Anonüümne said...

Mõtleme. Martinson on heapoiss ja pumpab Kristinalt inffi. PP on pahapoiss ja peksab segast. Let me guess. Heapoiss kirjutas ühe raamatu ja pärast seda ütles, et rohkem ta kordagi sihukest jama ei kirjuta. Ainult juhul, kui keegi ausalt ja avameelselt räägib, kuidas telgi taga asjad käivad. Järeldus. Paipoiss oli pettunud KŠ stoorist ja nüüd otsib võimalust tema ja AV vahele selge seose loomisest, et kõik saaks aru millises paadis meie esisuusatajad koos on. Päris lõdva seos, aga see pärandi kasutamine viib paratamatult sellisele seosele. Järelikult jäi raamatust välja midagi mis PP-le huvi võib pakkuda, mida Martinson küll äratabas, kuid tõestada ei suuda. Ja seda juba seoses KŠ mitte AV-ga.

 
At 17:41, Blogger Priit Pullerits said...

16:21, yeah, that's right. You won, I lost. What a shame.

 
At 17:42, Anonymous Anonüümne said...

Hea point, 17:07
Martinsonil on tõenäoliselt infot, mis KŠ raamatusse ei mahtunud, aga mille vastu Pullerits võiks väga huvi tunda. Kui järele mõelda, siis Martinson ju lausa vihjab sellele infole.

 
At 17:54, Anonymous Anonüümne said...

"Rattasõit ja rattamaraton ei huvita nähtavasti absoluutselt kedagi?"

Pulleritsu kirjutised vähendavad üritustel osalejate arvu. Hoiatussignaal Tartu nelikürituse korraldajatele peaks olema kõlanud. Rattamaratone on saanud liiga palju. Samuti triatlone, ekstreeme jt konkurente - kes kasutavad uusi, hoopis tugevamaid promotehnikaid (kampaaniad teles).

 
At 19:19, Anonymous Anonüümne said...

P.S. Martinsonist rääkides, ega tema kõi keegi teine äkki siiski uut raamatut kirjuta? Andrus Veerpalu. The True Story müüks väga hästi. Osa raamatust võiks seeriana avaldada PMs näiteks.

 
At 09:21, Anonymous Anonüümne said...

Priit on suure ähmiga eesti keele ära unustanud, mis juhtus?
Lugedes uudist, selgub, et kellegil on veel keelega probleeme. Esimene mõte oli, kas Kristina on surnud või saab Veerpalu need suusad peale Kristina surma. Või mida "pärandamine" eesti keeles tähendab?

 
At 10:12, Blogger mrg said...

Priit, kuulsin et oled mind oma blogisse pannud! Sellest tulenevalt mõned täpsustused, minu ratast ei tohi nimetada hübriidiks, vaid see on puhtatõuline "cyclocrossi" ratas.
Tõusude võtmise erinev metoodika tuleneb sellest et meil erinevad ülekande arvud - minul 53/25, sul 44/34. Sellest tulenevalt pean mina tõusudel suuremat jõudu rakendama, sina saad rahulikult kerida. siit ka kiiruste erinevused. Ei ole siin mingit paugutamist.

 
At 03:07, Anonymous Anonüümne said...

Evеrу wееκеnd i used to gο to sеe this websitе, beсause і wіѕh for enјoyment, as thіs this ωeb page cоnations genuinely fastiԁious funnу
infоrmаtion too.

My sіte sensual massage london
Feel free to visit my weblog - tantric massage in London

 
At 20:48, Anonymous Anonüümne said...

Hi admin
Its really awesome, that's the blog you admire I liked it.
Τhis architecture is ѕpectacular! You obviouѕly know
how to keеp a rеader entertained. Between your wit and your videos, I wаѕ about movеԁ to stаrt
my own blog (ωell, almost...HaHa!) Wondеrful jοb...
UK Massage Directory
Best Regards
ketty perry

 

Postita kommentaar

<< Esileht