esmaspäev, august 15, 2011

Pullerits: Kuidas täiesti valesti trenni tehakse?

Kaasblogija Art Soonets raporteeris, et kohati olevat üksvahe haaranud Eestit teadmatusest juba paanika, kas ma enam trenni ei teegi. Tõepoolest, suutsin kaheks nädalaks niivõrd silmapiirilt kaduda, et Soonetski ei teadnud, kus olen ja mida teen. Nii ei osanudki ta küsijaile vastatagi, et ega ma tõepoolest trenni tee, vaid puhkan Hiiumaal. Aga siis, pärast 17 päeva pikkust pausi naasesin koju ja asusin otsustavalt kaotatut tagasi tegema.

Järgneb aruandlus teemal, kuidas on totaalselt vale rattatrenni teha. Ehk: ärge seda ise kodus järele tehke!

E: 44.20 - 23 km rattaga sinasõpruse taastamist (keskmine kiirus 31,15 km/h).
"Kes see hull nii pika treeningpausi vahele laseb?" küsiks esimese kursuse kehakultuuritudeng või viienda kategooria treener - vahet pole.
T: 51.00 - 30,4 km Tartu-Jõgeva maanteel (35,76 km/h). Tõsi, Äksi kurvist Tabivereni õnnestus sõita Chrysler Pacifica tuules, mis aitas lõpuks kiiruse vedada 71 km/h-ni.
"Vaevalt uuesti ratta selga saanud, aga juba kukub täiest jõust kihutama," imestaks suvaline kolmanda kategooria treener pead vangutades.
K: 51.10 - 30,4 km Tartu-Jõgeva maanteel (35,65 km/h). See, erinevalt eelmisest päevast, oli aus sõit - täielikult omal jõul.
"Kahel päeval järjest täpselt ühesugust trenni teha?" ei jõuaks selle blogi järjepidevamad lugejad hämmeldusest käsi kokku lüüa.
N: 35.00 (hommik) + 37.20 (õhtu) - 18,4 km + 20,7 km (31,54 km/h ja 33,27 km/h).
"Mis mõte on teha päevas kaks ühesugust lühikest trenni?" otsiks enamik rattasporti jagavaid mehi senimaani küsimusele vastust - ja asjatult.
R: 50.55 - 30,4 km Tartu-Jõgeva maanteel (35,82 km/h).
"Juba kolmas trenn nelja päeva jooksul sama kiirusega ja sama pikal ning sama reljeefiga rajal?" hüüataks isegi vähima teoreetilise pagasiga harrastusrattur arusaamatusest.
L: 1:00.40 - 32,9 km Tartu-Jõhvi mnt-Jõgeva mnt-Tartu ringil (32,54 km/h).
"Ei ole siin midagi muutunud," lööks enamik selle treeningrežiimi vaagijaid lootusetult käega. "Ikka üks ja seesama, vankumatu jäärapäisusega."
P: 1:16.55 - 41 km Tartu-Kärkna-Kärevere-Tartu ringil (31,95 km/h).
"Nojah, pühapäevane sõit on küll pisut pikem kui muudel päevadel, aga põhimõtteliselt ei ole võrreldes eelnevate kordadega siiski mitte midagi muutunud," nendiks lootuse kaotanud rattahuvilised üksmeelselt.

Kokkuvõte: nädalaga 227,2 km, puhast trenniaega 6:47.20, keskmine kiirus 33,47 km/h. Tõele au andes on see käesoleval hooajal mahu poolest neljas nädal. Rohkem olen sõitnud üksnes Tartu rattaralli eelsel nädalal (241,1 km), Tartu rattaralli nädalal (270 km) ja juuni-juuli vahetusel peaminister Andrus Ansipi meeskonnaga Tallinnast Tartusse sõitmise nädalal (240,5 km).

Nüüd aga kõige olulisem osa: mida sellest kõigest järeldada?

Enne, kui hakkate oma asjatundmatute ja pseudojäreldustega puusse või bambusesse panema, las ma annan teile vähemalt õige suuna kätte.

Esiteks, ma ei treeni olümpiale ega MMile, isegi mitte Eesti meistrivõistlustele pääsemise nimel. Seetõttu ei oma mingid teaduslikud ja loogilised treeningplaanid mingit tähtsust.

Teiseks, rattasõit üksinda on piisavalt tuim ja nüri ala, et pikemate kui tunniste sõidukordadega oma vaimu nüristada.

Kolmandaks, ratas on selleks, et kiiresti sõita, mitte selleks, et niisama sadulas aega surnuks lüüa. Minu võimeid ning treenitust arvestades on keskmise kiiruse hoidmine 32-33 km/h kandis piisavalt kiire. See tähendab, et muist aega peab ikka 35-36 km/h n-ö rauas olema. Kuigi tõeliselt nauditav sõit algab ikkagi kiirusest 40 km/h - selle poole pidevalt püüdlengi, et seda kiirust ja tunnet kätte saada.

Ja neljandaks, miks ma pean treenima kuidagi teistmoodi, teaduslikumalt? See oleks täiesti mõttetu, ega tulemused sellest paraneks. Vaatame siin üheskoos seda, mida tegi pühapäeval rulluisumaratonil (jäägu see ainsaks korraks, mil sellest naiste- ja moeüritusest siin juttu teen) Soonets. Ta sai väga tubli 89. koha. Mis siis, et ta oli hooajal enne rulluisutanud vaid 600 km, palju vähem, kui enamik teda edestanuid, ja et nädal enne maratoni tegi ta vaid ühe või kaks sõitu ja päev enne maratoni seisis terve päeva jalgadel. Ta ei jõudnud ära imestada - ja ausõna, mina ka ei jõua -, miks paljud-paljud, kes temast hoopis rohkem ja teaduslikumalt treenivad, kes liiati treenivaid ainult ja üksnes rulluisutamist, temast palju-palju tahapoole jäid. Tõepoolest, mis mõte on nende läbimõeldud ja teaduslikult põhjendatud treenimisel, kui nad - ja see pole siin halvustavalt öeldud - suvaliselt rulluiskudele asunud tüübilt minutitega sisse saavad, kusjuures too tüüp - Soonetsist on jutt - tundis pärast finišit, et jõudu ja jaksu jäi oi kui palju üle.

Kuskilt kuulsin, et pühapäeval toimub Võru rattaralli. Ei tea, kas minna ka starti? Soonets pidi sedapuhku sinna üheks kohtunikuks minema. Küsisin temalt, et kuna olen harjunud üksinda sõitma, kas võin ühe Chrysler Pacifica endale tempomeistriks võtta - siis ei pea teiste meeste musta tööd kasutama ja siis ei pea teised pärast nurisema, et näe, pidid Pulleritsu oma tuules finišisse lohistama.
******Saguaro National Park, Rincon Mountain District, Arizona. 2. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1-4: Jalgratturid USAs minu lemmikosariigi, Utah' velotuuril. Fotode autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Siin tasub maksimumkiirust üritada - Bonneville'i soolajärve rada Utah' loodeosas on tuntuim autode ja mootorrataste kiirusrekordite üritamise paik maailmas. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 6: Art Soonets (paremal) Tartu 5. rulluisumaratonil. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ Scanpix

43 Kommentaarid:

At 14:16, Anonymous Anonüümne said...

Tule ikka. Siis saad ise ka teada kaua kestad nende lühikeste trennide pealt.Võibolla õnnestub mõnele suure mahuga sportlasele ära panna, siis on midagi jälle lugeda.

 
At 14:23, Anonymous Anonüümne said...

Ohh rõõmu. Priit kurnab ennast blogimise asemel ratta seljas kõõlumisega. See on hea ja näitab, et mehel on tõsine rattapisik sees. Viimase nädala koormus on ka sihuke, millest ma pole sel aastal veel unistanudki. Väga hea. See andestab madalat blogimisaktiivsust, sest nõnda uhades läheb spordiveteranil tõesti palju aega taastumisele ja kui ikka tööl ka peab käima, siis loomulikult ei jää enam siin kribamiseks aega ega vaimujõudu järgi.

Põhimõtteliselt nõustun Priidu kõikide suunaandvate järeldustega ja kiidan põhimõtted heaks. Just sedasi suhtubki keskmine rattapede treenimisse. Tippsport on meiesuguste jaoks ulme ja järgi on jäänud puhas fann. Ma mõtlen, et võiks kunagi teha dr Holdeni kombel Ironmani ürituse läbi aga nõnda, et nädalas üle korra ei liigutaks ja sedagi mite teaduslikult vaid Priidu moodi suht suvalt ning oluline oleks ainult protokollitud tulemus st lõpetamine kontrollaja sees vastavalt lubatud reeglitele. Thats'it. Kahjuks Eestis seda teha ei saa, sest siin on ametlike ürituste korraldajad erilised ajapeded ning iga mehe-naise kohta peab olema tema täpne tulemus mõõdetud ja kõigile irisemiseks välja pandud.

Siin riigis on oluline ainult võrdlus tippsportlastega, mis siis, et kõige suuremad spordiasjatundjad on ühtlasi ka kõige rasvasemad ajakirjanikud. See märkus ei puudutanud Priitu, sest tema pole spordiajakirjanik ja see siin pole ajakirjandus. Ükski rasvunud ajakirjanik ei kujuta ette, et tegelikult on vaja inimesed panna rasvast vabanemiseks Priidu kombel liikuma. Väga väheseid motiveerib mingi aeg ja koht lõpprotokollis. Kuid igasugused asjatundmatud tugitoolisportlased peavadki oluliseks ainult kohta ja tulemust, sest kõik korraldajad ju ainult seda rehknutti peavadki.

 
At 14:31, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits teebki valesti trenni.

Aga demagoogia on tal hästi käes.
Ja lõpuks see loeb - tema põhialal.

"Seetõttu ei oma mingid teaduslikud ja loogilised treeningplaanid mingit tähtsust.

Teiseks, rattasõit üksinda on piisavalt tuim ja nüri ala, et pikemate kui tunniste sõidukordadega oma vaimu nüristada."

 
At 14:37, Anonymous Anonüümne said...

Priit, seda rulli kannatab sõita lihtsalt hea üldfüüsise pealt (loomulikult peab natuke tehnikast ka jagama), see on täiesti sarnane maantee grupisõiduga, pead olema lihtsalt õigel ajal õiges kohas ja suutma kiirendustega kaasa minna, ma ise olen see hooaeg enne TRUM sõitnud 55 km ehk 2 korda, enne starti isegi ei teinud soojenduseks uisku vaid sörkisin, loomulikult ei jõua nii liiderpunti, aga kas see ongi vajalik ning kui jõuakski siis nende kiirendustega niikuinii ei jakasaks kaasa minna. Pole ta nii naiste sport midagi, sama palju naistesport kui maantee grupisõit.
Emeri

 
At 14:58, Anonymous Anonüümne said...

Pühapäeval võid sa kasvõi Kamaz 5511 omale tempomeistriks seal võtta, kedagi ei koti. Asi selles,et Võru rattaralli toimub 20 augustil. Pühapäeval minnakse kollektiivselt Tallinna autopededele ummikut genereerima.

P

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Priit, punud jälle vastuolu. Kõigepealt kiitled kuidas "valesti" trenni teed ja siis räägid et teised teevad valesti, sest kaotavad soonetsile.
Asi on tegelikult lihtne, vaba maa, igaüks teeb mida ise tahab, ka treeningul, ja ei ole teiste asi selle kallal mõliseda. Tõsi kui tegija just ise ei taha, et tema kallal mõlisetakse. Selliseid on ka, Priit näiteks.

 
At 15:41, Anonymous Anonüümne said...

Milleks Pullerits neid tunniseid adrenaliiniotsi teeb? Andres Keba blogis kirjutab Jooksust-blogi pidaja, et pikkade jooksutrennide ajal tekib temal igasuguseid häid mõtteid ja ideid.
Ma oletaks, et Priit teeb neid marulisi sõite selleks, et end artiklite kirjutamiseks emotsionaalselt üles (vihale?) lüüa. Ajakirjanikud on ju teada, kasutavad kes igasuguseid vahendeid, mõni kohvi, mõni midagi kangemat.
Adrenaliinitrennide tulemusi - kui head mõtted sealt tulevad - saavad nende väljaannete lugejad, kus Pulleritsu avaldatakse, igaüks ise lugeda ja hinnata.

 
At 16:50, Blogger sk8erboi said...

eh, siin on ju kõik siililegi selge. kuna järgmisel aastal on naiste- ja moeala rulluisumaraton jõgevalt tartusse, siis pullerits teeb lihtsalt salatrenni ja üritab tõuse-laskumisi meelde jätta.

sest, oleme ausad, täiesti igav on ju ennast aasta-aastalt, täpselt samadel võistlustel (aga rattaralli ja suusamaraton seda kahtlemata on), täpselt samade vastaste vastu proovile panna lihtsalt selleks, et jälle konstanteerida oma tavapärast kohta

kas pole õige, mis :)

 
At 16:51, Blogger Priit Pullerits said...

Näete, täna jälle rattasõit tehtud. 32,9 km 59.47ga, keskmine 33 km/h. Sellest piisab, rohkem küll ei taha.

14.23 - vahva kommentaar, lõbus ja terane, ei ole pahatahtlik, torked on päris elegantsed.

14:31 - unustasin ühe põhjendusena lisada, et umbes tunnine trenn on selline, millest veel mõnu võib tunda ja mis muud elu oluliselt segama ei hakka.

Emeri - vaatasin Su tulemust, väga võimas. Juba kahtlesin, et oled hakanud rulluisku sõitma. Aga kui sellise tulemuse 2 trenni pealt tegid, siis olid küll selle maratoni kõige parem sõitja selles mõttes, et kulutasid nii hea tulemuse saamiseks eelnevalt vähim vaeva. Seda nimetatakse efektiivsuseks ja produktiivsuseks, eks ole? Või peab ütlema, et hoopis Emeri on see, mitte mina, kes kõige rohkem valesti (sic!) trenni teeb!?!

14:58, P - ai sa mait, oleksin pühapäevaks Võrru tulnud. Aitäh, nüüd tean, et teised tulevad ikka laupäevaks. Kamazi ei taha, sellest, erinevalt Chrysler Pacificast, ei näe ju läbi! Ohtlik.

15:11 - just!

15:41 - jah, kah üks võimalus.

 
At 16:54, Blogger Priit Pullerits said...

On küll õige, Sull, on küll. Ainult et minu eas (46) on vähemasti see lisapõnevus, et kas õnnestub eelmise aasta kohta säilitada - see on veel midagi sellist, mis pisutki motivatsiooni aitab hoida. Aga 33-44 aasta vanustest ei saa küll aru - neist enamikul, kes juba mõnda aega harjutanud, ei ole küll ette- ega tahapoole suurt võimalik tõusta-langeda.

 
At 17:45, Anonymous Anonüümne said...

need 33-44 aastased üritavad ka samamoodi oma taset hoida, sest et harrastajte tase on päris kohutavalt tõusnud.
Ja kui juba Võru RR päeva oleksid sassi ajanud, siis meenutan, et erinevalt teistest maantekarikasarja võistlustest on Võru RR start kell 11. Ja kui rattaga kiire sõit meeldib, siis tasub vähemalt siledamatest osavõistlustest osa võtta, Haapsalu RR peagrupi keskmine kiirus tuli näiteks üle 45 km/h.

P

 
At 17:55, Anonymous Anonüümne said...

Pärast 17 päeva pikkust pausi kohe 7-8 päeva jutti ühe malliga ühte ala ja tempokalt? Et paneks ja jooksus 6-7 päeva nädalas 12 km täie rauaga? Miks mitte, kui keha kannatab ja tahtmine puhkusega kogutud saavutuskrediiti kulutada.
Aga talvel tulevad jälle jutud, et jõudu ei ole, ülakeha nõrk jms. Mina tegin eile hoopis 13 x mäkkejooksu lõike. Päris mitmeid imitatsioonijooksu tegijaid oli näha. Pulsikellaga oli kõik ilusti kontrolli all. Kui taastumisaeg hakkas pikenema, siis lõpetasin. Mees, kes tänapäeval väidab, et harrastaja saab ilma pulsikellata hakkama, kutsub esile ainult naeru.

 
At 18:58, Blogger Priit Pullerits said...

...naer ongi terviseks.

 
At 20:28, Anonymous Anonüümne said...

Eks ma tegin muid trenne, mis vajalikud triatloni jaoks, ratast suuremal osal, natuke jooksu ja vähem ujumist, aga ikka mõistuse piires. 2008 ma sõitsin ikka rohkem rulluisku, aga meeletute seljavalude tõttu ma vahepeal prakitliselt 2 aastat rulli ei sõitnud, kuid sellest ajast on tehnika meelde jäänud. Eks tänagi on selg veel väga kange.
Emeri

 
At 22:27, Anonymous Anonüümne said...

Paljude inimeste kogemuste pinnalt on tänapäevaks välja settunud treeningute jagamine taastavateks ja arendavateks. Taastav - kerge trenn; arendav - raske trenn. Kui ei osata nende vahel vahet teha ja lastakse kogu aeg ühte moodi, siis ei ole arengut loota. Keegi ei teeks seitset arendavat trenni järjest. Seitsmel taastaval trennil järjest pole ka eriti mõtet (eriti puhkuselt tulles).
Oletame, et need olid sellised poolkõvad tunnised sõidud. Nende pealt pooleteist tunnist sama kõva sõitu ehitada on problemaatiline. Sein tuleb ette. Pooleteisetunnist poolkõva sõitu saaks aga ehitada nt ühe kõva, ühe poolkõva, kolme taastava sõidu ja kahe puhkepäeva pealt..

 
At 23:54, Anonymous Anonüümne said...

P.S. Tallinna Maratoniks valmistujate veebist kättesaadavad treeningpäevikud näitavad selgelt, et parimad on mahuperioodi just lõpetanud ja alustanud kiirusliku vastupidavuse faasi (pikad intervallid). Samas on põhimass alles nüüd avastanud, et peaks valmistuma!

 
At 01:09, Blogger Madis said...

Kas taastavalt arendavat trenni pole olemas? Ma võtaks selle, kui on.

 
At 08:12, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, kas tõesti teevad enamik rahvaspordiüritustel osalevad inimesed trenni, et saavutada hea koht? Ma arvan, et liigutakse ikka tervise ja hea elukvaliteedi nimel. Ma ei saagi nendest meestest aru, kes Tartu Rattarallil kohtadel 200-300 grupifinishit teevad ja riskivad oma tervise ja rattaga. Vahet ju pole kas oled 200s või 300s.

 
At 08:34, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 22:27 - tegin laias laastus samamoodi trenni ka enne Tartu rattarallit ja tegin seal elu parima tulemuse, 277. koht, ja kestsin 3:23, lõdvalt. Mis ütlete?

Ja 08:12 - tegelikult on 200. ja 300. kohal ikka vahe küll. Teie jaoks mitte, aga neile, kes on harjutanad ja tahavad võistelda, on ikka küll. Sest miks muidu, nagu te õigesti ütlete, finiši eel heitlema hakatakse.

 
At 09:19, Anonymous Anonüümne said...

Soonetsit pole mõtet eeskujuks võtta. Ta on selleks liiga andekas. Kui ta vähegi oleks normaalses kaalus, siis kannataks tal näiteks suusamaratonil esimese saja sisse sõita ilma väga tugevalt treenimata. Küsi Soonetsilt, paljuga ta 15 aastaselt 5000 m jooksis, ilma erialast treeningut tegemata.

 
At 09:22, Anonymous Anonüümne said...

18:58 Hea vastus Priit!

 
At 09:54, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kui pühapäeval on vaja sõita ja Võru RR juba "eilne päev", siis tuleks äkki Kambja Rattamaratonile? Kodu lähedal ja oleks hea ettevalmistus/test ennem Tartu Rattamaratoni.
Mart

 
At 13:17, Anonymous Anonüümne said...

Soonetsi reljeefsete jalalihaste järgi võiks arvata, et mees teeb jõusaali jalaosakonnas kõvasti tööd. Aga Soonets võib sõita kuitahes hästi, see ei loe - Eestis mõne ajakirja kaanepildile pääsemiseks tal šanssi ei ole. Kaanepiltidel on meil ikka GP või nagu Tervis Pluss äsja müügiletulnud augustinumbris - õed Luiged ("Kolm jooksugraatsiat" on Tervis+ loo pealkirjaks pannud) - mis on ju ilmselge diskrimineerimine.
Eestis pole muide ka ühtegi homoajakirja. Võimalused meessportlasel kaanepildile pääseda on seega nullilähedased - kui ta just näitleja ei ole. Aga minu arvates näitlejad on reeglina kõik sellised libedad, ebamehelikud mehed.

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Kas sa räägid Täärist?

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Ei tahaks personaalseks minna, aga Jan Uuspõld meeldib mulle isiklikult näitleja-sportlasena tunduvalt rohkem (miks Uuspõldu ei kasutata?)

 
At 15:21, Anonymous Anonüümne said...

Veiks või Jan või mõni suva, mis vahet seal on? Peaasi, et teevad sihukesi saateid. Kokkuvõttes on see on ikkagi parem kui homode ja modellide talkshowd. Oluline, et asjaga tegeletakse. Persoone ei maksa ületähtsustada. Nt Kerlil oli terve saade rahanägu peas. Tegi ainult sellepärast, et maksti. Sama ka Contraga. Täär tabab matsu las kappab edasi. Kui Uuspõld kah miski uue nishi leiab siis võiks teda samuti ekspluateerida. Kahjuks on tal pullitegija maine. See asjale kasuks ei tule, isegi väga pingutades.

 
At 15:42, Anonymous Anonüümne said...

Tõesti PP võiks Kambja maratoni tulla sõitma. Lootuses, et kummutab müüdi jalgarattaspordist, kui mugavussport.
Oleks ka heaks ettevalmistuseks Tartu Rattamaratoniks, kus ta kindlasti head kohta läheb noolima.

 
At 16:26, Anonymous Anonüümne said...

No Uuspõllu suusasprindis virutatud 3.02 km tulemust (oli vist nii?) võib vist lugeda hoopis kõrgemaks klassiks kui Tääri saavutusi? Mulle tundub, et meie harrastusspordi propaganda suund on androgüünsete meeste kuvandi promomisele. Mehed, kes teaduslikult tasa ja targu valmistuvad, valmistuvad, valmistuvad.. Venitavad ja geelitavad, massaašitavad jne. Ürgne mehe loomus läheb kaotsi. See on lõpuks ka see, millest Pullerits kirjutab.

 
At 18:11, Anonymous Anonüümne said...

Sprinditreeningut võiks Uuspõld tutvustada küll aga pikamaa võrdlust ta Tääriga välja ei kannata.

 
At 22:42, Anonymous Anonüümne said...

Kas Priit ei taha treeningukavade koostamise äriga kätt proovida?

 
At 23:00, Anonymous Anonüümne said...

Uuspõllule sobiks roll tippsportlasest-suusatajast, maailmameistrist, kes on nagu saavutanud kõik - aga millise hinnaga? Dopingu ilmsikstuleku, allakäigu & alkoholismi lugu. Kurb lõpp. Täär võiks samas filmis või etenduses kehastada ehk mõnda suusaliidu funktsionääri. Või Uuspõllu endist semu laste spordikooli päevilt, kes siirdunud ärisse ja suusatab nüüd oma rõõmuks.

 
At 23:35, Anonymous Anonüümne said...

aga kes mängiks Jüri Järve? Uuspõld on küll tubli, ent nii madalale ei tahaks temagi langeda?

 
At 00:53, Anonymous Anonüümne said...

Ja kes mängiks spordi politseiniku? Oi, sellest tuleks äge Vilm.

 
At 09:14, Anonymous Anonüümne said...

Vilmi nimeks olgu "Meie Kevade" (suurte tähtedega). Seda võiks vändata seriaalina ja sisse tuleb põimida mälestusi lapsepõlvest 10-20-30-40 aastat tagasi. Kogu spordipere vaataks seda.

 
At 15:10, Anonymous Anonüümne said...

Küsimus oli:"näitlejad on reeglina kõik sellised libedad, ebamehelikud mehed." Kas Täär ka? Mis see Uuspõld siia puutub?

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

Pole Tääri fänn.Aga missugune see pärismees siis olema peaks kui temasugune ka enam pole? Massaazhi märgiti põlualusena..venitamine on androgüünne tegevus..Mida muud oskadki oodata 'meestelt' kes taoks neegritele jalaga perse ja homod haiglaravile saadaks.
Marko

 
At 05:29, Blogger Unknown said...

hermes belts for men
nike roshe run
moncler jacket
pandora charms
burberry outlet
yeezy shoes
nike free
true religion jeans
off white clothing
kyrie 3

 
At 10:30, Blogger xjd7410@gmail.com said...

20180518 xiaoou
uggs outlet
nike foamposite
cheap jordans
true religion jeans
ugg outlet online
tods outlet
michael kors outlet
longchamp outlet store
cheap jerseys
ferragamo shoes

 
At 10:57, Blogger Unknown said...

www0525

lacoste soldes
nike shoes
longchamp handbags
coach outlet
cazal sunglasses
mulberry handbags
ugg outlet
hermes belt
manolo blahnik outlet
tory burch outlet

 
At 06:09, Blogger 5689 said...

zzzzz2018.8.6
uggs outlet
canada goose outlet
adidas superstars
reebok shoes
oakley sunglasses wholesale
louboutin shoes
coach outlet online
oakley sunglasses wholesale
golden goose shoes
moncler online

 
At 06:16, Blogger Unknown said...

michael kors factory outlet
nike dunk low
lebron soldier 10
christian louboutin
yeezy boost
michael kors
adidas iniki
kd 10
fitflops sale
tory burch outlet

 
At 10:25, Blogger miki said...

0706jejeCela signifie Air Jordan Femme que vous avez pris la décision que vous avez besoin d'une nouvelle Nike Air Max 2018 soldes paire de baskets pour le basketball. Une orthèse air jordan 5 captain america plantaire moyenne ou une aide à l'arche est généralement asics gel kayano evo blanche un produit fantastique qui devrait également permettre. La air jordan future low noir rouge semelle très nette a créé une meilleure traction, ce air jordan qui est essentiel pour tous ceux qui jouent dans le basket.

 
At 05:48, Blogger Unknown said...

www0820


nike air max 95 ultra
canada goose jackets
christian louboutin outlet
fitflops sale clearance
adidas superstar
ugg boots clearance
longchamp outlet
kate spade
pandora jewelry
polo lacoste

 

Postita kommentaar

<< Esileht