esmaspäev, jaanuar 24, 2011

Pullerits: Kuidas ma Otepää MK-etapil ikkagi oma etteaste tegin?

"Tere, mina ei ole Ott Sepp "Tujurikkujast". Mina olen Priit Pullerits. Nagu te kõik kõik väga hästi teate, siis ma ei ole täna MK-etapi stardis. Miks? Sellepärast, et mind lihtsalt ei kutsutud. Tõestamaks, et ma oleks seal väga hästi hakkama saanud, otsustasin teha tänasel MK-etapil täiesti oma etteaste. Ja selleks, et teil üksinda mitte tuju rikkuda, kutsusin appi mõned asjatundlikud ja tuntud inimesed. Eesmärk on neid nii kõvasti pigistada ja pitsitada, et nad siiatulekut elu lõpuni kahetseksid... Oi, nüüd läks küll valesti. Tahtsin öelda, et elu lõpuni hea sõnaga meenutaksid."

Tegelikult ei tahtnud ma seda etteastet Otepää MK-etapil G4Si kutsutud külaliste telgis (kutsutuid oli 125) sugugi teha. Ma ei ole ju mingi MC ehk tseremooniameister. Aga korraldajad käisid hirmsasti peale, kaks nädalat ühtejutti, sest nad olid veendunud - ja need ei ole minu, vaid nende sõnad -, et kui keegi suusatamist tundvatest inimestest selle tunniajalise intervjuude šõuga hakkama saab, siis olla see mina. Isiklikult ei olnud ma selles absoluutselt veendunud, sest ma ei ole ikkagi ju teleajakirjanik, vaid kõigest leheajakirjanik, ja ammugi ei ole ma spordi- ega suusaajakirjanik. Aga lõpuks said korraldajad mult oodatud jah-sõna siiski kätte.

Selleks, et publiku tähelepanu võita, püüdsin iga intervjueeritavat nii huvitavalt kui võimalik sisse juhatada. Näiteks kõige esimese kohta rääkisin, kuidas ta püüdis pääseda Calgary taliolümpiale. Kevadel 1987 sõitis ta end Rovaniemis Polar Cupi võistlustel kuuendaks - kaks kiiremat olid Norra suusalegend Vegard Ulvang ja Itaalia "õmblusmasin" Maurilio de Zolt -, edestades teiste seas tolle talve MK-sarja võitjat rootslast Torgny Mogrenit. Teate, kes ta on? Ei tea? Kuulake edasi. Seejärel, olümpialootus silme ees, keeras ta treeninguil mahvi põhja. Ehk nagu ta on meenutanud: "Tahtsin ilgelt panna." Panigi. Pigutas üle. Calgary olümpiatalv, nagu ka järgmine hooaeg, läksid aia taha. Kahel korral tuli tal konkurentide asemel heidelda pikalt kopsupõletikuga. Nüüd teate, kes ta on?

Pärast tema paari sportliku tulemuse mainimist - sh Tartu maratoni võit - lisasin, et sel nädalavahetusel on tema õpilasi Otepääl kõige rohkem stardis, mille otsa ei saanud jätta torkamata, et nagu te nüüd isegi mõistate, ei ole tegemist Mati Alaveriga. Kas teate, kellega?

Esimene intervjueeritav oli Jaanus Teppan. Aga vaadake, kas te teise intervjueeritava oleksite ära arvanud.

Alustasin sellest, et ta on ainus eestlane, kes on võitnud viimase veerandsajandi jooksul klassikalisel suusaalal MM-võistluste teatesõidu medali. 26 aastat tagasi tuli ta omavanuste hulgas maailmameistriks. Teate teda? Nüüd läheb lihtsamaks: kõigi tema kolme poja nimed algavad A-tähega, nagu algavad üldse kõigi tema suguvõsa liikmete nimed. Ta on ilmselt ainus eestlane, kes on üksinda suutnud poolt Eestimaad pool ööd üleval hoida, ja ainus Eesti suusasportlane, kel on stardis kõht valutama hakanud.

Loomulikult Allar Levandi. Kutsusin ta lavale, ütlesin, et sättigu end kindlalt kõrgele baaritoolile istuma, ja pärisin: "Allar, ega sul kõht ei valuta?" Siit läks intervjuu üksjagu teravalt edasi, nii et mõned tulid pärast arvamust avaldama, et ma olla Levandit liiga valusalt pitsitanud. Aga nad ei teadnud, et mul oli kõigi intervjueeritavatega kõik täpselt läbi räägitud, kuidas me vestlust alustame, ja ma olin nende käest üle küsinud, kas see- või teistsugune intrigeeriv algus on neile vastuvõetav. Tegemist oli absoluutselt aumeeste mänguga. Tegemist oli kokkuleppemänguga. Ja Levandi, näiteks, tuli selle mänguga väga hästi kaasa.

Pingeline oli too tund sellegipoolest. Kohe peale lõpetamist lasin vererõhku mõõta. See oli üksjagu normist üle. Kuid veerand tundi hiljem tervis taastus, nagu näitas kordusmõõtmine.

Pärast, kui koju tagasi sain - ma ei jäänud võistlust vaatama, sest ega võistluse vaatamine aita endal tulemusi paremaks teha -, läksin suusatama. Tegin Tähtvere dendropargis seitse ringi pluss kaks ovaaliringi ehk 34 km uisutehnikas kahe tunni ja poole minutiga. Proovisin hoida mõõdukalt rahulikku tempot, eriti tõuse tasapisi võtta, lausa poolastudes. Ometi saabus õhtuks hirmus roidumus. Ei tea, kas see läks siis tühjendustreeningu alla?

Eile tegin Tähtvere 0,85 km ovaalil kerge paaristõuketrenni. Seekord ei hakanud välist, kiiremat rada matkajatest-nautlejatest puhastama, vaid otsustasin harrastada nende vahel möödumise ja ette lõikamise manöövreid - kus mujal neid harjutada kui seal. Esimesed kümme ringi ehk 8,5 km läbisin 31.28ga (seega ringi keskmine aeg 3.09) ja teise kümme ringi 31.48ga. Kokku tuli eelmisel nädalal treeninguaega 8:12 ja suusakilomeetreid 114,5 (sh Mammaste võistlus) ehk mõnevõrra rohkem kui üle-eemisel nädalal, mil need arvud olid vastavalt 7:39 ja 101,8.

Nüüd aitab treenimisest. Alanud nädalal tuleb hakata Estoloppeti sarja avastardiks, Viru maratoniks valmistuma. Kõik oluline, mis on tulnud selleks teha, peab nüüdseks olema tehtud. Enam pole midagi võimalik parandada, ainult tuksi keerata. Nõus?
******Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Fotod 1 ja 2: Andrus Veerpalu paaristõuketehnika Otepää MK-etapil. Fotode autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 3: Jaak Mae Otepää MK-etapil Tehvandi tõusul. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 4: Andrus Veerpalu Otepää MK-etapil Tehvandi tõusul. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 5: Meeste sprindi finaal Otepää MK-etapil. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix

15 Kommentaarid:

At 10:04, Anonymous Anonüümne said...

idee on fresh. paar korda saaks seda veel ekspluateerida. palju sellise jututunni taks on?

 
At 10:41, Anonymous Anonüümne said...

"sest ma ei ole ikkagi ju teleajakirjanik, vaid kõigest leheajakirjanik, ja ammugi ei ole ma spordi- ega suusaajakirjanik." mis su kitsam apluaa, leivanumber siis oleks ka?

 
At 10:49, Anonymous Anonüümne said...

Täitsa tipp topp live-lavastus! Nagu näha on lugejate-vaatajate manipuleerimise kunst meie ajakirjanikel perfektselt omandatud - lausa nii, et kohapeal ei saa inimesed aru, kokkulepitud jutus.

Ma kahjuks ei viibinud G4S telgis ja ei saa seetõttu hinnata tegelikku loomutruudust, kuid siinkohal meenub ühe meie telelegendi intervjuu Armand Hammeriga kus samuti intervjueerija pärast valmistulemust vaadates vaimustus, et vot mis mees oli Armand - kuigi meil olid absoluutselt kõik küsimused mis intervjuusse sisse läksid eelnevalt kokkulepitud, sest seda klassi mehed ei võtagi muud moodi intervjueeriaid telekaameratega jutule, suutis ta siiski absoluutselt loomutruult reageerida intervjueerija küsimusele ning üllatunult pärida, et kust te seda küll teada olete saanud?

Ja nüüd küsimus kirjandusgurudele, et miks sellisest detailist kuidas auditooriumit manipuleeritakse ei ole mainitud isegi selle Otepäält sirgunud mehe elulooraamatutes? Kas mitte sellepärast, et elu on tsirkus ning kõik kes on laval on tegelikult manipuleeritavad? Seega ei saa ma jätta ka küsimata, et miks arvamusajakirjanik, kelle ülesanne on teoorias olla erapooletu ja üdini aus astub sellisesse lavastatud tsirkuse telki objektiivset vaatlejat mängima kuigi eelnevalt on kõik huvi tekitav osa eelnevalt täielikult kooskõlastatud?

Nagu näha on koerte funktsioon ühiskonnas muutunud koduvalvuritest peost söövateks õukonna puudliteks. Kes peost süüa ei mõista selle koht on heal juhul koerte varjupaigas (juhul kui neil on raha nende penide ülevalpidamiseks).

 
At 13:10, Anonymous Anonüümne said...

See blogisissekanne ju ei informeeri, ei lõbusta, ei agiteeri - mitte kedagi; ei tõstata ega lahenda ühtki avalikusele või kitsamale sootsiumile/huvigrupile (kui Priit ise kõrvale jätta) olulist või huvitavat probleemi.

 
At 14:09, Anonymous Anonüümne said...

Imelik, et sa sellisele memmekate üritusele läksid - kõigil osalejatel memmerätid kaelas :(

 
At 14:32, Anonymous Anonüümne said...

Kirjelduse järgi tundub, et oli päris hea etteaste!

Küsiks, mida Priit arvab oma endise treeneri jutust Eesti naissuusatajate kohta?

Lugu on vaadatav err lehel
http://sport.err.ee/index.php?0534231

Erki

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

Uskumatu vana, käis Otepääl, aga treenima tuli ikka Dednroparki, tuhat korda läbitud ringile.
Miks ei saanud endale vaheldust lubada, kõik ümbruskonna rajad olid super korras? Kekkosel ja Harimäel oleks saanud Dendro laugest rutiinist välja.

 
At 17:35, Blogger Priit Pullerits said...

10:04 - karmilt otsekohene küsimus. Ütleme nii, et tasu oli igati taskukohane.

10:41 - veel üks karmilt otsekohene küsimus. Tegelikult ei ole ma spetsialist ühelgi alal. Kõige rohkem olen ehk ajakirjanduses, aga seegi on lai valdkond; reporteritöö, erinevate tekstide loomine - selles kindlasti. Aga bottom line is: ükski ajakirjanik pole parem, kui on tema allikad. Nii et kõik sõltub allikatest.

10:49 - seekord ei olnud ma ajakirjaniku-intervjueerija rollis, vaid intervjueerija-ürituse vedaja rollis, kelle ülesanne oli koos külalistega pakkuda vaatajaile maksimaalselt head ja huvitavat etendust. Täpsustan: nad teadsid minu sissejuhatavat teksti ja teemasid üldiselt, aga mitte küsimusi konkreetselt. Samasugused lepped, muide, sõlmitakse ka ajakirjanduses: inimene ikka tahab teada, mis asjus tema jutule tullakse, kas pärima Derjugina ja Nizza ilutulestiku, kiriku ehituse või valimisprogrammi kohta.

13:10 - võtan kriitika teadmiseks ja arvesse, juba homme püüan avaldada kirjutise, mis peaks taas kaasa mõtlema ja vaidlema ärgitama. Enamgi veel: homse kirjutisega palun teilt suurt ja olulist abi!

14:09 - kas olid ikka kõigil memmerätid pead?

14:32 - Erki, iseenesest ju õiged ja huvitavad mõtted, mis puudutab noorte arengut.

16:24 - ma hoian töö ja hobid rangelt lahus!

 
At 17:49, Anonymous Raimond said...

Priit, pead endale lõpuks siiski tunnistama, et oled suusa- ja ka spordiajakirjanik

 
At 18:33, Anonymous Anonüümne said...

Intervjuu ok, aga miks sa ei läinud Tartu Maratoni rajale treenima ja tegid trenni ovaalil, sa mees ei tea millest sa ilma jäid, ma teen trenni Harku-Nõmme 15 km ringil, kuid see on võrreldamatu sellga mida ma kogesin 2-l päeval maratoni rajal sõites.

 
At 08:48, Anonymous Anonüümne said...

Kui töö ja hobi lahus hoida, siis kuidas on võimalik üldse Tartus suusatada?

 
At 09:10, Anonymous Anonüümne said...

"ma hoian töö ja hobid rangelt lahus!"
Jälle peab mingeid lollusi kirjutama hakkama. Sellepärast sind armastataksegi (sõimata)

 
At 09:27, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits tunnistab esmakordselt, et suusatamine on töö ja haltuuravärgid hobi.

 
At 16:41, Anonymous Anonüümne said...

Kes on järgmise lõigu autor?

"Kuuendaks, samamoodi nagu treeningutega tuleb varieerida ka treeningkohtadega. Tartu Tähtvere spordipargi ovaalil on küll mõnus tiirutada, aeg möödub seal lennates, ent kasutegur jääb iga korraga väiksemaks. Margus Ader on tungivalt soovitanud harjutada ka Otepääl, Käärikul või Mammastes, kus saab treenida pikkade tõusude võtmist. Nende tähtsus on suusatamises äraütlemata suur."

 
At 10:31, Anonymous Anonüümne said...

poiss viiakse lõbumajja aga tema läheb ikka koju p*hku peksma ???

 

Postita kommentaar

<< Esileht