kolmapäev, juuni 10, 2009

Pullerits: Miks ratturid ei tohi s***ida? (Erika Salumäe õppetunnid)

Kahekordne rattasõidu olümpiavõitja Erika Salumäe on lahanud sensatsioonipommi. Siin on teile puremiseks kolm küsimust, mis Salumäe värskest enesepaljastusest ilmsiks on tulnud. Alustame tagasihoidlikemast ja lõpetame kõige käredamaga.

1. Mis vea tegi Salumäe treener tema rattaga, et Atlanta olümpial ei tekkinud lootustki poolfinaali pääseda?

2. Mis tingimustel oli Edgar Savisaar nõus rajama Salumäega ühise tuleviku?

3. Millest sai Salumäe Eesti Jalgratturite Liidu endise peasekretäri Tiit Koitnurme väitel o-tähelise seisundi? (Saate aru küll, millest jutt, aga hoidkem väljendustes ikka pieteeditunnet.)

Nagu aru saate, on Erika Salumäe värske raamat "Jääda ellu", mis kirjutatud kolme aasta vältel koos ajakirjanik Ene Veiksaarega - nii et teose ilmumisel ei ole mõtet otsida seoseid viimase aja elulooraamatute buumiga, kinnitas mulle kaasautor -, üks sensatsioonilisemaid üllitisi, vähemasti spordi vallas, mis siinmail ilmvalgele toodud. See on tõeline maiuspala nii rattafriikidele kui kollasehulludele.

Kollasele janunejaile vaid üks lause peatükist, kus Salumäe kirjutab oma elu armastusest, advokaat Aare Tarkist: "Ootasin alati nii väga, kui ta mulle Lasnamäe korterisse külla tuli, panin mängima ilusa muusika, ta tuli uksele ja ega me koridorist kaugemale jõudnudki." Mida iganes need viimased viis sõna siis tähendavad.

Aga rattaspordist leidub ka palju õpetlikku. Näiteks kirjutab Salumäe, kuidas ta osales veel noore maanteratturina ALMAVÜ võistlustel Abhaasias, kus ta jõudis lõpusirgele ja hakkas 2,5 km enne finišit spurtima. Edasi läks nii: "Järsku tegi üks ukrainlanna ootamatu sprindi ette, pidurdas ja viskas oma tagumise ratta Erika esirattasse. Erika kukkus, kiirus oli umbes 60 kilomeetrit tunnis. Ta libises mööda kruusateed pikalt edasi. Kohalikus haiglas tuli teda päris korralikult lappida." Pärast seda otsustas Salumäe, et maanteesõiduga on lõpp.

Aga viime nüüd kollase ja sportliku poole kokku. Järgnev on väga huvitav lõik ja arvan, et ka meesrattureile leidub siit mõtteainet:

"Erika jälgis oma tsüklit väga täpselt. Kuna see käis nagu kellavärk, siis teadis ta, et vahetult enne menstruatsiooni võib ta saavutada võistlustel imelisi asju. Maailmarekordid sündisid just näiteks sel ajal. Kui pahad päevad käes, siis hakkab plahvatusjõud raugema. Umbes kümme päeva enne võistlusi hoidus ta seksist, kuna see teeb lihased tühjaks ja energiat ei saa täismahus rakendada. Vahekorra ajal hakkab piimhape töötama ja üks orgasm võib hävitada kogu viimaseni trimmitud ettevalmistuse. Partner pidi sellega arvestama. Mis tal üle jäigi?!"

Nii et kui mõnikord imestate, miks hoolimata kõvast trennist sadulas tulemust ei tule, siis mõelge, mida te viimase kümne päeva jooksul valesti tegite.

Kuid omalt poolt ei saa kuidagi jätta lisamata ühte põhjust, miks mitte tegeleda rattaspordiga, ja see põhjus koorub samuti välja Salumäe raamatust "Jääda ellu". Ta kirjutab Savisaare kohta: "Edgar oli valmis võtma minu pärast kaalust alla, lubas hakata treenima, nägin Hundisilmal ta ratast." Lugesite nüüd - ratast! No öelge, kuidas saab harrastada spordiala, mida Savisaare-sugune peab enda jaoks kõige paslikumaks? Mehed, marss, sadulast maha!

Ent ärge unustage küsimustele vastamast. Vastused teatan kommentaariumis mõne aja pärast. Tegijamail on võimalik mulle vähemalt siin ära teha!
******
El Capitan, Yosemite National Park, California. 17. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Erika Salumäe kodus. Foto autor: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Ajakirjanik Ene Veiksaar ja Erika Salumäe. Foto autor: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Aare Tark (vasakul) ja Aivar Pilv tunamullu detsembris oma advokaadibüroode ühendamisel. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 4: Erika Salumäe ja Edgar Savisaar veebruaris 2002. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 5: Erki Nool piidleb 2005. aastal galasõul "Eestimaa uhkus", kuidas Erika Salumäe ja Vilja Savisaar kõrvuti läbi saavad. Foto autor: Viktor Burkivski, Kroonika/Scanpix

39 Kommentaarid:

At 10:20, Anonymous Anonüümne said...

Kuule Priit mis uue raamatu promo see nüüd on? Ega sa tõesti ei arva, et me nüüd lendame seda raamatut lugema ja testküsimusi vastama? Minu jaoks on E.Salumäe väga antipaatne kuju tänu tema valikule hakata keskerakondlaseks ja veel suurema prohmakana tehtud valikust SDE kasuks. Need faktid nullivad ära igasuguse huvi PP testküsimustele vastuste andmiseks. Kahju.

 
At 10:27, Blogger Saila said...

esimene anonyymne esindab siin ilmekalt seda kildkonda inimesi, kes on mulle äärmiselt vastumeelsed just oma ülepolittuiseeritud eelarvamuste tõttu.
tõeline kastistaja, eeldusega ahistada kaasinimesi nende poliitilise seadumuse alusel.

 
At 10:29, Blogger Saila said...

aga ritsule küsimus - mis sõna see s***ida on ja miks seda ei tohi välja kirjutada?

 
At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

No mis sõna see s***ida siis ikka on blondi? Eks ikka see sõna mis blondidele kõige rohkem meeldib ja neid kuulama ja lugema naelutab! Seda tehes pole kunagi vahet, mis parteis inimene on, oluliseks muutub siis see, kas ta on blond ja sihvakas ja magusa olemisega ;)

 
At 10:53, Blogger Priit Pullerits said...

Oi kui kiired kribajad siin! Tahtsin just vastata, mis on s***ida ja miks blondiinid sellest lühendist, mida džentelmenid tõeliste naiste ees välja ei ütle, aru ei saa, aga 10:51 tegi selle tülika töö minu eest ära. Suur aitäh!

 
At 10:59, Anonymous Anonüümne said...

kuule blondiin, miks heidad ette esimesele kommijale ette vastumeelsust kesikute või sotside suhtes? kui inimene tegeleb ausa ettevõtlusega, siis on keeruline end nendega sarnaseks positsioneerida. las igaühel olla oma arvamus, tuginegu see parteide sümpaatsusel või suutlikkusel Tartu Maratonil 150 parema hulka sõita. mina võtan mütsi maha Erika Salumäe sportlike saavutuste ees, aga tema partei(de)st tulenev maailmavaade küll kuidagi ei istu.

lisaks ei saa ma aru, miks inimene selliste üllatavate pihtimustega eluloo peab avaldama, kellele ja mida ta tahab sellega öelda? Aare Targale? oma lapse isale? eestlase natuurile jääb see (veel) veidi võõristavaks.

 
At 11:03, Blogger Priit said...

Erika elulugu on kindlasti väga huvitav lugeda. See kuidas spordis edukalt läbilöönud sportlased tavaelus õnnestuvad või ebaõnnestuvad on huvitav lugemine igale harrastusportlasele.

Suured ambitsioonid spordis edukas olla paneb kõva pige peale ka tavaelus edukas olemisele.
Kuid alati ei pruugi see õnnestuda...

Priit lähed pisut liiale oma pieteeditundega, loe tänase Postimehe eelviimast lehekülge. Tundetult kirjutatud ja leiab ka osadele küsimustle vastused.

 
At 11:08, Blogger Unknown said...

Priidu, sa oled nii vanamoeline. Millegi pärast meenutad sa mulle Briti talendijahis põrunud vanatüdrukut.

 
At 11:20, Blogger Priit Pullerits said...

Ei, mitte vanamoeline, vaid las ma teile seletan. Nagu seda on mulle targemad mehed seletanud. Nimelt on naiste tänapäeva tüüpilisi hädasid frigiidsus ja anorgasmia, rääkis mulle hiljuti Tõnu Ots. Ja nüüd, mehed, mõelge, millest see tuleb.

Okei, te ei mõtle välja, nii et las ma veel seletan. Kõigest seksiga seonduvast on saanud niivõrd rutiinne tarbekaup, nagu saia söömine - vaadake, millise tegelikult külmusega ehk kiretult seda enamik noori inimesi teeb. Partnerite kiire vahetus ja muu säärane. Lühidalt: mida argisemaks seksuoloogiaga seonduv teha, seda väiksemaks jääb lootus, et ehtsatest tunnetest veel aru saadaks ja neid ära tuntaks. Vaadake, kui palju te näete armunud inimesi enda ümber? Ega eriti. Hiljuti oli PMis sel teemal pikk intervjuu, kuidas enam ei suudeta partnereid leida, sest tunded on lörtistud, jms. Ehk veel lühemalt: mida vähem seksist vulgaarse otsekohesusega rääkida, seda parem, kui ikka on soov, et elus võiks mingid tunded kusagil säilida.

Aga hei, ma pole mingi doktor Noormann, kuigi levitan siin tema tarkust. Kuid mõelge pisut kaasa. Te võite seda o-sõna kasutamist ja tärnitamist vanamoelisuseks nimetada, aga seejuures mõelge, miks paljud naised ikkagi on frigiidsed.

 
At 12:01, Anonymous Anonüümne said...

Kas see artikkel annab aimu ka Su rattaralli supertulemuste tagamaade kohta?

 
At 12:32, Anonymous Anonüümne said...

10 päeva s***ita ja rattarallil oled tegijate seas...

 
At 13:40, Blogger Priit Pullerits said...

To 12:01 - oleks ma seda siis teadnud, mida nüüd tean, enne rattarallit, siis seekordset tulemust te supertulemuseks küll ei peaks pidama... :)

 
At 15:24, Anonymous Anonüümne said...

Õiget juttu räägid Priit, kes ridade vahelt lugeda ei oska..siis see jäägu tema siseprobleemiks... austan ka Erikat aga seda s..aloopimist küll mitte, pealegi lugupeetud inimeste suunas

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

Ouchh, ma olen täielik kretiin, ma ei lugenud ridade vahelt midagi muud välja kui 10 päeva. Savisaare harrastustest pole mul vähimatki ideed peale sumo, kuid kuidas ratas sumo segab ma ei mõista? Kella 15:24 kommentaarini tundsin ennast veel normaalsena...

 
At 17:03, Anonymous Anonüümne said...

A miks seda nimetada s**aloopimiseks? Inimene kirjutab juhtumeid elust. Reaalne elu ju käibki maskide taga.

 
At 17:59, Blogger Priit Pullerits said...

Pean lugejais pettununa tõdema, et keegi pole üritanud mulle ära panna. Eks ma siis kasseerin oma järjekordse võidu sisse ja teen vastused kolmele küsimusele teatavaks.

1. Treener oli pannud võistlusrattale vahetult enne starti kogemata peale vale hammasratta. Keris küll, kuid mitte nii, nagu vaja, ülekanne oli hamba jagu väiksem.
2. Enne tuleb valimiskampaania ära teha.
3. Salumäe sai orgasmi sellest, kui oli mingi sita kokku keeranud.

 
At 18:13, Blogger Priit Pullerits said...

On esinenud küsimusi, miks Salumäe kirjutas selle raamatu. Siin on tema seletus Ene Veiksaarele.

Erika: Elulooraamatute buumi puhkedes on mulle tehtud mitmeid ettepanekuid erinevatelt autoritelt ja kirjastustelt. Ma olin enda jaoks otsustanud, et ausa raamatu saab teha vaid inimene, kellele ka mina suudan ennast avada. Olen kinnine ja nagu sa ütled, lobisema eriti ei kipu. Palju on minevikus kripeldama jäänud asju, mis mind ennast on kummitanud aastaid ja millele ma olen lootnud selgust saada. Tean, et ise seda saavutada oleks olnud võimatu. Nüüd on ka minu jaoks nii mõnigi hämar lugu selgem. Tänu sellele raamatule sain ma vastused küsimustele, mida olen aastaid otsinud ja minevikuga rahu teinud. Isegi magan öösel rahulikumalt. Varem ärkasin ehmatusega ja higisena, olles lastekodus koos rottidega pimedas keldris, kuhu meid lukustati selle eest, et und ei tulnud. Õnneks oli see vaid unes, kuid need minevikuvarjud jäid aastakümneteks.

Kas sa ei karda ennast niimoodi avada, lihtsam oleks jääda kõrgele ja kaugeks, selliseks salapäraseks müüdiks?

Erika: Ei karda, sest salapära jääb. See on minu elu. Olen piisavalt tugev, et julgeda sellest rääkida nii nagu ta on olnud. Kasvõi selleks, et inimesed teaksid: ka kõige lootusetumana tunduvast olukorrast on võimalik välja tulla. Tahet peab olema ja endasse tuleb uskuda. Minu lugu võiks olla õpetlik ka näiteks noortele, kes alles oma teed otsima asuvad.

 
At 18:23, Anonymous Anonüümne said...

http://www.elu24.ee/?id=129895 olid ju vastused olemas ning hammasrattajutt jääb rohkem vabanduse klassi, kuid noh võitjate üle kohut ei mõisteta. Tegelikult ütleme ausalt, et Postimehes makstakse palka nüüd siis klikkide järgi ning küsimused olid esitatud selleks, et oma artiklile Elu24-s klikke genereerida. Järgmine kord võiksid lingi ise siia üles panna, siis ei pea me mõistatama, kuhu su vastused peitu on pandud :)

 
At 09:20, Blogger Priit Pullerits said...

Palun mitte levitada müüte! Postimehes ei maksta palka klikkide järgi. Seda esiteks. Samuti on vale arvamus, mida mõned on levitanud, et Postimehes makstakse lugude pealt tasu. Ei, toimetusetöötajatel on fikseeritud palk, ei ole mingeid honorare. Ja samuti ei sõltu palk kirjutise pikkusest.

Ma loodan, et see siin on piisavalt selgelt kirjas ja keegi enam oma lollide laest või lambist võetud teooriatega siin esineda enam ei kavatse.

 
At 10:16, Anonymous Anonüümne said...

kui postimehes ei maksta klikkide järgi miks siis online toimetus mõnele uudisele täiesti jabura pealkirja paneb?

 
At 10:53, Blogger Priit Pullerits said...

Seletan siis. Esmalt möönan, et pealkirjad on tõesti teinekord jaburad ja liialdatud jne. Tagamõte on ilmselt see, et tõmmata lugejaid uudist avama ehk klikkima. Klikkide arv üldiselt, mitte konkreetse loo kohta, ei ole oluline ajakirjanikule, vaid on oluline argument reklaamiandjaile - neile saab näidata suurt külastajate arvu ja ilmselt ka lugejate aktiivsust. Siis, kui lugejate arv on suur, on parem ja argumenteeritum reklaamipinda müüa. Mida sa reklaamijaile muud pakud peale selle, et näete, meil käib veebiküljel (jah, mõneti ka tänu neile jaburatele pealkirjadele) rohkem lugejaid kui kellelgi teisel. On ju loogiline?

 
At 11:01, Anonymous Anonüümne said...

Kas ma mäletan õigesti seda müüti, et seoses reklaamisummade kahanemisega on Postimehe töötajate töötasusid kärbitud? Seega reklaamiandjad ikkagi loevad klikke ja tegelikult tuleb toimetajate palk reklaamiandjate taskust... Kuigi otsene seos võib-olla tõesti puudub, siis kui läheb toimetuste vaheliseks verevalamiseks, siis tõmmatakse kõik klikid argumentidena laua peale ja näidatakse näpuga osakonna peale, kust tuleb jõulisemalt tööjõukulusid kärpida, või on see ka lihtsalt väga vana müüt?

 
At 12:39, Blogger Priit Pullerits said...

Ei, klikkide alusel ei ole küll mingites toimetustes kärpeid läbi viidud. Kui peaks viidama, siis oleks aervamustoimetus ilmselt esimene, mis kirve alla läheks. Aga mis leht see ilma arvamustoimetuseta oleks? Ja kui klikid oleks nii määrav argument, siis koosneks Postimees ilmselt juba ammu elu24 tüüpi libauudistest. Aga ei koosne ju.

Vaadake, kõike ei saa pelgalt klikindusele taandada. Ajalehel on siin elus ka muid funktsioone peale omanikele kasumi ja töötajaile palga teenimise. Need muud funktsioonid on need, millest paljud ei saa aru, sest nad ei taju ajakirjanduse unikaalset rolli ühiskonnas, aga ega neile saa seda pahaks panna.

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

Ajad asja ikka päris segaseks. Just tunnistasid, et pealkirjad on vildakad selleks, et saada klikke, sest seda on vaja reklaamitulude saamiseks ja nüüd ütled, et klikid ei ole olulised?! Need muud funktsioonid ongi teil selleks mis teie olemasolu õigustavad sest nii pealkirjad kui artiklid on tugevasti kiivas. Kiiva vajumise suund tuleneb aga nendest "muudest funktsioonidest" millest keegi peale lehetegijate aru ei saa. Ja kui nüüd klikkide juurde tagasi tulla siis sa ise oled ju kõige suurem klikilugeja. Mis sa selle klikkide arvu teadmisega siis peale hakkad? Sa oled seda klikijuttu ise siin blogis korduvalt rääkinud ning sul ju isegi siin blogis lausa 2 sõltumatut klikiloendurit, sic! Raske on mitte uskuda, et sa Postimehes oma artiklitele tehtud klikkide arvu sama usinalt ei jälgi ning sealt saadud infot oma ametipositsiooni ja palga kindlustamiseks ei kasuta.

 
At 13:01, Anonymous Anonüümne said...

Kuramus jah, et ratturid ei tohi enne võistlust seksida, arvasin küll nii meeste poolt vaadatuna aga õigus ta on ise ilma seksita parandasin alguses pea 1000 kohta peale seksi aga 500 kohta paraku tuleb tagant noori rattureid peale ja kukkuda ei taha (ka 65-aasta mees)... aga kunagise ratturina muidugi tean, et esimest hammakat pead hästi kasutama :) vaevalt muidugi Erika 48 hammakat kasutas, pigem üle 50... vahet pole aga kui E. nüüd saab kõik südamelt ära öelda siis ok... muidugi lahe oleks olnud vaadata kuidas Ets paneb Erikaga mäest üles 53:13 sees he-he

 
At 14:22, Anonymous Anonüümne said...

Jätsin sihilikult vea sisse oma eelmisse kommentaari su klikiloendurite arvust, kuid sa isegi ei üritanud seda viga parandada. Tegelikult on siin lehel 2 asemel lausa 3 sõltumatut klikiloendurit, mis sa nii täpsete andmetega peale hakkad? Ikka väidad, et klikid pole tähtsad ei siin ega lehes?

 
At 15:34, Anonymous Anonüümne said...

Priit palve sulle! Siin on lahe lugeda sinu mõtteid spordi tegemisest-treenngutest! Jäta need mõtetud üllitised kes kellega põrutab ja kui palju teiste veergude jaoks. Usun ,et palju ühinevad minuga kui ütlen ,et tulen siia vaid selleks ,et huvitavalt esitled omi mõtteid ja tegemisi oma treeningutest-võistlustest. Seda soga om maailmas niigi palju ,milleks seda oma blogis lahata???

 
At 15:37, Anonymous Anonüümne said...

milleks, ikka klikid, klikid, mis muu

 
At 16:07, Anonymous Anonüümne said...

ühinen 15:34-ga. saad tõestada väga lihtsalt, et sa pole postimehe klikivabriku ja nõmedate pealkirjade peaideoloog - lõpeta SPORDIblogis mõttetu tilulilu käsitlemine ja räägi asjast. kui sa seda ei suuda, siis järelikult on kõlanud vihjetel su klikikummardamise kohta alust.

O.

 
At 16:37, Blogger Priit Pullerits said...

Minu pärast leidke siit või tuhat klikiloendurit, minu elus ei muutu sellest mitte midagi. Mina tean vaid ühte. Ja kas mind loeb päevas 500 või 1000 inimest, on pelgalt enesetunde asi, aga muud midagi see ei muuda: ei mu sissetulekut, ei mu kirjutisi, ei mu tulemusi spordis.

 
At 17:14, Anonymous Anonüümne said...

Rahvasportlase ainuke tulemus spordis on hea enesetunne (nagu suure klikkide arvu puhulgi), kõik muu on puhas kulu. Ladna, eks sa ise tead, miks sa tõde ei taha rääkida, jäägu see sinu südametunnistusele. Ütleme nii, et otsest seost su palga ja klikkidega ei ole (seega müüt) kuid kaudselt on see täiesti olemas (see on tõde).

 
At 09:03, Blogger Kidra said...

eeeeee ... minu arvates muidugi sobib SPORDIblogisse igati Erika Salumäelt ilmunud raamatust artikel.

Seltsimehed, see on Pulleritsu spordiblogi. Te kõik käite siin lugemas SEDA. Kõik teavad kuidas ja mismoodi jne ta seda peab ning millised ta vaated üldiselt on ning kuidas ta kipub neid väljendama. Ning taas tullakse, loetakse ja kritiseeritakse mitte niivõrd artikli sisu sageli kui võrd Pulleritsu ja no miks ikka nii kirjutada ja miks ikka sellest kirjutada. Ka see on normaalne ühe blogi kohta :) Te/me kõik 'klikite' (sellest kliki-probleemist ei saa ma üldse aru) ja loete/loeme. Kirume, muigame, vihastame, vannume, naeratame ... aga loeme.

Jõudu nii lugejaile kui Pulleritsule! :)

 
At 09:45, Anonymous Anonüümne said...

Kidra, selleks me siin prillidega poisi üle irvitamegi, et tal lõpuks taas mõistus pähe tuleks ja ASJAST juttu vestaks. Mina pole veel lootust kaotanud, paar lugu on olnud nagu vanadel headel aegadel.

 
At 10:01, Anonymous Anonüümne said...

Vaata Kidra, käesoleva blogi loetavuse fenomeni võtmesõna on intriig ning kui PP jääb intrigeerimisel hätta, siis tuleb nurisemise asemel talle lahkelt oma abistav käsi ulatada ja vint üle keerata! No võtame käesoleva blogikande, kus on vaid paar PP originaallauset ning kõik muu on maha viksitud. Selge, et sellise teksti lugemine ei tekita erilist emotsiooni ning tõeline intriig tekib alles siin kommentaaride lehel ;)

 
At 11:00, Blogger Priit Pullerits said...

Kui 09:45 arvab, et minu nägemispuudele osutades on ta kõva mees ja sõna "irvitama" kasutades veelgi kõvem, siis ma heidan siin talle avalikult väljakutse ja tahan, et ta paneks siin oma nimega kirja oma tulemused suusas, rattasõidus ja jooksus ja võrdleks neid minu omadega. Kui need tulemused kõvemad ei ole - ja oma vanust võiks ta ka ikka minu omaga võrrelda -, siis ütlen sellisele prõõkavale tüübile siinkohal avalikult, et mingu p***e. Olete ju minuga nõus? Aga kui on kõvemad, siis palun avalikult vabandust, et teda sinna kohta saatsin, ja võtan tema tulemuste ees mürsi maha. Deal?

 
At 17:41, Anonymous Anonüümne said...

Mõnus liivakasti tasemel "ise oled loll" käib siin kommentaarides, nagu selle kestvusspordi alase artikli allgi. Et kes ikka kõva mees on, sel on õigust öelda - kasvõi kedagi prillidega poisiks nimetada vms. Teised pange suu kinni :).
Vähem solvamist ja isiklikult võtmist seltsimehed! Ja anonüümsuses ei näe ma küll mingit probleemi. Minuarust häirib anonüümsus neid, kes ei suuda keskenduda sõnumile (eriti kui see ei meeldi) vaid huvituvad pigem sellest, kes seda ütles. Justkui see muudaks kuidagi öeldu sisu ja mõtet.
Skiwaffe

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

"Need muud funktsioonid on need, millest paljud ei saa aru, sest nad ei taju ajakirjanduse unikaalset rolli ühiskonnas, aga ega neile saa seda pahaks panna." PP

Mis asi see unikaalne roll on?
Mitu aastat see roll juba unikaalne on? Ajakirjandus on elu osa, nagu iga muu jura. Miks Priit arvab, et tema tegeleb unikaalse rolliga ja võibolla arvab, et on unikaalne mees. (igatahes näitab see vajadust oma tähtsust tõsta, mis on jällegi mingi puudujäägi kompenseerimine) Oled samasugune nagu iga teine jorss. Kui väidad, et iga inimene on unikaalne, siis väidan vastu, et iga asi on teatud mõttes unikaalne ja sellisel juhul on selle sõna kasutamine mõttetu liialdus.

Mike

 
At 16:55, Anonymous Anonüümne said...

Hmm, lugesin nö diagonaalis. Aga tegelt paneb mind mõtlema hoopis see, et mis neil teatud vanuses naistel ühtäkki hakkab - tähelepanuvajadus, rahapuudus? Mis ajendab neid kirjutama oma ja mingil hetkel neile kallite inimeste isiklikust elust??? Huvitav, kas nad ikka räägivad enne teise poolega läbi, et kle, vaata, nüüd mul tuleb üks raamat ja seal ma kirjutan meie suhetest nii ja kas see sulle sobib? Ei ole seda raamatut lugenud ja ilmselt ka ei loe, aga kuidagi ebameeldiv maik on selle asja juures.

 
At 23:27, Anonymous Anonüümne said...

Eerika Salumäe on ja jääb üheks suurimaks meie sportlaseks. Lisaks on vabal maal õigus ka omada reformierakonnast erinevaid poliitilisi vaateid. Loomulikult on temalgi omad vead ja nõrgad kohad, aga julgus asjadest avalikult rääkida näitab tugevust!
Erki

 

Postita kommentaar

<< Esileht