reede, juuni 19, 2009

Pullerits: Kas tippdoktor paneb mulle jala alla?

Kas nüüd võib öelda nii, et kus häda kõige suurem, seal doktor Mardna kõigem lähem? Igatahes oli eile olukord selline, et tulin oma vasaku jala kannakõõlusega taas füüsika instituudist Rein Kingu juurest laserravilt ja pedaalisin rattaga tööle, kui Mihkel Mardna, Eesti ilmselt hinnatuim spordiarst, helistas. Tuul puhus kõvasti ja ta tegi ilmselt järelduse, et teen trenni. Jõudis mind juba äärmiselt professionaalseks kiita, kui pidin ta hoogu maha võtma (ja enda oma ka, et ratta seljas telefoniga rääkides mitte kukkuda) ja tunnistama, et trennist on asi ikka väga kaugel.

Tänase seisuga olen laserravi teinud 16 seanssi ja kand ei ole mitte üks raas paremaks läinud. Hullemaks ka õnneks mitte. Samuti olen määrinud peale salvi, mida ortopeed Leho Rips soovitas (ehkki möönis, et ega salvid aita, vaid tähtsamad on venitused), ja teinud harjutusi, mida füsioterapeut Margus Mustimets näitas (ehkki sugugi mitte nii palju ja nii järjekindlalt, nagu vaja - lihtsalt töö ei võimalda). Jooksukilometraaž on aprilli algusest saadik null. Füüsiline koormus on piirdunud rattasõiduga, mida selle tüütuse tõttu üle tunni eriti korraga teinud pole. Nädalas ehk keskmiselt sada kilomeetrit tuleb kokku.

Tasapisi olen harjutanud end mõttega, et jooksjana tuleb end ilmselt maha kanda ja tunda head meelt selle üle, kui saab tüütut rattasõitugi harrastada ja talvel suusatamisega ehk jätkata.

Kui Mardna kuulis, et kand ei lase harjutada, oli tema esimene automaatne reaktsioon, et siis peaks lõikama. Aga mida seal lõigata on!? Pealegi, Eestis oli juba üks arst, kes lõikas kõiki mandleid, mis aga ette juhtusid (doktor Mart Kull), kuigi on teada, et sageli aitavad palju konservatiivsemad ravimeetodid. Vähemasti nii mu Rootsis allergoloogina töötav vend on väitnud.

Nüüd, ettevaatust, läheb lugu kohati teravaks (mitte et keegi noa välja võtaks) ja võib konkurendid marru ajada, aga püüdke asi ära seedida.

Nimelt, kui Mardna kuulis, et ma trenni ei saa teha ja lõigata ka ei taha, tegi ta ettepaneku, et tuleb ise järgmisel päeval Tartusse ja vaatab mu jala üle. Kusjuures see ei olnudki nali, muide. See on kollegiaalne hoolitsus konkurendi eest: viimast Tartu maratoni sõitsime ju võidu ja tal on tollest jõuproovist vaja revanš võtta, aga milline õige spordimees läheb revanši võtma sandilt?

Täpselt nagu Mardna oli lubanud, helistas ta mulle täna kell kolm ja teatas, et on kohal. Tuli otse toimetusse. (Ühe asja jätan ma siin rääkimata, aga iga asi ei ole ka kõigi asi, ja see ei mõjuta kuidagi mu jalga ega Mardna kompetentsi.) Juhatasin ta Postimehe toimetuse teise korruse kaminasaali, mis on alati oma seinamaalidega ja laega külalistele muljet avaldanud, võtsin soki ja Asicsi tossu jalast ning käärisin püksisääre üles.

Valu kollet andis otsida nagu Ripsil ja Mustimetsalgi. Mu kannahäda on tõepoolest imelik. Käega puutudes ei saa arugi, kust valutab. Aga teinekord piisab pikemast seismisest (näiteks loengus), kui ahilleuse kõõlus hakkab tuikama. Kuid põhjaliku ja üksikasjalise katsumise peale õnnestus Mardnal lõpuks probleemi allikale jälile saada.

Ta ütles, et asi ei tohiks olla väga hull, sest paistetust ju ei ole. Igaks juhuks panen siia kirja, mida ta soovitas, et meelest ära ei läheks:

- kaks korda päevas teha kõõlusele korraga 10-15 minutit sõrmedega pikuti ja risti tugevat massaaži ning pärast seda panna kümneks minutiks jääkott peale, kuid mitte otse nahale, vaid läbi froteerätiku;
- teha staatilisi kannakõõluse venitusi (neid olen seni ka teinud);
- panna jalanõude põhja alla spetsiaalsed kannakõrgendused.

Kahe nädala pärast palus Mardna teada anda, kas kand on paranenud või mitte. Kui tema nõuanded ei aita, siis ei aita ilmselt mitte miski. Või teab keegi veel mõnda kavalat ravinippi?
******Yosemite Falls, Yosemite National Park, California. 17. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Mihkel Mardna masseerib enne Pekingi olümpiat Priit Pulleritsu vasaku jala kannakõõlust. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 2: Mihkel Mardna (vasakul) ja Priit Pullerits (nr 212) Tartu maratoni finišis. Foto autor: Rainer Rannala, Scanpix
Foto 3: Mihkel Mardna ja tema Jeep Wrangler. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

20 Kommentaarid:

At 19:52, Anonymous Anonüümne said...

BTW,kas Mardna pani ka diagnoosi? (on kahtlused just nende venituste tegemise vajaduses).

 
At 20:11, Blogger Rünno Ruul said...

need soovitused on iseenesest kõik samad, mida iga arst peaks soovitama ja mida leiab netist iga vigastuse puhul. pmtl mitte midagi uut.
Aga Mardna jaoks oled ilmselt hea sõber, tavaliste inimestega ta ei viitsi vaeva näha ja vaatab, et saaks aga kiiremalt minema. vahel paneb ka valediagnoosi, nii et see väljend tippdoktor paneb veitsa naerma...
mina korra käisin ca aasta tagasi ta juures ja enam ei lähe, sorry aga valin paremad arstid, kes ikka aitavad ka ja annavad nõu. nagu oli ka siinsest blogist näha - ah parem lõikame kohe, nagunii ma muidu midagi aru ei saa ja alles pärast hakkas katsuma ja uurima.

 
At 02:58, Anonymous Anonüümne said...

oli jalaluumurd, mardna vaatas suvalist röntgenit (neid oli tehtud vähemalt 3-4) ja saatis minema. kui pole tegemist tuntud isikuga, siis teda ei koti. Ja nii ongi.

 
At 11:24, Anonymous Anonüümne said...

Mina nii vanale asjale külma küll ei soovita. Jääkotti aeg oli ca nädal peale vigastust, et paistetust tagasi hoida. Praegu teeks mingi kergema ibu kuuri selle asemel. Lisaks sellele annaks ma jalale nädala või veidi rohkem täielikku rahu ja sooja.

Ma ei ole arst ja juhindun ainult oma arusaamast,et paranemiseks peab olema mingi aeg suhtelislt staatiline olukord vigastatud punktis, et katkenud sidemed(mis iganes seal katki läks) saaksid piisavalt tugevaks, et nad uue liikumise korral ei katkeks jälle. Ja selleks, et katkenud sidemed saaksid kasvada, vajavad nad mingeid aineid, mille saavad verest. Kui külma panna, siis veri ei voola piisavalt hästi külma saanud kohas (paisteuse korral on ju sama asi, vist).

 
At 11:38, Anonymous Anonüümne said...

igatahes ei soovita kellelegi mardna juurde minna, kui just tuntud inimene pole. ma vahepeal mõtlesin isegi asja "kõrgematesse instansidesse" viia aga oli endal niigi valus ja paremat ka teha. nagu kuulnud olen, pärast seda, pole ma ainuke, kellel jamad mardnaga. isegi teised arstid on soovitanud, mitte minna. ülbe ja ennasttäis kutt, kes ei hooli haigetest vaid papist, mis selle eest saab.

 
At 11:59, Anonymous Anonüümne said...

mardna võib olla hea kirurg aga mitte hea arst. igaüks võiks ikka oma liistude juurde jääda, mitte üritada punnitada millegagi, mida ei osata. tippkirurg ehk tõesti, ei tea... aga vilets või isegi pigem halb arst.
mõelge enne sügavalt järgi, kes tema juurde lähete, kas tahate terveks saada või halbu kogemusi, mida hiljem siunata.
ma arvan, et oma tervis on ikka tähtsam, nii et valige keegi teine.
netis otsides leiab väga palju halbu kogemusi foorumites, mardnast... alati tasub ennem tausta uurida...

 
At 13:06, Blogger Rünno Ruul said...

vigastusest rääkides , tõesti soovitatakse kylma ainult esimestel päevadel. samas halba ei see ei tee - ma arvan, et võiks panna küll. kui ikka valus on veel siis peab kylma kasutama. alguses on selle mõju lihtsalt kõige suurem.
aga ära enam mardna abi tarvita vaid otsi paremaid arste, see küll siiras soovitus. kui just lõigata ei taha lasta... igast vigastusest paranemine võtab aega ja jalale rahu, kannatust! ka rattaga sõitmine ärritab jalga, selle asemel et pingutada, puhka pigem nädal ja vaata siis asja.
ibuprofeen ja rahu ning vajadusel kylm on võtmesõnad. kui saad arsti kaudu paremat põletikuvastast asja kui ibuprofeen, siis see igati ok ja abiks.
võib uurida ka sellist asja kui kinesiotaping või kuidas see kirjapilt t oligi:D see tartus t
äiesti olemas ja äkki on abiks. www.jooksupartner.ee abiks sellel juhul.

 
At 14:23, Anonymous Anonüümne said...

Mulle hakkas hoopis üks vähetähtis või kõrvaline seik silma. Nimelt räägib PP, et dr. Mardna ülevaatuse tarvis võttis ta ära soki ja asics'i tossu, aga pildi peal oleval jalal on otsas hoopis üks kolme triibuga jalanõu.
Skiwaffe

 
At 16:56, Blogger Madis said...

Skiwaffe võiks olla tähelepanelikum. Pildi allkiri - ...enne Pekingi olümpiat...

 
At 17:19, Anonymous Anonüümne said...

Lihtsalt inimlikust huvist: Priit, kaua sul ühe blogi sissekande treimine aega võtab?

 
At 17:58, Anonymous Anonüümne said...

... samuti mardnaga halb kogemus. Väga ülbe ja tõesti patsient teda ei huvita. Ei vajanud piltigi, et öelda, mis viga... kahjuks küll läks tookord valesti. Oleks ta siis patsienti kuulanudki, kui tal muud teha ju samal ajal.

 
At 19:55, Blogger Priit Pullerits said...

Siin kommentaare lugedes jääb mulje, nagu poleks halvemat arsti kui Mardna. Ma ei ole sellega nõus. Vaadake, miks: sest inimese ravimine on üks väga peen ja komplitseeritud töö. Kerge on eksida ja raske parimat lahendust leida. Nagu üks mu klassikaaslasest arst kord ütles: iga arsti järele jääb suur surnuaed. Nii et olge rõõmsad, et te veel üldse elus olete!

Aga see tema repliik, et peaks lõikama mu jalga, oli ju naljaga öeldud. Kas see tõesti polnud arusaadav?

Mulle on küll Mardna alati vastu tulnud, kui olen tema kui spetsialisti poole pöördunud, alati kannatlikult ja arusaadavas keeles igasuguseid asju seletanud, alates dopingust ja lõpetades venituste motoorikaga.

Küsijaile: blogi sissekande tegemine võtab ikka julgelt tunni; ja pildil on Asicsi asemel Adidase toss, sest pilt on tehtud enne Pekingi olümpiat, nagu Madis märkis, mitte nüüd hiljuti.

 
At 00:25, Anonymous Anonüümne said...

Deja vu tekkis, kui lugesin kommentaare Mardnast. Ka minul ja minu lähedasel on olnud võimalus mitmel korral käia Mardna vastuvõtul. Nii ülbe olekuga inimest (arsti!) annab otsida. Aga püks on alati eeskujulikult viigitud ja valge triiksärk seljas;)

aadu

 
At 10:36, Anonymous Anonüümne said...

Hr. Pulleritsu juttu lugedes meenub mulle mõneti see, mis mu endaga mõned head aastat tagasi juhtus. Sümptomid olid enam vähem samad.

Sain ka ultraheli, elektri jne ravi. Lõppeks veel süsti, mis oli viimane variant enne kõõluse puhastamise lõikust. Peale süsti poole aasta pärast pidin minema uuesti arstile seisu fikseerima.

Süst muide mõjus neli kuud väga hästi, siis aga läks achilleus lihtsalt ühel korvpallitreeningul pooleks. Liited ja vanade vigastuste armkude olid kõõluse elastsust ikka nii palju tapnud, et mingi hetk ei pidanud kõõlus enam vastu ja katkes.

Soovitaks asja tõsisemalt suhtuda, kui ise omal ajal. Taastusravi oli pikk ja suhteliselt valus.

 
At 12:17, Anonymous Anonüümne said...

Priit, pealkiri on sul nii vale kui olla saab. Arst ei saa sulle jalga alla panna, ta saab ainult aidata sul jalga alla saada, põhitöö tuleb ikkagi patsiendil endal ära teha.

Ain

 
At 15:57, Anonymous Anonüümne said...

näha kohe, et masu käib täie hooga ja vaja mõne doktorihärra käivet lugudega upitada ja konkurentide poolt siis seda käibetõusu pidurdada. ma muidugi soovitan vältida igasuguseid doktoreid kui tuld põua ajal aga mulle meenuvad mardna kohta siiski positiivse iseloomuga kuulujutud. tegelikult ei tohiks üheski arstist lehes kirjutada mitte miskit ilma hoiatuseta, et arsti poole pöörduda vaid siis kui olete tema juurde otsesuunamise saanud. selles jutus on iva, mida te ei taba. täpselt samasugune nagu selles laserravis, mida pp siin promob või õigemini kajastab. see iva on usus! kui sa ikka ei usu meetodi või arsti tervendavasse võimesse, siis pole mõtet tema poole pöördudagi. näiteks ma ise sattusin hiljuti pika ja tüütu silmahäda küüsi, mis ei tahtnud kuidagi üle minna. ja siis kui viimasel hetkel pärast kõiki traditsioonilisi lihtsamaid ravivõtteid otsustasin, et tuleb minna doktorihärra juurde ning hakkasin tema kontaktandmeid otsima, sest ainult teda uskusin oskavat mind 100% kindlusega aidata, ja perearst tema juurde ei oleks kuidagi suutnud mind saata, hakkasin teda omalkäel otsima. leidsingi mehe pildi ja kontaktid üles. ja uskuge või mitte järgmine hommik läks mul palju paremaks ilma, et oleksin doktorile isegi helistanud või aega kinni pannud. veel paar päeva ja olemine on jälle nagu lill. ometi oli tegemist pikaajalise põletikulise protsessiga. so - ma julgen öelda vaid seda, et ka pühakute piltide vaatamisest võib terveks saada, kui sa usud, et see inimene aitab seda sorti hädade puhul ning varasemalt on see pühak suutnud inimesi sama sorti hädade puhul teisi inimesi aidata. see kõik põhineb puhtalt usul, mis on inimese sees ja mille toimemehanismide käivitamiseks on aegajalt vaja väliseid tegureid ehk niinimetatud platseebo efekti. platseebo efekt ravib tunduvalt tõhusamalt kui inimese väljamõeldud rohud. ain märkis ka just siin õigesti, et arst saab ainult aidata jalga alla saada aga mitte jalga alla panna. kuid ateistlike kalduvustega pp-l kes on sirgunud kõrgintellektuaalide perest ei sobi nii madalaid meetode kohe kuidagi uskuda. tema usub ikka teaduslikult tõestatud meetodide tõhususse, kuigi need meetodid tehakse varem või hiljem järgmiste teadlaste poolt pihuks ja põrmuks nende kohutavate kõrvaltoimete pärast... ma siisiki julgen pp-le pakkuda välja soovituse, et kui muu ei aita siis mine proovi leida kirikust mõni sobilik pühakuikoon ja vaata äkki mõjub. praktika näitab, et peab mõjuma. mine proovi. kui sa ka ei lähe siis ega ma vimma ei pea, et sa mu soovitust kuulda ei võta, sest kunagi saad sa ise aru, et mu soovitus oli õige ning seda on juhtunud juba nii korduvalt...

 
At 14:44, Blogger Priit Pullerits said...

15:57 - ma olen täitsa päri, et platseebo efekt on olemas, ja olen ka veendunud hoolimata oma päritolust, millele siin viidatakse, et uskumine on ravi puhul väga tähtis.

Ain jällegi ei peaks asju nii sõna-sõnalt võtma. Ma saan aru, et teadusemees peab ülitäpne olema, aga siin on kohati siiski tegu poolliteratuurse lähenemisega asjadele, kus kujundlik keel on teinekord olulisem kui paranoiline pedantsus.

10:36-l on õige hoiatus: süstiga on see hull asi, nagu mulle on arstid seletanud, et selle hormonaalne toime muudab kõõluse rabedaks ja suurendab katkemisohtu. Selleks ma ei tahagi süsti varianti kaaluda. Teiseks, korvpall on väga äkiliste ja ettearvamatute liigutustega ala, mis suurendab minu arvates rebestuse ohtu rohkem kui sujuva ja vähese liikumisamplituudiga suusatamine või isegi jooksmine.

Mardna nõuannete tulemused tulevad 3. juulil. Just siis, kaks nädalat pärast nõu andmist, palus ta mul helistada ja raporteerida, kuidas seis on. Praegu on seis selline, et see koht, kus olen pidanud jalale kaks korda päevas massaaži tegema, on absoluutselt karvavabaks hõõrutud.

 
At 15:13, Blogger Rünno Ruul said...

ausalt öeldes, selle aja peale peaks enamus selliseid väiksemaid vigastusi juba kaduma, kui ilusti puhkust anda kohale.
kui asi ei vaja tõesti kirurgilist sekkumist ja inimene korralikult puhkust annab kohale, siis ei ole arst mitte see, keda kiita vaid inimene ise, et jaksas oodata, ennem uut algust.
aga tähele peab panema, et uus algus peab olema väga vaikne ja rahulik, muidu tulevad uued "jamad" ja need ei pruugi samad olla.
igatahes edu paranemisel! ja tunnen veidi kadedust et sul "selliseid" sõpru on, tavalisi inimesi nad kahjuks ei aita (mardna) vaid pigem ajavad suuremasse masendusse oma ülbuse ja osavõtmatusega.
just see enesetervendamise kunst on lahe aga kui arst selle nullib, siis on kõik mõtetu. tavalisi inimesi mardna pigem oma suhtumisega ajab just hullemasse seisu.
asja point on see, et inimene peab ise uskuma paranemisse, siis see aitab kõige enam ja kiirendab paranemist. ei tohi aind kiirustada tagasi tulekuga!

 
At 16:47, Anonymous Anonüümne said...

Ei usu et sinu jalg oleks miskit erilist ja tõbi meditsiinimaailma jaoks täiesti seniavastamata.See on nagu mõne müstilise veateatega mille su arvuti võib sulle visata-guugeldad ja sa näed et sama probleem on varem olnud juba sadu(tuhandeid) kordi ja samas on ka ammendavad lahendused.

Mis on diagnoos,milles ,millal või kuidas valu avaldub?
dr.Jaaniuss

 
At 00:16, Anonymous Anonüümne said...

selle jutu peale sobib meelde tuletada, et ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes sa ise oled.

 

Postita kommentaar

<< Esileht