neljapäev, mai 28, 2009

Pullerits: Mis nõksuga püsti jääda?

Ma kukkusin eile jälle. Jälle kukkusin, mõistate? Käisin proovimas sponsor Hindrek Riikojalt saadud püss-rattaga (lisaks clipless pedaalid) rattaralli esimesi ja viimaseid kilomeetreid. Aardla raudtee viaduktist panin üles, nii et kiirus püsis stabiilselt 40 km/h peal. Kui vangla (Tartu häbiplekk - kes kurat küll selle siia ehitada lasi, ega Ansip ometi?) suunas kerget kallakut pidi väntasin, tõusus kiirus 60 km/h-ni ja ma ei püüagi varjata, et hirm tuli peale.

Asfalt oli küll sile ja liiklust ka tol õhtusel hetkel polnud, aga kujutage ette, kui sealt kihutab alla mitukümmend meest korraga. Tahate selle peale mõelda? Art Soonets, kes stardib pühapäeval esimeses grupis, käis eile kahe kamraadiga Saverna ja Otepää vahel rada proovimas ja rääkis, et seal läks ühel laskumisel kiirus 70 km/h peale. Ja isegi tema tunnistas, et kerge hirm hakkas.

Vangla kõrvalt pikale sirgele keerates tuleb olla tähelepanelik, sest seal oli eile mitmel pool asfaldi panemist - aga asfalti ei pandud ühtlaselt kogu teele, vaid tükati, nii et mitmel pool turritasid teravad randid või madalaks freesitud järskude äärtega kohad. Kui seal mõni mees neist mööda võib hakata poogendama, on kuri ilmselt peagi karjas. Ja kari pikali.

Mina kukkusin Riia ja Puusepa tänava ristmikul, kui vaatasin punase tule all, et ega autosid tule, saan üle ristmiku veereda, aga siis äkki tuli ja pidin seisma jääma. Ja kuidas ma ka ei püüdnud paremat jalga pedaali küljest lahti saada, kuidagi ei saanud. Kukkusin kõmdi! külili. Nüüd on parem põlv ka verine.

Mis nüüd teha? Kas tõesti on lahendus selles, et rattarallil tuleks ohutuse mõttes teha soolosõit? Või on siiski mõistlikum teine variant: püüda hakata mõne grupi ees tuulemurdjaks, sest see oleks ka suuresti sama mis üksinda kulgemine? Igal juhul peaks ma oma seljale lisaks numbrile 417 kleepima sildi, mille teksti võiksin kohandada Good Charlotte'i loo pealkirjast (ja refräänist): "Keep Away From My Girl". Minu puhul siis: "Keep Away From My Bike".

Seesugune äpu sõitja nagu mina siin vaevalt kedagi tiivustab, nii et las ma pajatan teile hoopis loo Eesti noorest jooksjast, keda meesteajakiri FHM on hinnanud ilusamaks kui Beyonce ja Rihanna, Halle Berry ja Eva Longoria, Pamela Anderson ja Keira Knightley, Madonnast rääkimata.
***
Euroopa treenereil, kes nägid kevadel Portugalis Maris Mägi treeninglaagris, tekkis ajapikku ühesugune küsimus. 21-aastane Mägi oli võtnud Tartu Ülikooli inglise filoloogia õpingutest end viieks nädalaks vabaks, et koguda soojal maal vormi, mis võimaldaks tal Eesti parima 400 meetri jooksjana mitte üksnes Berliini kergejõustiku MM-võistlustele pääseda, vaid seal vähemasti eeljooksust järgmisse ringi jõuda.

Kuid välistreenerid, kes eestlanna jooksusammu kõrvalt nägid, leidsid, et tema tõeline võimekus võiks avalduda hoopis poole pikemal võistlusmaal. Üksteise alla küsisid vilunud silmaga asjatundjad nii Soomest, Luksemburgist kui Iirimaalt, kas ta 800 meetri jooksu ei kavatse proovida.

Sel talvel korra hallis proovis. Jooksis 2.10,65, mis jäigi sisehooajal Eesti parimaks. Ise pärast tundis, et ei osanud kõike välja panna, jõudu jäi ülegi. Vähese kogemuse viga.

Kuid välistreenerite pärimised polnud põrmugi õhust võetud. Ilmselt pidid nad blondis Mägis, kelle meesteajakiri FHM paigutas sel kuul maailma saja seksikaima naise pingereas 27. kohale – ettepoole Tyra Banksist ja Natalie Portmanist, rääkimata Ines Karust ja Liis Lassist –, midagi sellist, mis võiks olla geneetiliselt determineeritud.

Tõepoolest, Maris Mägi isa Taivo hoiab 800 meetri jooksus Eesti kõigi aegade edetabelis ajaga 1.47,9 neljandat kohta. Ema Anne Mägi mahub sel distantsil Eesti naiste absoluutses pingereas kuuendasse kümnesse.

Aga vara, pisut liiga vara on loota, et kolm kevadet tagasi Miina Härma gümnaasiumi lõpetanud Maris Mägi võtaks niipea tõsisemalt jalge alla kaks staadioniringi, mille Eesti rekord 2.02,1 püsib juba pea 27 aastat Raissa Ruusi nimel. «See on ajaliselt tema psüühikale veel liiga pikk,» nendib treenerist isa, «ta ei suuda nii joosta, nagu võimed lubaksid.»

Algaval suvel näeb ta eesmärgina, et tütar jookseks staadioniringi 51 sekundi sisse. Heal juhul tähendaks see Ateena olümpia ajast Egle Uljasele kuuluva Eesti rekordi 51,91 ohustamist.
Mägi senist edenemist vaadates oleks tegu suure arenguhüppega, sest juba viis hooaega tagasi, kõigest 16-aastase koolitüdrukuna, saavutas ta Bulgaarias EK-võistlustel aja 53,69, mis tähistas Eesti rekordit. Nüüdseks on ta suutnud tollest tulemusest kärpida vaevalt sekundi.

Siin on omad põhjused. Esiteks ridamisi vigastusi. Reie tagakülje kinnituskohad on puusavaagna kandis juba noorest saadik hellad ja tundlikud olnud. Paar aastat tagasi tekkis vasaku sääre välisküljele luuümbrise põletik, mis ei tahtnud kaduda enne, kui arstid oma instrumentidega sinna ligi tungisid. Kahe viimase hooaja lõpus on teinud valu vasaku jala kannakõõlus, mida on aidanud laseriga ravida füüsik Rein Kink. Siis, kui staadionile minna ei saanud, käis Mägi Auras ujumas, endal mõnikord pisarad silmis, et joosta ei saa.

Teiseks püüab ta võrdselt hakkama saada kahel rindel, nii spordis kui ülikoolis. Kaks esimest kursust on ta lõpetanud TÜs hoolimata kevadlaagreist ja vajadusest suve hakul tippvormi teritada igati õigeaegselt.

Isa väidab, et sedasi topelt pingutades on tütar pidanud võistlusrajal lõivu maksma. «Ilmselt oleme kaks suve sellega alt läinud, et ta üritab kõike hästi teha ja tõmbab end niiviisi tühjaks,» oletab Taivo Mägi. «Suve algul on seetõttu tekkinud mõõn: ta ei pruugi leida õiget võistlusrütmi ja võimalusi jääb väheks, et oma tulemus ära joosta.»

Maris Mägi lisab (kuid ei kurda, sest kogu pika usutluse vältel ei väsi ta lõkerdamast, tunnistades, et ongi selline üdini rõõmsameelne): «Rabelemist on palju, kui kahe asja vahel tõmbled. Siis lähevad asjad natuke metsa. Taastumine ja puhkus ei pruukinud olla piisav, kui hilja magama saad, pluss stress ja pinge.»

Nõnda ongi ta otsustanud, et tõukab sportlike tulemuste nimel bakalaureuse astme mõned viimased eksamid tuleva aasta kevadesse.

Eelmine aasta juba andis õppetunni, et kahte asja samaaegselt edukalt teha on keeruline, kui mitte võimatu. Õpingutega püsis ta küll järje peal, aga kõik katsed täita Pekingi olümpia norm 52,35 jooksid tühja, kui palju ta ka ei üritanud. Mis siis, et tundis: vajalik kiirus peaks olema jalgades sees. Aga kätte ta seda kiirust ometi ei saanud.

«Mõtlesin üle, tahtsin nii väga olümpiale saada,» tõdeb Mägi. «Hirm oli sees, et äkki ei saa, ja see hoidis kinni.» Järeldus, mille ta tegi: «Ei maksa asju nii keeruliseks ajada.»

Üks liiga keeruline samm, mida lähiajal teha, oleks välistreenerite kaudse utsituse ajel 400 meetri jooks poole pikema ala vastu vahetada. Seda sel ja suure tõenäosusega ka tuleval hooajal ei juhtu. Tänavune peaeesmärk on augustis Berliini MMil korralik tulemus 400 meetris, mis viiks edasi teise ringi, ning enne seda edukas esinemine juulis Belgradis universiaadil ning Kaunases kuni 23-aastaste EMil. Ehkki treenerist isa mõneti kahtleb, kas kahele juulikuisele lähestikku toimuvale suurvõistlusele võrdselt panustades ei järgne taas altminekut.

Ent talvisel sise-EMil Torinos näitas Lõvi tähtkujus sündinud Maris Mägi, et suudab kõigest viietunnise vahega teha kaks kõva jooksu. Poolfinaalis jäi ta siiski esimesena finaali ukse taha ning pidi leppima seitsmenda kohaga.

Aga mis siis saab, kui vaatamata varasemast pikemale kevadlaagrile ning senist rohkem tagaplaanile surutud õpinguile loodetud arenguhüpet ka tänavu ei tule?

«Peab tulema,» vastab Taivo Mägi, lisades muigega: «Kindlasti ei hakka me kaaluma treeneri vahetust.» Ta näeb edasiseks reservi kiiruse arendamises jõu arvelt, samuti treeningmahu ja intensiivsuse suurendamises. «Me ei ole veel piiri peale läinud,» lisab ta, «eksperimenteerinud ega laksutanud.» Selle viimase all peab ta silmas tugevaid anaeroobse suunitlusega lõigutreeninguid, mis on veerandmailereile hädavajalikud.

Ometi ei ole välistatud, et lähiajal võtab Maris Mägi tõsisemalt proovida 400 meetri tõkkejooksu. Ta annab endale aru, et kiiruslik varu pole tal piisavalt suur, et puhta 400 meetri distantsil tulevikus maailma tippudele teravat konkurentsi pakkuda. Küll on tema trumbiks kiiruslik vastupidavus, mis tõketega võistlusmaal võib anda rivaalide ees märgatava eelise. Möödunud suvel sai ta sel alal kirja 57,91, Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse.

Kui Mägi kunagi ka 800 meetri jooksu peaks tõsisemalt jalge alla võtma, siis isa sõnul üksnes pärast seda, kui on läbi teinud 400 meetri tõkkejooksja ettevalmistuse. Selles, et tütar on valmis pingutama, ta ei kahtle. Sest tütar on perfektsionist, maksimusi tagaajaja.

«Aga ta on rõõmsameelne maksimalist, mitte hull enesepiitsutaja,» täpsustab Taivo Mägi. «Kui ta on midagi eesmärgiks võtnud, siis ta selle nimel ka tööd teeb.»

Igatahes tema, erinevalt Euroopa treenereist, kes läbinägelikke, ehkki taganttorkivaid küsimusi esitavad, tunneb enda sõnul koos abikaasaga suurt vastutust, et andekat tütart õigesti treenida.
******Grace Cathedral, San Francisco, California. 16. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Niiviisi õhutati kaks aastat tagasi New Yorgis ohutut rattaliiklust. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Ameerika laulja Beyonce Knowles New Yorgis "Today" telesaates Matt Lauerile intervjuud andmas. Foto autor: AP/Scanpix
Fotod 3, 5 ja 6: Maris Mägi on nõudlik ja enesekriitiline pildistatav. Igas asendis ja suvalises kohas ta fotole ei hüppa. Ikka ontlik tuleb välja näha. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Maris Mägi jooksmas tänavu talvel Lasnamäe kergejõustikuhallis. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

25 Kommentaarid:

At 16:05, Anonymous siim said...

kui on punane tuli ja sa oled autotee peal, siis on sul kohustus seisma jääda + see on ka viisakas. mitte nii, et proovid ikka vaikselt vaadata, äkki saaks üle ristmiku "kuna ma olen ju rattaga". pole ime, et autojuhid kurdavad, et ratturid reeglitest kinni ei pea :(

ise jään alati punase tule all seisma ja alati ei hakka ka esimese auto kõrvale trügima kui ikka ruumi piisavalt pole. miks peakski?

 
At 18:35, Anonymous Anonüümne said...

Peale teist nii lolli kukkumist võib küll öelda, et oled vale ala valinud. Täielik naljanumber. Et foori taga peatuda, kuni punane tuli roheliseks läheb, ei pea jalga pedaalilt maha panema muide.

 
At 20:28, Anonymous Anonüümne said...

ja selline juhtum 2 päeva pärast seda kodanik autor lubas edaspidi liikluseeskirja järgida :(

kurb kurb.

 
At 20:44, Anonymous Anonüümne said...

Priit Pullerits ütles...
Aitäh manitsemast, siiralt! Mõned olukorrad tunduvad endale süütud ja siit ka seesugused vead. Ei ole hea niiviisi toimida, see on õige. Tõesti, peab olema hoolsam ja mitte tegema seesuguseid manöövreid. Piisab ju ühest veast...

Ja kas kõik juba meelest läinud?

 
At 21:47, Blogger Priit Pullerits said...

Täna juba peatusin mõne valgusfoori taga, nii et aegamööda hakkab ikka vist midagi külge ka jääma.

Aga üldiselt on teisel sõnavõtjal õigus - selle rattasõiduga tuleb kiiremas korras lõpp teha. Hullude ala.

 
At 23:28, Anonymous Anonüümne said...

Vabandust, mis sõna on "poogendama" - mingi totter parasiit, mis "kõvadelt" ratturitelt külge jäänud?
Eesti keeles varem küll sellist polnud, uuendus?

 
At 01:51, Blogger Madis said...

Said siis nüüd tasakaalu majja. Mõlemad põlved 'valgeks' saadud.
Minu arvamus on, et asi on mõtlemises kinni. Nii palju, kui mina oma klippide ajalugu meenutan, siis pole mul treeningutel sellist asja juhtunud, et jalg pedaali küljes ja külili. Maastikuratta võistlustel on mõned korrad seda teiste poolt pealekukkumiste tõttu juhtunud.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Vaata ette, kui tahaksid omale päriseks klippe hankida, siis arvesta jalaliigeste dünaamikaga. Vbl Sul polegi probleemi. Minul aga 'enamlevinud tootjate' klippidega tekkis probleeme. Hakkasin asju uurima ja leidsin firma Speedplay. On küll kallimad teistest, kuid tervis on kallim. Maanteel kasutan X-series ja maastikul Frog klippe.

Igatahes edu selle nv rahvapeol ja 0 kukkumist, haamrit jms.

 
At 08:28, Blogger dr Holden said...

Nagu kaks tilka vett! http://www.google.ee/search?hl=et&q=poogendama&btnG=Otsi&lr=

http://www.google.ee/search?q=poogeldama&ie=UTF-8&hl=et

Priit kusagilt poole kõrvaga kuulis, et midagi poogna-taolist oli ja nätaki - uudissõna taas valmis! :)

 
At 08:42, Blogger Priit Pullerits said...

Mehed, kas te kuldliiga esimese etapi tulemusi vaatasite? Ma vaatasin, ja teate, 1000 meetris oleksin saanud teise koha! Tase... Võitis Nikolai Vedehhin 2.23-ga, teine oli Roman Fosti 2.34,89ga. Mu parimaks jäi 2.32, mis oli joostud 1980. aastate lõpus samuti kuldliiga-taolisel võistlusel. Aga 2.35-2.36 tuli iga kell ja selle ajaga oleks saanud eile kolmanda koha. Eesti jooks...

Aga kuulge, mis puutub poogendamisse, siis keel ongi paindlik ja arenev, keegi ei keela sõnu juurde luua. Näiteks ajakirjandusžanri feature eestikeelne vaste olemuslugu on minu loodud ja täitsa käibel.

Aga clipless pedaale (miks nimetate seda klippideks? keegi siin mõni aeg tagasi seletas, et õige on klippideta, sest originaalsõna on clipless), mille võiks eesti keelde panna, et oleks selge, kui krõksuga pedaalid, ei taha ma küll muretseda. Sest rattasõit on ikka julm ala. Ja kui muretsed krõksuga pedaalid, pead hakkama sõitma kah veel.

 
At 09:43, Anonymous Anonüümne said...

Enne cliplessi leiutamist sõideti nii, et jalg tõmmati rihmaga pedaali külge kinni ja ei olnud mingit probleemi jala lahti saamisega. Tänapäevane clipless süsteem peaks küll väga lollikindel lahendus olema, aga nii palju probleeme tekitab. Ju siis on tehnika arenguga inimeste võimed nõrgemaks jäänud.

 
At 10:24, Blogger Kaur said...

Priit, sa tead kindlasti imehästi, kui õrnad ja kui tähtsad asjad on põlved. Ole siis vähemalt nii tark, et kanna klippidega sõitu õppides PIKKI PÜKSE.

Jala lahtisaamist tuleb eraldi harjutada. Mine kuhugi liiva / muda / muru peale - kus tasakaalu hoida raske, aga kukkuda ohutu - ja mängi.

 
At 10:39, Anonymous Anonüümne said...

Näha kohe,et ratturid on veel õelamad ja ülbemad kui suusatajad. Ei sobi Priidu sõnavara ega pihtimused algaja klippidega sõitmisel. Mis puutub eestikeelsesse sõnasse klipp, siis mõttetu närimine on seda asendada otsetõlkega inglise keelest sest varem räägiti eestlaste seas ikka korvidest. Nüüd räägitakse klippidest, see on väga selge ja arusaadav vahe ning ka suupärane. Päris ingliskeelseks pole mõtet eesti keelt ka teha, mingi sõnavara järjepidevus võiks ikka säilida. Pealegi on clipi tähendus eesti keeles klamber. Las see clipless jääb ingliskeelse suhtluse tarvis.

Olemusloo kohta ütlen vaid - noojaah see ju puhas ajakirjanike nishisõna, sain kah nüüd blogi abil teada, mis see on (feature).

Kuldliigat ei ole ilmselt mõtet siin blogis näppida, see ei eruta meid kuidagi.

 
At 11:17, Blogger Priit Pullerits said...

Ega ma mõtlegi kuldliigat näppida, seda ei maksa karta. Lihtsalt juhtusin hommikul vaatama Mati Lillialliku saadetud protokolli ega jõudnud meeste 1000 meetri jooksu nõrka taset ära imestada.

 
At 11:22, Blogger Madis said...

Aga mis siis saab, kui pedaal ei tee krõksu? Speedplay Frog näiteks. Pagana hea kõrv peab olema, et seda kuulda :-)

On see väljend mis on, küll kunagi ilus sõna ka tuleb. Seni saavad kõik klippidest üheselt aru. Isegi siinsed tähenärijad ;-)

 
At 14:01, Anonymous Anonüümne said...

Mu pedaalidel saab klipi lukustaja jäikust reguleerida. Võib olla on sul liiga jäigaks keeratud ja seetõttu ei saa sa jalga piisavalt kiiresti kätte?

Seda ei julge teistele soovitada, aga ise olen suurte laskumiste eel jalad pedaali küljest lahti võtnud, et külakuhjas ratta külge ei jääks.
Aga ma olen ka rahulik tagumise otsa sõitja, kellel on aega laskumise lõpus klip kinni tagasi lükata.

 
At 14:36, Blogger Madis said...

Nende reguleerimistega peab ka ettevaatlik olema. Mina suutsin SPD pedaalist kiirendamisel jala otse üles välja tõmmata. Peab leidma kompromissi, kus jalga üles välja ei suuda tõmmata ja samas lahti saamiseks kerge oleks välja pöörata.

 
At 14:45, Anonymous Anonüümne said...

Seda halamist lugedes, selge soovitus, ära mine sellele rattaüritusele.

Mike

 
At 14:52, Anonymous Anonüümne said...

Käib kõva blogisõda, mõned kardavad Priidu sportlikku vormi nõnda, et soovitavad lausa üritusest eemale hoida.

 
At 23:48, Anonymous Anonüümne said...

Ütleme nii, et Eesti kergejõustikus on ikka ilusaid naisi olnud. Praegusest tegijatest ju näiteks veel Kaie Kand või Ksenja Balta või varasemast ajast Virge Naeris. Ilu kategoorias peaks neid ikka jaguma.
Skiwaffe

 
At 15:27, Anonymous Anonüümne said...

noh sõit sõidetud ja nii palju kui mina nägin ei olnud pulleritsu sõidujoonel häda midagi.

 
At 16:14, Anonymous Anonüümne said...

PP tegi igati korraliku ja hea sõidu - õnnitlused!

 
At 17:01, Anonymous Anonüümne said...

Üle 100 kohta parem kui mullu ja veel protsendiliselt oi kui palju parem. Rattast kaugel oleva jooksu-suusa mehe kohta on tulemus 5+

 
At 20:14, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh. Aitäh. Aitäh. Homme kirjutan täpsemini, mis ja kuidas ja mis hinnaga.

 
At 20:46, Blogger Madis said...

Haa-haa. Hind on see, et rattasõidu mekk man ja nüüd vaja oma isiklik varustus hankida ikka :-)

Ootan huviga sissekannet.

 
At 07:49, Blogger John said...

oakley sunglasses wholesale
true religion outlet
polo ralph lauren
michael kors outlet online
toms shoes
kate spade handbags
nike air max
michael kors handbags
ugg boots outlet
north face uk
cheap ugg boots
cheap oakley sunglasses
polo ralph lauren outlet
coach outlet
giuseppe zanotti sneakers
ugg boots
uggs outlet
jordans
gucci outlet
michael kors handbags
coach outlet
adidas superstar
uggs sale
uggs on sale
michael kors outlet online
louis vuitton
air max 95
coach outlet store online
cheap soccer shoes
kd shoes
michael kors handbags
tiffany and co
20151209yuanyuan

 

Postita kommentaar

<< Esileht