esmaspäev, mai 25, 2009

Pullerits: Miks ratturid kevadel kodumaa hülgavad?

Tarmo Mõttus, kel kulub juba viies aasta suur osa vabast ajast ratta seljas, tundis kenal kevadhommikul, et hommikusöök ei taha kuidagi kõhtu minna ja pulss... oi-oi-oi – see kerkis ainuüksi ratta peale vaatamisest taevastesse kõrgustesse.

Asi oli selles, et ees ootas kahenädalase treeninglaagri kulminatsioon, nn nõelasilmasõit: 180 km, mille sees rohkem kui 3000 tõusumeetrit. Tõsisem tõus vältab 15 km, terve tunni ühtejutti.

Elukutselistele pedaalijatele pole need näitajad teab mis hirmutavad. Aga Võrumaa mees Mõttus – nagu ka ülejäänud 15 meest, kes nõelasilmasõidu üheskoos temaga Mallorcal ette võtsid – pole proff ega ole ka esimeses nooruses. Ta ei jahi tiitleid ega medaleid. Ta on Eesti Loto müüginõunik, vanust 37.

Kuid Mõttuse suguseid harrastussportlasi, kes juba enne, kui päike siinmail maanteed jääst ja sopast puhtaks pühib, sõidavad kaugetele maadele asfalti mõõtma, on viimasel ajal üha juurde tekkinud. Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe, kes on aidanud rattahuvilistele lõunalaagreid korraldada juba kaheksa kevadet, pakub, et märtsis-aprillis võib Lõuna-Euroopas väntamas kohata vähemalt 200 entusiasti. Peamiselt Hispaanias ja Itaalias, aga ka Prantsusmaal. Ja isegi Egiptuses.

Enamiku lemmikpaigaks, kus suviseks hooajaks pikkade treeningutega kilometraaži koguda, on siiski Mallorca. Kinnisvara rendiga tegelev Aivo Kukk (52) sõitis sinna esmakordselt harjutama viis-kuus aastat tagasi – sõber oli maha teinud tema algse plaani lennata treenima Sitsiiliasse, kus ratturid pidavat autodega surnuks kihutatama – ning avastas eest rattameeste paradiisi. Kevadisel kõrghooajal võib sealsetel teedel kohata päevas kuni 3000 harrastajat, alates Vana Maailma pensionäridest ja lõpetades Kanada amatöörsportlastega.

Esimest korda käis Kukk, mullune Eesti seenioride meister eraldistardist sõidus, Mallorcal koos pojaga. Järgmisel aastal kutsus juba sõbrad kaasa. Tänavu ajas kokku koguni kümnese seltskonna. «Pundiga on lõbusam,» nendib ta.

Hawaii Expressi lõunalaagri tiimi suurus küündis tänavu Itaalias Toscanas 40 liikmeni, kellest neljandiku, tõsi, moodustasid ratturite naised-lapsed. Kaks aastat tagasi Hispaanias Alicantes käis neid veelgi suurem grupp, ligi 80-pealine.

Loomulikult on kõigil mõttes lõunalaagri abil sportlikku suutlikkust tõsta, aga see pole nui neljaks eesmärk, kinnitab Salumäe Hawaii Expressist. «Me ei ole tõsised higistajad,» lausub ta. «Kõik muidugi kaifivad, tahavad ratast sõita, aga mitte selle nimel, et mingil võistlusel saada 37. koha asemel 28. koht. Oluline ei ole ainult võistlustulemus, vaid ka relax.» Ehk ajaviide.

Siiski, kohaliku kultuuri ja kunsti nautimise, gurmaanitsemise ja veinide degusteerimise kõrvalt käib vintske pedaalimine, milleks Eestis varakevadised ilmad erilisi šansse ei annaks. Sissekanded Salumäe treeningpäevikusse räägivad järgmist: seitsme tunni ja kümne minutiga 177 km; kahel järjestikusel päeval seitse ning viis ja pool tundi, kokku 324 km, neist tõusumeetreid 5000. Ühtekokkui kogunes tal viieteistkümne treeningpäevaga üle poolesaja treeningtunni ehk ligi poolteist tuhat kilomeetrit.

Põhiline tegur, mis harrastusrattureid kevaditi üha rohkem soojale maale meelitab, ongi Lõuna-Euroopa soojad ilmad. Tarmo Mõttus Haanja Rattaklubist nägi eelmine aasta Mallorcal kahe nädala vältel vaid ühel päeval vihma. (Jah, just nägi, sest too päev oli juhtumisi puhkepäev.) Sel kevadel siiski nii õnnelikult ei läinud: vihma pladistas neljal päeval. Ometi kogus ta 16 päevaga 1300 km.

Teine oluline lõunasse tõmbav tegur on sealne vaheldusrikas maastik. Mallorcal pakuvad kaardid rattureile treeninguks kümneid marsruute, nii lausikul kui mägedes. «Sealne loodus on iga päev erinev, nii et aeg läheb märkamatult,» kiidab Aivo Kukk. «Eestis küll ei viitsiks ühe trenniga nii palju, neli kuni seitse tundi sõita.» Tema kogus Mallorcal kolme nädalaga 1760 km.

Kolmandaks, märgib Mõttus, ei anna ratturitega harjunud paikade liiklust Eesti omaga võrreldagi. «Eestis mõtled, kas jääd auto alla või ei jää,» räägib ta. «Siin mõnes trennis läheb närv lausa püsti: miks peab autoga nii külje alt läbi vuhisema?! Mallorcal sain näha vaid ühte püstist sõrme, ja selles olin ka ise süüdi.»

Tagatipuks, väidab Salumäe, on lõunalaagreis taastumine palju parem kui Eestis. Ei, mitte niivõrd kosutava päikse tõttu, vaid ennekõike seepärast, et harjutada saab pingevabalt. Töistest ja kodustest muredest priina.

Seesugustes paradiislikes tingimustes ei kujunenudki nn nõelasilmaring, mis Mõttusel hommikul söögiisu röövis, sugugi tapvaks. Kaheksa tunniga, mille sisse jäi tunni jagu pausikesi, sai 180 km läbitud. Keskmine pulss: 143. «Polnudki nii hull,» tõdeb ta.

Kus ta siis hull sai olla! Eelmisel aastal kogus Mõttus Mallorcal hooajaks nii tugeva põhja – seda hoolimata laagris järsu koormuse tõstmise tõttu põetud mitmepäevasest haigusest –, et suutis suvel läbida Austrias 209 km pikkuse nn kemmerguralli, kus tõusumeetreid... oi-oi-oi – neid tuli kokku üle 7000. Tänavuse treeninglaagrid vilju läheb ta maitsma suvel Itaalia Dolomiitidesse.
***
Ratturite kevadlaagrid
Hawaii Expressi ratturid on iga kevad otsinud vahelduse saamiseks uusi harjutamispaiku:
2002 Vinci, Toscana, Itaalia
2003 Lorca, Hispaania
2004 Šibenik, Horvaatia
2005 Palma Nova, Mallorca, Hispaania
2006 Montaione, Toscana, Itaalia
2007 Alicante, Costa Blanca, Hispaania
2008 Orbetello, Toscana, Itaalia
2009 Montepulciano, Toscana, Itaalia
Allikas: Priit Salumäe, Hawaii Express

Lõunalaagri hind
Kui palju maksab kahenädalane rattalaager Lõuna-Euroopas?
Lennupiletid 4500-6000 krooni
Majutus nelja inimese apartemendis 3000-4000 krooni
Ratta rentimine 2000 krooni
Toit 1500 krooni
Kokku 11 000-13 500 krooni
Allikad: Tõnis Erm, Aivo Kukk, Tarmo Mõttus
******
The Red Voctorian, Haight-Ashbury, San Francisco, California. 16. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Mallorca Challenge veebruaris Magalufi ja Palma Nova vahel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Mallorca Challenge veebruari algul Palma de Mallorcas. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Haanja Rattaklubi liikmed Pait Hirv (vasakul) ja Margo Hurt on aidanud Mallorcal harjutades ka kilpkonna sadulasse. Foto autor: Tarmo Mõttus
Foto 4: Mallorca Challenge veebruari algul Palma de Mallorca katedraali taustal. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 5: Hawaii Expressi kevadlaagrilised Itaalia päikese all Toscanas enne järjekordsele ühistreeningule siirdumist. Foto autor: Janne Salumäe
Foto 6: Palma de Mallorca. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 7: San Gimignano küla Toscanas Vernaccia tee ääres. Foto autor: AFP/Scanpix

7 Kommentaarid:

At 11:10, Anonymous Anonüümne said...

No kurat, selliseks laagerdamiseks peab ikka rikas olema ja töö selline, mis argistest asjadest pausitamist kenasti võimaldaks.
Skiwaffe

 
At 11:20, Anonymous Anonüümne said...

"Aga Võrumaa mees Mõttus – nagu ka ülejäänud 15 meest, kes nõelasilmasõidu üheskoos temaga Mallorcal ette võtsid – pole proff ega ole ka esimeses nooruses. Ta ei jahi tiitleid ega medaleid." Nooooojah....

 
At 20:46, Anonymous Anonüümne said...

Hapukurgihooaeg Priidu blogimaailmas jõudis kätte juba enne suurt suve. Kahju, oli hea lugemine.

Nädalataguseid Arteri ja Postimehe artikleid küll takkajärgi lugeda ei viitsi. Eriti veel, kui ülbikut Mõttust haibitakse.

Delete Bookmark "Pulleritsu spordiblogi" ?!?

 
At 22:12, Anonymous Anonüümne said...

Mõttus teeb nii palju trenni, aga kus on tulemused, sellise trenni kohta. Elionil peaks olema ikka esikahekümnes. Müstilised amatöörid.

 
At 10:37, Blogger Vigurivänt said...

Elion ei ole mingi näitaja rattasõidus. On sõite, kus ka 20 kanti on sõidetud, aga üldiselt see uhamine mulle ei istu. Oma lemmikuteks ja ka eesmärkideks pean hoopis Tahko 120 ja Haanja 100/150. Sel aastal olen ka teised pikad ära proovinud. Elioni sõidan nii kiiresti, kui hetkel vorm lubab. Ja pole see läbisõit nüüd nii suur ühti, kui nende meestega võrrelda, kes eespool on. On muidugi ka selliseid kel terve elu mingit kestvussporti seljataga, aga mul läheb alles 5. aasta.
Ülbamise kohapealt ei oska kohe midagi lisada, tean kindlalt, et kellelegi ilma põhjuseta küll midagi ei ütle. Äkki 20:46 peaks peeglisse vaatama või lahmib niisama visuaalse mulje pühjal. Välimust kahjuks valida ei saa.
Ja Skiwaffe, kas sa ikka 28 kalendripäeva puhkust saad aastas? Mina saan ja kasutan sellest poole näed laagerdamisel ära. Ja kui rikkaks saaks, siis ei töötaks üldse.

 
At 22:33, Anonymous Anonüümne said...

lgp. blogi autor võiks pisut ka liikluseeskirjaga tutvuda , enne tänavatele suundumist !

kohtasin täna kodanik pulleritsu kollastkarva maantekal kroonuaia silla juures, kui ta oli sooritamas suhteliselt kriminaalseid manöövreid. nimelt möödumas foori taga seisvate autode rivist VASAKULT ja pöördamas PUNASE tule all PAREMALE , et peaaegu kokku põrgata samal ajal rohelisega vasakule pöörava minuga (ok viimane oli vist väike liialdus , aga hämmastus oli igaljuhul suur):(
võibolla tasuks tuntud spordimehena ikka korrektselt liigelda ja ratturite mainet parandada eriti kui veel postimehe kirjadega särk seljas.

 
At 10:10, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh manitsemast, siiralt! Mõned olukorrad tunduvad endale süütud ja siit ka seesugused vead. Ei ole hea niiviisi toimida, see on õige. Tõesti, peab olema hoolsam ja mitte tegema seesuguseid manöövreid. Piisab ju ühest veast...

 

Postita kommentaar

<< Esileht