neljapäev, detsember 18, 2008

Pullerits: Mis ebaõnn kummitab esisprinterit?

Kas te pole mõelnud, et MK-sari juba täies hoos, aga Peeter Kümmel, kes mullu näitas Eesti sprintereist parimat minekut, pole ikka veel rajale ilmunud? Milles asi, uurisin. Siin tulemus.

Ühel hommikul kaks kuud tagasi ärkas Peeter Kümmel üles ja avastas, et põlv oli öö jooksul muutunud sama paksuks nagu reis.

Selle vasaku põlvega oli niigi suvest saati häda olnud. Ei-tea-kust tekkinud külgsidemete rebend ja liigesekõhre põletik viis ta suve lõpus doktor Toomas Teini noa alla. Taastumine edenes siiski sedavõrd, et oktoobris kavatses ta sõita Ramsausse lumelaagrisse. Novembriks lootis ta tõusta sellisesse vormi, et asuda suusatajate MK-sarjas punkte jahtima.

Eelmise hooaja Otepää-etapil oli Kümmel saanud hakkama Eesti sprinterite viimaste aastate hiilgavaima saavutusega: jõudnud A-finaali. Varem on end sprindis nii kaugele välja võidelnud vaid distantsimees Andrus Veerpalu.

Nüüdseks on MK-sarjas kaks sprindietappi juba peetud, aga Kümmelist pole kuulda kippu ega kõppu. Sest kõik ta plaanid lendasid vastu taevast oktoobris, kaks päeva enne ärasõitu Ramsausse. Siis avastaski ta hommikul ärgates kohutavalt paksu põlve.

Tänavune hooaeg pole Kümmelil sugugi esimene, kuhu tervisehäda on korrektiive teinud.
Viis sügist tagasi tekkisid tal ootamatud seljavalud, mis ei lasknud magadagi. Isegi valuvaigistid ei aidanud. Iga kahe tunni tagant pidi ta end püsti ajama, sest muidu läksid piinad nii väljakannatamatuks, et enam polnud võimalik omale jalale tõustagi. Mitu korda tuli kutsuda kiirabi.

Lõpuks leidsid arstid seljaaju närvi juures kasvaja.

Rohkem kui kuu enne plaanilist operatsiooni 2004. aasta kevadel viis kiirabi ta erakorralisele lõikusele.

Arstid said kasvajast jagu. Ja hoolimata nende kahtlustest, kas Kümmelist enam spordimeest saab, naases ta suusarajale ning teenis juba vähem kui aasta pärast Lahtis sprindi 18. kohaga oma esimesed MK-punktid.

Tänavu oktoobris tuli aga taas rajalt kõrvale astuda. Ei-tea-kust oli ta hankinud imeliku viiruse, mis otsustas endast märku anda kaks kuud tagasi opereeritud põlves. Ramsau laagri asemel tuli alustada antibiootikumide kuuriga ning unistused hooaja hakul koos teistega võistluskarussellile hüppamisest maha matta.

Augustikuise põlveoperatsiooni järel oli Kümmel säilitanud optimistliku meeleolu. Oli ta ju kõigest tund pärast lõikust läinud koju omal jalal. Ehkki paar päeva hiljem lõi põlve turse, nii et süstlaga tuli vett välja tõmmata, ei lasknud ta treeninguisse suurt pausi.

Tõsi, jalga tuli koormusest säästa – ainus, mida sellega teha sai, olid tasakaaluharjutused. Aga iga hommik veetis ta tunni jõusaalis ning pool tundi ujulas, õhtupoolikul sõitis Elva jõel või Pühajärvel tund-kaks süsta või kanuuga. Korra proovis kätetöö arendamiseks Otepääl laagerdanud Venemaa invasportlaste invakäru, seejuures mõeldes: «Ei tea, võib-olla peab endale ka samasuguse muretsema.»

Nii must meeleolu pärast turse taastekkimist oktoobris siiski võimust ei võtnud. Antibiootikumid aitasid nii palju, et 9. novembril sai ta sõita koondisega Soome Olosele laagrisse. Sealtmaalt, kinnitab Kümmel, on asjad ainult ülesmäge läinud. Olgugi et aeg-ajalt on tulnud võtta puhkepäevi, sest jalalihased jäävad valusaks ja hakkavad tuikama, kuna pole koormustega veel piisavalt harjunud.

Tuge on olnud ka Veerpalust, kes samuti põlvetraumaga maadelnud. Temalt on saanud küsida nõu, mis moodi põlve hoida ja turgutada. Liiati teab Kümmel Tartu Ülikoolis füsioterapeudiks õppinuna, milliseid taastusharjutusi on kasulik teha. Ta usub, et nii nagu Veerpalu on saanud oma põlvevigastusest võitu, saab murest jagu temagi. Ja jõuab sel talvel veel mehetegusid teha.

Seda usku toetab üle-eelmisel nädalalõpul Otepääl peetud Eesti sprinterite katsevõistlus. Vaatamata lünklikule, et mitte öelda lonkavale ettevalmistusele pressis Kümmel end Anti Saarepuu ja Vahur Teppani järel kolmandaks. Kaotust võitjale tuli vaid kaks sekundikümnendikku. Kusjuures jalgade plahvatusjõudu, mis sprinterile eriti tähtis, pole ta saanud hüpete ega kangitrenniga arendadagi. «Seis ei ole halb,» nendib ta.

Igaks juhuks laseb Kümmel doktor Teinil end iga nädal kontrollida. Kui seis halvaks ei lähe, loodab ta sel nädalavahetusel Norras Skandinaavia karikaetapil teha kaasa nii sprindis, 15 km klassika- kui 30 km vabastiilisõidus. Starte on vaja, et end pingutama häälestada. Sest suur eesmärk on veebruari lõpus Tšehhimaal Liberecis MM-võistlustel kiiresti sõita.

Kiiresti sõitmine – see tähendab talle finaali jõudmist.

Usub ta tõesti, et see on võimalik?

«Usun küll, et on. Teised raiskavad end hooaja algul rohkem.»

Kui nii, siis polnudki öösel ootamatult tekkinud põlveturse katastroofiline.
***
Samamoodi nagu sportlasteel on ebaõnn seiranud Peeter Kümmelit ka teadustöös. Möödunud talve lõpus püüdis ta kodusel Otepää MK-etapil koguda maailma sprinterite koorekihilt lisaandmeid oma doktoritööks, mis käsitleb suusasprinterite funktsionaalset ökonoomsust ja võimsust mõjutavaid kehalisi harjutusi.

Tõsi, põhilised andmed oli Kümmel selleks ajaks juba kokku kogunud, aga ta otsustas jahtida veelgi paremaid näitajaid, et muuta teadustöö väärtuslikumaks.

«Olen püüdnud teha tööd nii kõrgel tasemel kui võimalik,» tunnistab ta. «Üliõpilased [katsejänestena] ei anna midagi.»

Sedasi seadis Kümmel koos nelja abilisega Otepää sprindiringile üles fotosilmaga andurid, et mõõta sportlaste kiirust erinevatel rajalõikudel.

Aga ilm keeras kaunid plaanid kihva. Vesistes tingimustes, kus Kümmel ise võitles endale A-finaalis välja elu kõrgeima, viienda koha, ütles tundlik aparatuur üles.

«Ju nii pidi minema,» trööstib Kümmel end tagantjärele. «Muidu olekski esimese korraga kõik liiga lihtsalt tulnud.»

Kui Kümmel doktoritöö valmis saab – tema õpingute nominaalaeg saab ümber ületuleval aastal, mis on ka Vancouveri taliolümpia aasta –, on lootust, et Eesti suusakoondis saab endale esimese tõelise suusaprofessori. Seni kuulub see tiitel peatreener Mati Alaverile, kuid üksnes poeetilises plaanis, mitte teadustöö-põhiselt.
******
Monument Valley, Utah. 4. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Peeter Kümmel (nr 15) 2008. aasta Otepää MK-etapi sprindirajal. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht / Scanpix
Fotod 2 ja 4: Stuudiopildid Peeter Kümmelist. Fotod Peeter Kümmeli arhiivist.
Foto 3: Peeter Kümmel eelmisel reedel Tähtvere spordipargis. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 5: Peeter Kümmel rõõmustamas 2008. aasta Otepää MK-etapi sprindi A-finaalis viienda koha üle. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht / Scanpix

17 Kommentaarid:

At 10:20, Anonymous Anonüümne said...

Priit, viirus ja infektsioon ei ole sünonüümid. Infektsiooni tekitajatena tulevad lisaks viirustele kõne alla ka bakterid, seened, algloomad, parasiidid ja prionid. Kodanik Kümmeli põlvehäda põhjustaja oli/on tõenäoliselt bakter, eriti kui seda antibiootikumidega raviti.
Ajakirjanike häda on see, et nad püüavad kõiki infektsioone viiruste kaela ajada, aga enne kirjutamist võiks elementaarsed tõed endale selgeks teha.
Heaks abimeheks on näiteks www. wikipedia.org

Ain

 
At 11:06, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsul on kirjutamata seadus - igasse teksti tuleb toppida vähemalt üks faktiviga.

 
At 11:41, Anonymous Anonüümne said...

Kui me ajakirjanikud kirjutaksid ilma vigadeta tekste, siis oleks meie lehed 3 korda kallimad, sest vaja oleks veel vigade väljarookijate meeskonda. Ega keegi ju lehe teksti 100% niiikuinii ei usu, hea kui 30% usud ja siis saad ka veel poolega petta :)

 
At 11:42, Blogger Priit Pullerits said...

Ain ja 11:06 - lähtusin sellest, mida Kümmel mulle rääkis oma häda kohta. Et see viiruste ja bakterite teema on selline, millest enamik inimesi üle ei käi, kehtib paraku ka minu kohta.
Eriti 11:06-le - katsun edaspidi töötada kaks korda tulemuslikumalt, et tekstis poleks mitte ainult üks, vaid vähemalt kaks viga :)

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

Pekingi OM raamatus tulistasid tempos 3-4 viga loo kohta. nii et sea ikka latt kõrgemale kui 2 viga teksti kohta, see tase on sul juba ammu käe sees.

11.41-le: ajakirjanikud jagunevad kaheks - ühed, kelle lugusid usutakse ja teised kelle kohta teatakse et mingi jama on seal ikka sees. pullerits on teise kamba pealik.

 
At 13:56, Anonymous Anonüümne said...

Tänan, PP info eest, ma olen küll mõelnud, et kus Kümmel on. Respekt talle sellise vaimujõu eest!

 
At 17:12, Anonymous Anonüümne said...

PP saa siin räägid mingitest stardikohtadest ja eritreeningust et TM head kohta saada, jama, hoopis õiget kostüümi on vaja
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=308721
järgmisel MK etapil Kati Kalaver rebib mingil tõusul Ulssoni kanni pealt ühe tüki materjali välja ja Silves Sextra teeb kombe järgi.
minu arust oli Salk Lake City Omil eestlastel üsna ulmekombe, äkki tõesti aitab.

 
At 18:04, Blogger Priit Pullerits said...

17:12 - aga ma võistlen just sellises kombes, nagu Eesti suusatajad SLC, sain selle ESLilt, nii et kas see aitab mind ka või mis?

 
At 20:46, Anonymous Anonüümne said...

OT, aga SLC Eesti koondise kombe on üks paremaid võistluskombesid mida mina kasutanud olen! Siiani trennis seljas.

 
At 09:52, Anonymous Anonüümne said...

Kuram ,hakkab juba ära tüütama ,misda sa PP pidevalt tasuta saad. Ja samas vingid siin pidevalt ,et ei ole raha -võimalusi ei Otepääle trenni minna ,ei välismaratonist osavõtta ega norm varustust soetada. Kas sul endal häbi ei ole et pidevalt käid varustust nulimas??

 
At 10:11, Blogger Priit Pullerits said...

Selle SLC kombe sain esikoha eest spordiajakirjanike konkursil, ESL oli selle seal auhinnaks välja pannud. Nii et igati ausa tööga teenitud.

Kõike ei saa minagi tasuta. Suusad olen mõlemad ostnud, kuigi hea allahindlusega, kepid samuti, ehkki taas allahindlusega, saapad ka, kuigi taas alandatud hinnaga. Nüüd läksid Atomicud kivilihvi ja siis mingisse kappi ja jälle tuleb maksta. No kust otsast ma kõike tasuta saan?

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

13:28-le


Esimese pundi ajakirjanikud avaldavad lehes ametlikke teadaandeid, kommertsteateid ja surmakuulutusi.

Seal on ikka väga raske eksida, aga juhtub ka neil apsakaid :D

 
At 12:03, Anonymous Anonüümne said...

10:26-le

mu silmad avanesid pulleritsu koha pealt just seoses olümpiaraamatuga. olümpiaraamat jääb spordisõbrale aastateks riiulisse ja seda liiki teosed on Eestis aegade jooksul omandanud lugupidamisega võetavate raamatute staatuse. ja siis tuleb üks mees, kes võtab asja haltuurana, ning keerab kogu üldmulje tuksi. mina ei saa seda andeks anda. pärast sellist ämbrit olen pulleritsu üllitisi tähelepanelikumalt lugenud ja saanud aru, et pekingi raamatu artiklid polnud lihtsalt üks õnnetu libastumine, vaid pigem on pealiskaudsus ja faktivead tema puhul seaduspärasus. seoses kvantiteediga kannatab kõvasti kvaliteet. kahju.

 
At 12:35, Anonymous Anonüümne said...

mis siin imelikku on, postimees maksab ju kg järgi ajakirjanikele, 1 kg artikleid 10000 krooni, seepärast PP neid niimoodi tulistabki kogu aeg.

 
At 12:49, Anonymous Anonüümne said...

OK ,sorry sel juhul ! Lihtsalt ,kuna rõhutatult kirjutad vahel et "sain tasuta" jääbki vale mulje .

 
At 12:58, Anonymous Anonüümne said...

12:03-le

Ma pole näinud ajakirjanikku kes regulaarselt ei eksiks või ei eksitaks lugejat. Põhjuseid selleks on palju, kuid keda see huvitab. Lugejat huvitab vaid, et kas see jutt on tõde või vale. Kahjuks lugeja ei saa seda kunagi teada siis kui ta antud teemaga kursis ei ole. Need kes on aga kursis teavad, et alati on jutt vale või kiivas lähtuvalt kirjutaja informeeritusest ja tausta soovidest. Küsimus on ainult, et mis ja kui palju avaldatud jutus on tõde?

 
At 03:41, Blogger Unknown said...

fitflops shoes
yeezy boost 350
nike huarache
michael kors
ferragamo outlet
michael kors outlet online
tods outlet
canada goose jackets
cheap snapbacks
oakley sunglasses
chanyuan12.29

 

Postita kommentaar

<< Esileht