Pullerits: Kes läheb Vasale ennast kurnama?

See sõnum pole küll ehk nii šokeeriv nagu too Torino olümpia aegne teade, et Aivar Rehemaa magas seal Priit Naruskiga ühes voodis, kuid paistab, et Art Soonets alias Blogi-Art, kes kaotas mulle Tallinna maratonil ligi seiste ja pool minutit - seiste ja pool minutit! -, on otsustanud mind maha jätta.

Vahetult pärast pühapäevast Tallinna maratoni saatis ta mulle lakoonilise teate, et hakkab nüüd tegelema tõukekelguralliga. Pani pildigi kaasa (vt kõrval). Ja kuulutas: "Aga sellel alal on mul sinu ees eelis. Ma olen nimelt juba korra sõitmas käinud."

Olgu, las ta valib pealegi endale lisaks uue ala, kus haistab paremaid šansse, aga hull on see, et ta ei tule pühapäeval starti Haanja maratonil (ise veel Haanja rattaklubi juhatuse liige). Eelmine aasta ta juba jäi eemale, osales minu mälu järgi selle asemel kuskil metsas mingil täiskasvanud poiste sõjamängudel. Nüüd olengi kui peata kana, sest esiteks olen alati saanud Soonetsilt küüti võistluspaika sõitmiseks ja sealt koju naasmiseks, ja teiseks ei teagi enam, keda nüüd põhikonkurendiks pidada. Äkki tabab mind samasugune motivatsioonikadu nagu - teadagi keda.

Selle asemel, nagu selgus, läheb Soonets hoopis Vasaloppetile. Ma ei saa sellest hästi aru, mis teda küll sinna tõmbab. Mis tähtsus on sellel, kui mitu Anderssoni või Jönssoni või Svenssoni sa alistad - see ei anna minu meelest enesetundele mitte midagi. Hoopis põnevam on koduses konkurentsis teada-tuntud nimedega võrrelda, kellest üle suudad olla ja kellega kui palju vahet vähendada.

Aga Vasaloppeti stardiprotokoll näitab, et pühapäeval läheb seal teele 170 eestlast, nende seas olümpiamedalimehed ja eksmaailmameistrid Andrus Veerpalu ja Jüri Jaanson, kord seal juba võidutsenud Raul Olle, poliitik Meelis Atonen, näitleja Veikko Täär - kogu nimekirja ettelugemine läheb siin liiga pikaks.

Sten Weidebaum firmast Impulss Koolitused, kes samuti Vasaloppetil tänavu oma debüüdi teeb, saatis mulle eile huvitava materjali, mis Vasaloppeti sõitjaile ja suusahuvilistele küllap marjaks ära kulub. Nii et siin siis nüüd Weidebaumi tõlketöö viljad.

KAS GUSTAV VASA TEGI KIIR-SALEDUSKUURI?
(Aftonbladet, Tomas Sjöman)

Keha on pärast Vasaloppetit justkui äravahetatud.
Vasaloppet mõjub kehale mitmel eri moel. Varsti alustavad väga paljud sõitu Esiisade radadel (see on Vasaloppeti tunnuslauseks). Kui nad Morasse jõuavad, on neist osaliselt saanud uued inimesed. Kaal, pikkus, süda, pulss, vererõhk, lihased, jah - peaaegu kõik on muutunud.

- 3,6 kilo kaovad.
Vasaloppet on tõeline välksaleduskuur. 90 kilomeetri jooksul Dalarna metsade vahel kaotavad sõitjad kaalust kaks kuni viis kilo, sõltuvalt esialgsest kaalust, ilmast ja tuulest. Keskmiselt teeb see 3,6 kilo! Kaks kilo on puhas vedelikukaotus, üks kilo on süsivesikud ja ülejäänud, ca 0,6 kg, on rasv. Kui kõikide osalejate kaal enne ja pärast sõitu kokku arvutada, siis lõpuks oleks justkui 500 osalejat haihtunud.

- Omastavad vähem hapnikku.
Vastupidavusalade inimestel on üldjuhul võhma rohkem kui teistel. Aga võistluse jooksul väheneb hapniku omandamisvõime märkimisväärselt. Lihaste kurnatus langetab seda võimet ca 20 protsenti, kuid 1-2 päevaga see taastub. Sellepärast stardivad sportlased ka MM-il ülepäeviti.

- 40 % nõrgem.
Stardis on võistlejad kõik laetud ja tugevad. Finišis tühjaks pigistatud ja nõrgad. Lihasjõud on vähenenud umbes 40 protsenti. Võib minna kuni nädalapäevad, et kogu jõud taastada. Hea uudis on aga see, et siis ollakse varasemast tugevamad. Seda nimetatakse superkompensatsiooniks.

- 1,6 cm lühemad.
Kõik inimesed kaotavad päeva jooksul pisut pikkuses. Vasaloppetil on see aga veelgi silmatorkavam - keskeltläbi 1,6 cm. Seda osalt seetõttu, et jalavõlv vajub koormuse all madalamaks, osalt aga seetõttu, et selgroolülid pressitakse kokku.

- Oht haigestuda.
Tavaliselt tugevdab igasugune treening immuunsüsteemi. Kuid on olemas piir, mille ületamisel hakkab toimuma vastupidine protsess. Teadlased räägivad nn pärani aknast - nädalane ohtlik võistlusjärgne periood. Siis on viirustel ja bakteritel roheline tee alistamaks organismi ja tekitamaks hingamisteede haigusi. Üks usutavaid põhjendusi sellele öeldakse olevat rakutasandi kaitse nõrgenemine, samas ka limaskestade vedelikupuudus. Sellest tulenevalt soovitus: pärast maratoni tuleb ennast kiirelt pesta, riided vahetada ning aega viitmata süüa ja juua.

- Arendavad suurt võimsust.
Üks Vasaloppeti sõitja arendab 1 kW-st võimsust (üks kW=1000 W). Vasaloppeti põhisõidu koguvõimsus on seega ca 16 000 kW, mis on võrreldav 12 normaalse ühepereelamu ühekuise elektritarbimisega.

- Kütusekriis Risbergis (55 km finišini, 35 km stardist).
See on see, mis juhtub siis, kui organism on oma energiavarud ammendanud. Paar tundi tööd ja siis on lihaste kütus, süsivesikud, reeglina otsakorral ning veresuhkru tase märgatavalt langenud. Kuid seal on abiks kuklid ja mustikasupp - need võivad teha imet.

- Seitsmendas taevas.
Pikaajaline lihastöö, mida Vasaloppet kahtlemata tähendab, vabastab endorfiini, mistõttu paljud on rääkinud pärast sõitu tekkinud suurest õnnetundest. "Selline tunne on, nagu kõnniks pilvedel", kõlab tavaline kommentaar.

Artikkel ise asub aadressil:
http://www.aftonbladet.se/vss/halsa/story/0,2789,1009254,00.html

Foto: Art Soonets proovimas uut ala, tõukekelgusõitu. Foto autor: Scanpix