Pullerits: Tartu maraton tuleb koju

No nii: kui miski muu pole teid veel korralikult treenima pannud, siis arvestage nüüd, et kui järelejäänud ajaga tegemata töö järele suudate teha - mis on muidugi vähetõenäoline -, siis äkki, kui suudate piisavalt kiiresti sõita, pääsete Tartu maratonil koguni telepilti. Sest ETV-l on kavas teha sealt teleülekandeid.

Kui asja Indrek Kelgult, Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehelt täpsemalt uurida üritasin, vastas ta teleülekande kohta, et see on võimalik, aga kuni lepingut alla kirjutatud ei ole, siis ta eriti rääkida ei taha. See oli tüüpiline ärimehelik jutt seesuguses olukorras, aga mu kogemus on õpetanud, et ega seda eriti kuulata tasu, mistõttu jätkasin tuimalt küsimustega pommitamist.

Nii saingi Kelgult teada, et ülekanne on loomulikult kavas reaalajas, aga mitte ühes terves jutis algusest lõpuni, vaid lülitustena rajalt. Kui küsisin, kas need tulevad 5-10 minuti pikkused ülekandelõigud, vastas ta, et ei, plaanis on ikka pikemad lülitused.

Miks mitte kogu võistlust algusest lõpuni üle kanda, selle kohta kostis Kelk järgmist: "Põhiprobleem on see, et meie televaataja pole vist valmis pühapäeva hommikul neli tundi järjest telerist suusatamist vaatama."

Kelk tunnistas, et tegelikult oli Tartu maratonilt teleülekanne plaanis juba 2004. aastal, aga siis jäi maraton lume puudusel ära. Ta meenutas, et otselülitusena oli tookord planeeritud start ja finish; see, mis toimus rajal, oli plaanis panna eetrisse salvestatud materjalina.

2004. aasta maratoni nurjumine oli Kelgu sõnul põhjuseks, miks kahel eelmisel maratonil otsepilt tootmata jäi. "2004. aasta ärajäämine lõi jalad võdisema," tunnistas ta. Selles mõttes, täpsustas Kelk, et tavaliselt pärast maratoni ärajäämist järgmisel korral osalejate arv kahaneb, mis ei innusta korraldajaid suuri projekte enam ette võtma. Ent Tartu maratonil juhtus vastupidine: pärast 2004. aastat osalejate arv hoopis tõusis, mis Kelgu väitel on maailmapraktikas ainulaadne.

Kui olin selle eelinfo hankinud, võtsin ühendust ETV sporditoimetuse juhi Marko Kaljuveeriga, et lisa pärida. Ega temagi väga laialt asja välja kuulutada tahtnud, sest liiga palju on igasuguseid riskifaktoreid ja töö alles käib. Näiteks käib asjaajamine, et tellida Soomest helikopterikaamera, sest seesugustest suusasõitudest ilma selleta õiget ülekannet ei tee, seletas ta. Saanilt telepildi tootmisega saab ETV ise hakkama, kinnitas Kaljuveer: nad panevad kaameramehe saanile istuma ja asi tehtud. Võib-olla tuleb saanikaameraid koguni kaks, lisas ta. Samuti on Kaljuveeri sõnul vaja kontrollida, kas raja igast punktist ikka signaal läbi tuleb.

"Logistiliselt ja tehniliselt teostuselt on see väga raske, võib-olla isegi raskem kui MK-etapi ülekanne," väitis ta. Selleks, et ettevõtmine õnnestuks, on ta kohtunud Vasaloppeti tehnilise meeskonnaga, et nendelt oskusteavet hankida. Vasaloppet on väheseid suurmaratone, mida TV-s algusest lõpuni üle kantakse.

Hoolimata sellest, et Kaljuveeri väitel sajaprotsendilist kindlust plaanide õnnestumise kohta anda veel ei saa, kinnitas ta, et eetriajad on juba planeeritud. Kokku tervelt kolm ja pool tundi: start, siis lõpuosa finishini välja ning umbes 13.30-14.30 (umbes seepärast, et ta sõitis parajasti praamiga ja ütles selle aja peast) n-ö tavasuusatajate finish. Seega siis, kui Kaljuveeri mälu ei petnud, peavad harrastajad lõpetama telepilti pääsemiseks maratoni nelja ja poole ning viie ja poole tunni vahepeal.

"Kui me oleme suusamaa, peaks tegema Tartu maratonilt ülekande," resümeeris Kaljuveer, miks ta on otsustanud oma meeskonnaga võtta ette võistluse transleerimise. Seda kõigest kolm nädalat pärast Otepää MK-etappi, mis tema sõnul võtab ETV spordiülekannete meeskonnalt nagunii elumahlad välja.

***

Värsket teavet Tõnu Kinksilt ka Otepää suusaraja kohta. Ta ütles täna veerand 12 ajal, et suusatajaid on rajal suusk-suusas kinni, kogu aeg hingab keegi kuklasse. Ta võrdles liiklustihedust Tartu maratoniga. Sellegipoolest olid ka Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun täna hommikupoolikul rajal käinud.

Rajal on Kinksi kinnitusel pikkust kokku umbes kilomeeter: 500 meetrit ühes suunas ja siis 500 meetrit teises suunas tagasi - nagu suusatunnelis, võrdles ta. Paraku pikemaks praegu rada teha ei anna, sest kunstlumi saab otsa. Ta avaldas lootust, et kui laupäeval õnnestub lund juurde toota, siis äkki annab midagi ära teha, aga enne küll mitte.

Foto 1: Fotol on kaamera. Foto autor: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix
Foto 2: Fotol on Marko Kaljuveer. Foto autor: Marina Puškar / Postimees / Scanpix
Foto 3: Fotol on Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun. Foto autor: Toomas Huik / Postimees / Scanpix